Heiki Kruusalu Mardi talu

Syndicate content
Emakasvatuse näpuharjutused
Uuendatud: 7 min 13 sek. tagasi

Koorumise kontroll, paarumisperede ja iduperede moodustamine.

19. juuni 2016 - 9:03
Sajab vihma ja puhub tugev tuul. Päeva peale lubab, et jääb järgi. Lähen esialgu rehe alla inventari ette valmistama. Emad peaksid täna-homme kooruma ja plaanis on teha veel täna mõned uued pered küpsete kuppudega. Vaja kokku klopsida mõned põhjad ja valmistada ette paarumisperede inventar.

Nonii, kella 12 paiku oli väike vihmavahe, õigemini sadas lihtsalt vähe. Sain kupud ära kontrollida, olingi juba hiljaks jäänud, sest 2 kuppu olid juba koorunud ja preilid läinud taru peale uitama. Puuridesse sain 24 kuppu (44-st vageldatud kupust). Ilmselt profid sellega ei lepiks, aga mina olen väga rahul. Ikkagi esimene kord ja arvestades minu kehva vageldamise kvaliteeti. Arvatavasti oli minu vageldamisnõel ka ikka väga vilets. Oma vajaduse saan igal juhul kätte ja jääb üle ka. 
Nii lihtne see siiski ei ole kui raamatust loetud. Kuppude ümber oli ohtralt igasugu suri-muri ehitatud, et lokirulle niisama lihtsalt peale panna ei saanud. Võtsin kupuraamid tuppa ja kuuma noaga lõikasin ettevaatlikult selle jama ümbert ära. See oli paras nikerdamine, arvan et 30-40 min. kulus selleks.  Kaks preilit koorusid samal ajal, kui teisi puuristasin. 
Täna on ilm jätkuvalt nii halb, et perede tegemise plaan  tuleb edasi lükata. Isegi ammpere oli kuri, muidu on mul mesilased sõbralikud. Peaks ütlema, et nii kurjad nad pole kunagi olnudki! Eks ilmad on halvad olnud, korjemesilased on mitu päeva tarus kinni olnud, tuju tusane ja energiat palju, et paras mesinikul elu kibedaks teha.
Mõned mõtisklused Jaanipäeva-aegsetest tegevustest.
Küpse kupuga on lihtne ema anda ja asendada, seda eelkõige just vanale asukohale jäävas põhiperes, kuhu jääb põhimass vanemaid lennu- ehk korjemesilasi. Sellisele seltskonnale paarumata ema andmine tihti ebaõnnestub, samas küps kupp võetakse enamasti vastu. Ilm on täna halb, võib-olla tuleb idu-ja paarumisperede ettevalmistus lükata homsele, aga vähemalt põhiperede emad peaks siiski täna kupuga asendama eeltoodud põhjustel. Vanad emad jätan esialgu mõnele raamile reservi, sest nii vanad nad nüüd ka ei ole, kõik on 2015.a.
Minu praeguse arusaamise järgi on põhi- ehk toodangupere ema mõistlik asendada küpse kupuga just nüüd, ehk peakorje eel. Samuti tuleks kohe teha idupered, peamiselt lahtise haudmega. Selline võte tagab, et toodangupere ei pea kallil korjeajal kulutama ressurssi haudme hooldamisele, vaid saab rakenduda täie energiaga meekorjele. Nii saab mesinik märgatavalt suurema kaubamee saagi.
Pole vaja karta, et lahtise haudme eemaldamine koos noormesilastega vähendab mesilaste arvu ja seega meetoodangut - pigem vastupidi, sest eelduslikult jääb toodanguperesse piisavalt kaanetatud hauet, kust kooruvad järjest uued töölised. Ja mesilaspere põhiline enda meetarve kulub just haudme söötmisele, hooldamisele, täpse temperatuuri- ja niiskusreziimi hoidmisele. Samuti, alates Jaanipäevast kuni juuli keskpaigani munetud mesilasi pole palju tarvis, neist tekib rohkem tüli kui kasu, tekivad nn "lihapered", kes tarbivad palju mett, kuid oma nooruse tõttu veel korjel ei käi. Selleks ajaks, kui nad jõuavad korjemesilase ikka, on korje juba läbi ja tekib palju "töötatöölisi", kes eakohase töö (korje) puudumisel otsivad asendus-tegevust, ehk siis kipuvad vargile teistesse peredesse, lähevad sõjakaks, tapavad üksteist ja kipuvad mesinikku ja tema pereliikmeid asjata nõelama. 
Iduperedes saab teha kohe varroatoositõrjet, nt oblikhappega pritsimise teel juba nende moodustamise käigus. Sest iduperest mett ju niikuinii ei võta, vähemalt mitte enne sügist ja seega pole riski mee saastumiseks (eelduseks on tõrje tegemine hapetega, mitte mingi Fumisani või Apistani ribadega või muu keemiaga, mis jätavad väga pikaajalisi jääke). Toodanguperedes aga tekib niimoodi haudme vaheaeg, mis takistab lestade arengut. Ja miks mitte põrutada ka põhiperedesse peale Jaanipäevast meevõttu üks surakas oblikhappe tossu? Seega, selline meetod toimib ka tõhusa kesksuvise varroatoosi tõrjena. 
PS. Minu teada on orgaaniliste hapetega ravimine lubatud ka mahemesinduses, mis tähendab, et ooteaegade järgimisel ei tohiks olla mee saastumise riski. ​

