Künataru

Pronksmedal (100p.)

Üritan siia kokku koguda asjakohase pildimaterjali minu künataru kohta. Taru valmis 2016. a juulis. Mesilased said sisse enam kui aasta hiljem naabrimehe tarust pärit hilise juulikuise sülemi näol.

Esimene talvitumine osutus oskamatu mesiniku süü tõttu tõeliseks katsumuseks. Sügisene söötmine jäi puudulikuks, hoolimata sellest et mitte tilka mesilaste poolt korjatud mett tarust välja ei võtnud ning 10kg suhkrut siirupina septembris lisaks said.

Sügisel lisasin tarule ka enda närvide rahustuseks kaugjälgitavad temperatuuriandurid, et talvel silma peal hoida. Veebruari suurte külmadega selguski, et andurid õigustasid end täielikult - ühel käredal ööl langesid temperatuurid tarus miinusesse ning enam plussi ei kerkinud.

Transportisin taru garaaži kuid arvasin, et perega on ühel pool. Kaks päeva hiljem tegin ka “lahangu” ning tuvastasingi, et tarus ei olnud mitte tilkagi toidupoolist alles. Õnneliku juhuse läbi võtsin paar mesilast tuppa kaasa kus nad minu üllatuseks eluvaimu sisse võtsid.

Edasi soojendasin taru 12-15c juurde üles ja andsin isevalmistatud “mesilaskommi” - kuumtasin suhkru 120C’ni ja keetsin umbes 5 minutit, et sahharoos fruktoosiks ja glükoosiks lagundada. Saadud massi jahutasin ahjuplaadil ja sain nii 1cm paksuse plaadi. 

Saadud plaadi sokutasin kobara keskele kahe kärje vahele kust mesilased seda kohe hävitama asusid. Nädalapäevad hiljem puhastasin taru põhja langetisest ning käisin üle need kärjed, kus kärgedes olevad mesilased endast elumärki soojendamisel ei andnud (isegi peale paar tundi toas 23C juures viibimist)

Kokku eemaldasin tarust sellisel hulgal mesilasi, mis täitsid 12l laia plastämbri põhja umbes 15cm paksuselt.

Taru on nüüd 4 päeva õues olnud ja tänase +16C’ga lendles tugevalt.

Taru esimesest aastast pikemalt ja põhjalikumalt saab lugeda minu päeviku kandest: https://mesindus.ee/node/5105

Keskmine: 1.7 (11 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Munad

On täna vast päev... algas nõnna ilusasti - kella 11 ajal piilusin tarusse sisse, et kontrollida kuidas ema paarumisega läks. Ja oh seda rõõmu! Munad kenasti kannudes.

Otsustasin siis kolmandale tarule jalad alla teha. Toimetasin parasjagu garaaži ees, nii 30m eemal kui kuulen suminat. Ja sumin muudkui kasvab ja kasvab. Vaatan mesila poole ja näen - õhk mesilastest paks. Kartes kõige halvemat, kiirustan lähemale ja näen et kartused pidasid paika - kaks päeva tagasi teise tarru sokutatd sülem on otsustanud asjad kokku pakkide ja edasi liikuda.

Seisin siis ja jälgisin, kuhu oksale nad end sätivad. Ja otse loomulikult sättisid nad end noore, nii 7-8m pikkuse männi latva. Tõin siis redeli ja sülemikasti, turnisin nii kõrgele kui sain ja sättisin kasti puu tüve vastu, okstele.

Kastist sülemini jäi nii umbes 1-1,5m. 

Seejärel tegin taru lahti, et vaadata mis neile vòis mitte meeldida. Ja pilt sai kohe selgeks. Olin neile lõhnaks ja kodutunde tekitamiseks ühe kärje nööridega liistu külge sidunud - nagu ma tihtipeale teinud olen. Aga ei tea kas olid mesilased raamidega harjunud vòi mingil muul põhjusel, igatahes närisid nemad nöörid läbi enne kui nad kärje liistu külge kinnitanud olid. Tulemus oli loomulikult see, et kärg lebas lapiti pesaruumi põhjas. Uue kärjega olid nad muidu kenasti algust teinud. Koristasin siis selle alla kukkunud kärje ära ja sättisin pesaruumi uuesti korda.

Nüüd ootan ja loodan, et otsustavad sinna kasti ronida, mitte kuhugi kaugemale rännata.

Pronksmedal (100p.)

Rändasid edasi

Paistab et neil oli uus elamine ikkagi valmis vaadatud. Paar tundi istusid seal männi ladvas ja suundusid edasi. Kasti uurisid küll hoolega aga ju siis teine kinnisvara oli parem.