Koorumise kontroll, paarumisperede ja iduperede moodustamine.

19. juuni 2016 - 9:03
Sajab vihma ja puhub tugev tuul. Päeva peale lubab, et jääb järgi. Lähen esialgu rehe alla inventari ette valmistama. Emad peaksid täna-homme kooruma ja plaanis on teha veel täna mõned uued pered küpsete kuppudega. Vaja kokku klopsida mõned põhjad ja valmistada ette paarumisperede inventar.

Nonii, kella 12 paiku oli väike vihmavahe, õigemini sadas lihtsalt vähe. Sain kupud ära kontrollida, olingi juba hiljaks jäänud, sest 2 kuppu olid juba koorunud ja preilid läinud taru peale uitama. Puuridesse sain 24 kuppu (44-st vageldatud kupust). Ilmselt profid sellega ei lepiks, aga mina olen väga rahul. Ikkagi esimene kord ja arvestades minu kehva vageldamise kvaliteeti. Arvatavasti oli minu vageldamisnõel ka ikka väga vilets. Oma vajaduse saan igal juhul kätte ja jääb üle ka. 
Nii lihtne see siiski ei ole kui raamatust loetud. Kuppude ümber oli ohtralt igasugu suri-muri ehitatud, et lokirulle niisama lihtsalt peale panna ei saanud. Võtsin kupuraamid tuppa ja kuuma noaga lõikasin ettevaatlikult selle jama ümbert ära. See oli paras nikerdamine, arvan et 30-40 min. kulus selleks.  Kaks preilit koorusid samal ajal, kui teisi puuristasin. 
Täna on ilm jätkuvalt nii halb, et perede tegemise plaan  tuleb edasi lükata. Isegi ammpere oli kuri, muidu on mul mesilased sõbralikud. Peaks ütlema, et nii kurjad nad pole kunagi olnudki! Eks ilmad on halvad olnud, korjemesilased on mitu päeva tarus kinni olnud, tuju tusane ja energiat palju, et paras mesinikul elu kibedaks teha.
Mõned mõtisklused Jaanipäeva-aegsetest tegevustest.
Küpse kupuga on lihtne ema anda ja asendada, seda eelkõige just vanale asukohale jäävas põhiperes, kuhu jääb põhimass vanemaid lennu- ehk korjemesilasi. Sellisele seltskonnale paarumata ema andmine tihti ebaõnnestub, samas küps kupp võetakse enamasti vastu. Ilm on täna halb, võib-olla tuleb idu-ja paarumisperede ettevalmistus lükata homsele, aga vähemalt põhiperede emad peaks siiski täna kupuga asendama eeltoodud põhjustel. Vanad emad jätan esialgu mõnele raamile reservi, sest nii vanad nad nüüd ka ei ole, kõik on 2015.a.
Minu praeguse arusaamise järgi on põhi- ehk toodangupere ema mõistlik asendada küpse kupuga just nüüd, ehk peakorje eel. Samuti tuleks kohe teha idupered, peamiselt lahtise haudmega. Selline võte tagab, et toodangupere ei pea kallil korjeajal kulutama ressurssi haudme hooldamisele, vaid saab rakenduda täie energiaga meekorjele. Nii saab mesinik märgatavalt suurema kaubamee saagi.
Pole vaja karta, et lahtise haudme eemaldamine koos noormesilastega vähendab mesilaste arvu ja seega meetoodangut - pigem vastupidi, sest eelduslikult jääb toodanguperesse piisavalt kaanetatud hauet, kust kooruvad järjest uued töölised. Ja mesilaspere põhiline enda meetarve kulub just haudme söötmisele, hooldamisele, täpse temperatuuri- ja niiskusreziimi hoidmisele. Samuti, alates Jaanipäevast kuni juuli keskpaigani munetud mesilasi pole palju tarvis, neist tekib rohkem tüli kui kasu, tekivad nn "lihapered", kes tarbivad palju mett, kuid oma nooruse tõttu veel korjel ei käi. Selleks ajaks, kui nad jõuavad korjemesilase ikka, on korje juba läbi ja tekib palju "töötatöölisi", kes eakohase töö (korje) puudumisel otsivad asendus-tegevust, ehk siis kipuvad vargile teistesse peredesse, lähevad sõjakaks, tapavad üksteist ja kipuvad mesinikku ja tema pereliikmeid asjata nõelama. 
Iduperedes saab teha kohe varroatoositõrjet, nt oblikhappega pritsimise teel juba nende moodustamise käigus. Sest iduperest mett ju niikuinii ei võta, vähemalt mitte enne sügist ja seega pole riski mee saastumiseks (eelduseks on tõrje tegemine hapetega, mitte mingi Fumisani või Apistani ribadega või muu keemiaga, mis jätavad väga pikaajalisi jääke). Toodanguperedes aga tekib niimoodi haudme vaheaeg, mis takistab lestade arengut. Ja miks mitte põrutada ka põhiperedesse peale Jaanipäevast meevõttu üks surakas oblikhappe tossu? Seega, selline meetod toimib ka tõhusa kesksuvise varroatoosi tõrjena. 
PS. Minu teada on orgaaniliste hapetega ravimine lubatud ka mahemesinduses, mis tähendab, et ooteaegade järgimisel ei tohiks olla mee saastumise riski. ​

Emakasvatuse esimesed näpuharjutused.

11. juuni 2016 - 20:41
ETTEVALMISTUS.
​Innustust selleks ettevõtmiseks andis Aimar Lauge talvine koolitus Rakveres, mis kummutas müüdi, et ühes ammperes on võimalik kasvatada vaid 15-20 emakuppu. Oma sõnul kasvatab Aimar neid ühes peres kuni 180tk! Tehnoloogia selleks on revolutsiooniline, vähemalt mina pole juhtunud kuskilt mesindusõpikust säärast lugema. Tal on youtubes üleval ka päris hea õppevideo >>>
  1. Ostetud Nicot kupualused,
  2. Tehtud emakasvatusraam, LG raam kahe liistuga. Ühele liistule mahtus 11 kupualget, seega 22tk/raamil
  3. Stardipere kast. Selle kokkuklopsimine oli paras nikerdamine, aga siiski ei midagi liiga keerulist.
8.juuni
Klopsisin kokku emakasvatusraamid, kupualused olid vist mõeldud kinnitada naelakestega, aga need peaksid ikka päris väikesed olema, ei usu, et sellised mul üldse näpu vahel seisaksid. Prooviin klambripüstoliga, aga kippus puruks lööma. Liimisin siis need liistudele hoopis PVA liimiga. Järgmise sammuna täitsin kupualgmed meega ja panin ööpäevaks tarusse mesilastele puhastamiseks, nii pidavat vastuvõtuprotsent olema oluliselt parem.
9.juuni
Stardipere tegemine. See oli päris aeganõudev. Ilm oli jube, 10-11 kraadi sooja ja tugev põhjatuul. Hullumeelne ettevõtmine sellise ilmaga. Aga polnud valikut, ees ootab päikeseline Kreeka ja emakasvatusgraafik on päevapealt ajastatud, päevake nihutamist nurjaks kogu ettevõtmise (naistevärk, päevade lugemine on tähtis). Stardiperesse läheb 3-4 mee-suiraraami(ilma mesilasteta) ja noori mesilasi ca 15 lahtise haudme kärjelt. Loomulikult saab sellise koguse mesilasi mitme taru pealt kokku. Kõige põhja viskan veidi muljutud piparmünti, et anda erinevatest perest võetud noormesilastele ühtne lõhn. Kas see just vajalik on, aga ega ta midagi halba ka ei tee. Tähtsaim seejuures on välistada "doonorperede" emade sattumine stardiperre. Parim viis selleks on kõigist neist peredest ema üles leida, ainult nii saab kindel olla, et kõik on OK. Ilm seda ettevõtmist ei soosi kohe üldse, aga lõpuks saab tehtud ja vaid 4-5 nõela hinnaga. Aadlivere eelised on selged, krantside puhul oleks mesinik olnud sellise ilma ja sellise tarude ümberpööramise ning möllamisega olnud nõelapadi või oleks ettevõtmine sootuks katki jäänud.
Vageldamine. See töö on mul esmakordne ja ebakindlus on suur. Saun on eelnevalt soojaks köetud, 28 kraadi, viskan leili, et õhk niiske oleks. Vagelduseks on Hiina plasstikspaatel. Väga visalt läheb, ebakindlus töö käigus ei vähene. Kas on spaatel vilets või mina oskamat/saamatu? Lõpuks on vaglad siiski tõstetud kõikesse 44 kupualgmesse. Vaid mõned üksikud vaglad said korralikult kannupõhja, aga enamus jäid ikka "kuidagimoodi". No ma ei tea, mis neist tuleb, loodan, et ehk mõned ikka vastu võetakse. Ajakulu selleks ca 40 min, no seda on ilmselgelt liiga palju!
Järgmiseks kupuraamid stardiperre. Perekese tõstsin kasvuhoonesse, sest väljas möllab korralik burgaa. See on rahutu, sagivad siia sinna. Kaane tõstmisel ripub paar kilo mesilasi kaane küljes. Raputan need kasti tagasi, aga kast "ajab üle", lendavad kõik parves ümberringi, terve kasvuhoone on neid täis. Ruttu kupuraamid sisse ja kaas peale. Mesilased on igal pool, kaane vahel ka korralik kiht. Üritan neid päästa, aga ei õnnestu. Teen südame kõvaks ja vajutan mesilaste raginal kaane korralikult kinni. Oi kui paha tunne. Tagantjärele tark olles oleks pidanud vist kasti põrutama vastu maad enne selle avamist.
Pritsin läbi võre jootmise eesmärgil mesilased ohtralt märjaks. Kordan seda tegevust veel mõnel korral. Mõne aja pärast on mesilased rahunenud ja suur punt väljalennanud mesilastest on kobardunud võrele ja põhja alla. Nii püsivad nad seal kuni järgmise õhtuni, kuni tõstan nad kõik ammperre. Rahunemisest võib järeldada, et vähemalt mõni kupp on siiski vastu võetud.
10.juuni,
​ca 24 tundi kupuraamide paigutamisest stardiperre. Ammpereks valin mõni päev tagasi tulnud tugeva sülemi. Panen peale emavõre, sinna peale teisest perest võetud raske meekorpuse ja sinna peale kogu stardipere. Kuppude vastuvõtmine tundub üle ootuste edukas, mesilased katavad neid paksu massina ja ripuvad suurte kuhjadena. Ega väga täpselt ei näe, mis seal toimub, aga on selge et asi on suures piires siiski õnnestunud. Kahele poole kupuraame saavad teisest perest võetud lahtise haudme raamid ja ka 1 kärjepõhi juhuks, kui äkki tahavad ehitada. Kaas peale ja söödanõuga 0,5L lahjat siirupit, et ergutada toitmisfunktsiooni. Sellist väikest ergutussöötmist tuleb nüüd korrata mõnel järjestikusel õhtul. Jätsin selle ülesande oma 10.a. poeg Mardile, komplekteerisin veerand tunniga seljakoti ja vurr lennujaama. Tagasi olen 18. hilisõhtul. 19.juuni ongi täpselt õige aeg kupud puuridesse panna, siis selgub ka lõplik tõde õnnestumisest.

Emakasvatuse esimesed näpuharjutused.

11. juuni 2016 - 20:41
ETTEVALMISTUS.
​Innustust selleks ettevõtmiseks andis Aimar Lauge talvine koolitus Rakveres, mis kummutas müüdi, et ühes ammperes on võimalik kasvatada vaid 15-20 emakuppu. Oma sõnul kasvatab Aimar neid ühes peres kuni 180tk! Tehnoloogia selleks on revolutsiooniline, vähemalt mina pole juhtunud kuskilt mesindusõpikust säärast lugema. Tal on youtubes üleval ka päris hea õppevideo >>>
  1. Ostetud Nicot kupualused,
  2. Tehtud emakasvatusraam, LG raam kahe liistuga. Ühele liistule mahtus 11 kupualget, seega 22tk/raamil
  3. Stardipere kast. Selle kokkuklopsimine oli paras nikerdamine, aga siiski ei midagi liiga keerulist.
8.juuni
Klopsisin kokku emakasvatusraamid, kupualused olid vist mõeldud kinnitada naelakestega, aga need peaksid ikka päris väikesed olema, ei usu, et sellised mul üldse näpu vahel seisaksid. Prooviin klambripüstoliga, aga kippus puruks lööma. Liimisin siis need liistudele hoopis PVA liimiga. Järgmise sammuna täitsin kupualgmed meega ja panin ööpäevaks tarusse mesilastele puhastamiseks, nii pidavat vastuvõtuprotsent olema oluliselt parem.
9.juuni
Stardipere tegemine. See oli päris aeganõudev. Ilm oli jube, 10-11 kraadi sooja ja tugev põhjatuul. Hullumeelne ettevõtmine sellise ilmaga. Aga polnud valikut, ees ootab päikeseline Kreeka ja emakasvatusgraafik on päevapealt ajastatud, päevake nihutamist nurjaks kogu ettevõtmise (naistevärk, päevade lugemine on tähtis). Stardiperesse läheb 3-4 mee-suiraraami(ilma mesilasteta) ja noori mesilasi ca 15 lahtise haudme kärjelt. Loomulikult saab sellise koguse mesilasi mitme taru pealt kokku. Kõige põhja viskan veidi muljutud piparmünti, et anda erinevatest perest võetud noormesilastele ühtne lõhn. Kas see just vajalik on, aga ega ta midagi halba ka ei tee. Tähtsaim seejuures on välistada "doonorperede" emade sattumine stardiperre. Parim viis selleks on kõigist neist peredest ema üles leida, ainult nii saab kindel olla, et kõik on OK. Ilm seda ettevõtmist ei soosi kohe üldse, aga lõpuks saab tehtud ja vaid 4-5 nõela hinnaga. Aadlivere eelised on selged, krantside puhul oleks mesinik olnud sellise ilma ja sellise tarude ümberpööramise ning möllamisega olnud nõelapadi või oleks ettevõtmine sootuks katki jäänud.
Vageldamine. See töö on mul esmakordne ja ebakindlus on suur. Saun on eelnevalt soojaks köetud, 28 kraadi, viskan leili, et õhk niiske oleks. Vagelduseks on Hiina plasstikspaatel. Väga visalt läheb, ebakindlus töö käigus ei vähene. Kas on spaatel vilets või mina oskamat/saamatu? Lõpuks on vaglad siiski tõstetud kõikesse 44 kupualgmesse. Vaid mõned üksikud vaglad said korralikult kannupõhja, aga enamus jäid ikka "kuidagimoodi". No ma ei tea, mis neist tuleb, loodan, et ehk mõned ikka vastu võetakse. Ajakulu selleks ca 40 min, no seda on ilmselgelt liiga palju!
Järgmiseks kupuraamid stardiperre. Perekese tõstsin kasvuhoonesse, sest väljas möllab korralik burgaa. See on rahutu, sagivad siia sinna. Kaane tõstmisel ripub paar kilo mesilasi kaane küljes. Raputan need kasti tagasi, aga kast "ajab üle", lendavad kõik parves ümberringi, terve kasvuhoone on neid täis. Ruttu kupuraamid sisse ja kaas peale. Mesilased on igal pool, kaane vahel ka korralik kiht. Üritan neid päästa, aga ei õnnestu. Teen südame kõvaks ja vajutan mesilaste raginal kaane korralikult kinni. Oi kui paha tunne. Tagantjärele tark olles oleks pidanud vist kasti põrutama vastu maad enne selle avamist.
Pritsin läbi võre jootmise eesmärgil mesilased ohtralt märjaks. Kordan seda tegevust veel mõnel korral. Mõne aja pärast on mesilased rahunenud ja suur punt väljalennanud mesilastest on kobardunud võrele ja põhja alla. Nii püsivad nad seal kuni järgmise õhtuni, kuni tõstan nad kõik ammperre. Rahunemisest võib järeldada, et vähemalt mõni kupp on siiski vastu võetud.
10.juuni,
​ca 24 tundi kupuraamide paigutamisest stardiperre. Ammpereks valin mõni päev tagasi tulnud tugeva sülemi. Panen peale emavõre, sinna peale teisest perest võetud raske meekorpuse ja sinna peale kogu stardipere. Kuppude vastuvõtmine tundub üle ootuste edukas, mesilased katavad neid paksu massina ja ripuvad suurte kuhjadena. Ega väga täpselt ei näe, mis seal toimub, aga on selge et asi on suures piires siiski õnnestunud. Kahele poole kupuraame saavad teisest perest võetud lahtise haudme raamid ja ka 1 kärjepõhi juhuks, kui äkki tahavad ehitada. Kaas peale ja söödanõuga 0,5L lahjat siirupit, et ergutada toitmisfunktsiooni. Sellist väikest ergutussöötmist tuleb nüüd korrata mõnel järjestikusel õhtul. Jätsin selle ülesande oma 10.a. poeg Mardile, komplekteerisin veerand tunniga seljakoti ja vurr lennujaama. Tagasi olen 18. hilisõhtul. 19.juuni ongi täpselt õige aeg kupud puuridesse panna, siis selgub ka lõplik tõde õnnestumisest.

Emakasvatuse esimesed näpuharjutused.

11. juuni 2016 - 20:41
ETTEVALMISTUS.
​Innustust selleks ettevõtmiseks andis Aimar Lauge talvine koolitus Rakveres, mis kummutas müüdi, et ühes ammperes on võimalik kasvatada vaid 15-20 emakuppu. Oma sõnul kasvatab Aimar neid ühes peres kuni 180tk! Tehnoloogia selleks on revolutsiooniline, vähemalt mina pole juhtunud kuskilt mesindusõpikust säärast lugema. Tal on youtubes üleval ka päris hea õppevideo https://youtu.be/u53obX3aNac
  1. Ostetud Nicot kupualused,
  2. Tehtud emakasvatusraam, LG raam kahe liistuga. Ühele liistule mahtus 11 kupualget, seega 22tk/raamil
  3. Stardipere kast. Selle kokkuklopsimine oli paras nikerdamine, aga siiski ei midagi liiga keerulist.
8.juuni
Klopsisin kokku emakasvatusraamid, kupualused olid vist mõeldud kinnitada naelakestega, aga need peaksid ikka päris väikesed olema, ei usu, et sellised mul üldse näpu vahel seisaksid. Prooviin klambripüstoliga, aga kippus puruks lööma. Liimisin siis need liistudele hoopis PVA liimiga. Järgmise sammuna täitsin kupualgmed meega ja panin ööpäevaks tarusse mesilastele puhastamiseks, nii pidavat vastuvõtuprotsent olema oluliselt parem.
9.juuni
Stardipere tegemine. See oli päris aeganõudev. Ilm oli jube, 10-11 kraadi sooja ja tugev põhjatuul. Hullumeelne ettevõtmine sellise ilmaga. Aga polnud valikut, ees ootab päikeseline Kreeka ja emakasvatusgraafik on päevapealt ajastatud, päevake nihutamist nurjaks kogu ettevõtmise (naistevärk, päevade lugemine on tähtis). Stardiperesse läheb 3-4 mee-suiraraami(ilma mesilasteta) ja noori mesilasi ca 15 lahtise haudme kärjelt. Loomulikult saab sellise koguse mesilasi mitme taru pealt kokku. Kõige põhja viskan veidi muljutud piparmünti, et anda erinevatest perest võetud noormesilastele ühtne lõhn. Kas see just vajalik on, aga ega ta midagi halba ka ei tee. Tähtsaim seejuures on välistada "doonorperede" emade sattumine stardiperre. Parim viis selleks on kõigist neist peredest ema üles leida, ainult nii saab kindel olla, et kõik on OK. Ilm seda ettevõtmist ei soosi kohe üldse, aga lõpuks saab tehtud ja vaid 4-5 nõela hinnaga. Aadlivere eelised on selged, krantside puhul oleks mesinik olnud sellise ilma ja sellise tarude ümberpööramise ning möllamisega olnud nõelapadi või oleks ettevõtmine sootuks katki jäänud.
Vageldamine. See töö on mul esmakordne ja ebakindlus on suur. Saun on eelnevalt soojaks köetud, 28 kraadi, viskan leili, et õhk niiske oleks. Vagelduseks on Hiina plasstikspaatel. Väga visalt läheb, ebakindlus töö käigus ei vähene. Kas on spaatel vilets või mina oskamat/saamatu? Lõpuks on vaglad siiski tõstetud kõikesse 44 kupualgmesse. Vaid mõned üksikud vaglad said korralikult kannupõhja, aga enamus jäid ikka "kuidagimoodi". No ma ei tea, mis neist tuleb, loodan, et ehk mõned ikka vastu võetakse. Ajakulu selleks ca 40 min, no seda on ilmselgelt liiga palju!
Järgmiseks kupuraamid stardiperre. Perekese tõstsin kasvuhoonesse, sest väljas möllab korralik burgaa. See on rahutu, sagivad siia sinna. Kaane tõstmisel ripub paar kilo mesilasi kaane küljes. Raputan need kasti tagasi, aga kast "ajab üle", lendavad kõik parves ümberringi, terve kasvuhoone on neid täis. Ruttu kupuraamid sisse ja kaas peale. Mesilased on igal pool, kaane vahel ka korralik kiht. Üritan neid päästa, aga ei õnnestu. Teen südame kõvaks ja vajutan mesilaste raginal kaane korralikult kinni. Oi kui paha tunne. Tagantjärele tark olles oleks pidanud vist kasti põrutama vastu maad enne selle avamist.
Pritsin läbi võre jootmise eesmärgil mesilased ohtralt märjaks. Kordan seda tegevust veel mõnel korral. Mõne aja pärast on mesilased rahunenud ja suur punt väljalennanud mesilastest on kobardunud võrele ja põhja alla. Nii püsivad nad seal kuni järgmise õhtuni, kuni tõstan nad kõik ammperre. Rahunemisest võib järeldada, et vähemalt mõni kupp on siiski vastu võetud.
10.juuni,
​ca 24 tundi kupuraamide paigutamisest stardiperre. Ammpereks valin mõni päev tagasi tulnud tugeva sülemi. Panen peale emavõre, sinna peale teisest perest võetud raske meekorpuse ja sinna peale kogu stardipere. Kuppude vastuvõtmine tundub üle ootuste edukas, mesilased katavad neid paksu massina ja ripuvad suurte kuhjadena. Ega väga täpselt ei näe, mis seal toimub, aga on selge et asi on suures piires siiski õnnestunud. Kahele poole kupuraame saavad teisest perest võetud lahtise haudme raamid ja ka 1 kärjepõhi juhuks, kui äkki tahavad ehitada. Kaas peale ja söödanõuga 0,5L lahjat siirupit, et ergutada toitmisfunktsiooni. Sellist väikest ergutussöötmist tuleb nüüd korrata mõnel järjestikusel õhtul. Jätsin selle ülesande oma 10.a. poeg Mardile, komplekteerisin veerand tunniga seljakoti ja vurr lennujaama. Tagasi olen 18. hilisõhtul. 19.juuni ongi täpselt õige aeg kupud puuridesse panna, siis selgub ka lõplik tõde õnnestumisest.