Otse n.ö. rindelt- põllu mürgitamine vahetult mesila kõrval; Lauri pildistas E.27.06.2011/

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

 


Tere!


Loodan, et 2013. a. õnnestub koostöös EML-iga käivitada Eesti Mesilaste Kaitse Fondi (EMKF ehk Fondi) loomisprotsess, läbi Olustveres teisipäeval 1. mail 2012 toimunud Mesinike Ümarlaua käigus loodud samateemalise töörühma.


Õhtul jätkas suurpõllumees mürgitamist- E.27.06.2011, Mesilasala 26833 keskel, Aia talu, Vooremaal- Lauri pildistas P6270124.


Vt. ka „Mürgitajad käituvad nagu "siga tamme all..."- korjakem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks!“ http://mesindus.ee/node/2528
„Kas mesilaste suminata kevad on juba ukse ees?“
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/kas-mesilaste-suminata-kevad-on-juba-ukse-ees.d?id=64566064

 
Lugupidamisega

 


Lauri


 

Keskmine: 5 (3 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

ehh

ei saa mitte aru, miks need tarud peavad just seal põllu servas olema. viinud need siis kuskile turvalisemasse kohta. ega see vili seal põllul nüüd üleöö ka tärganud. ja kui asi ei meeldi, võtnud sel pritsijal siis kratist kinni, kuna pritsija peab oma tööst 2 päeva ette teatama.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Põllu mürgitamisest ette teatamine teatavasti ei aita...

Ja kuhu peab kimalased jm. putuktolmeldajad põllumürgi eest viima, ning inimesed, s.h. lapsed küladest- linna või? ;(

Fotol näidatud suunas, kirdesse, on Vooremaal asuva Aia talu mesitarudest kinnistu ja põllu ääreni (mürgipütiga traktorini) ~100 m, vasakule põllu ääreni on 45 m. Mürgiauru on ninaga tunda pärituult ka 1 km. (!) kaugusel.

Põllu mürgitamisest mesinikule ette teatamine teatavasti ei aita, sest tänapäevased süsteemsed kompleksmürgid on pika toimega jne.jne..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mürgitamisest etteteatamine tõesti ei aita!

Tänud Lauri Mesilaste ja Kimalaste eest seismast!
Edela Raudtee kuulutab kah ajalehes, et mürgitab 1. kuni 15. juuli! Seadus täidetud!-- - 2 päeva ette öeldud!

Loomade ja (mesi)laste peale ei saa vihastada! Aga viimasel ajal olen ikka mõnede "mesinike" peale vihane tõega! Tundub , et enamus ühiskonnast mõistab täiusliku ja tervikliku maailma toimimist ja putukate vajalikust meie maailmas - kuid mesinikud ISE siin samas keskkonnas ajavad .......või pole Pöördumist lugenud.

Kasvõi näiteks... et, seatakse kahtluse alla 12 000 kuni 15 000 pere hukkumine aastas, mis on 25 -30%!
Need arvud on tagasihoidlikud!
See on tänapäeval juba hea talvitumine viimased 3 kuni 5 aastat , kui talvekadu on 20%.
Tean tänavugi mesilaid, kus on juba 50% hukkumist ja need on sajad - sajad pered. Kuid kustumine on alles ees ja kui Eestimaal kardinaalselt midagi ei muutu ja õitsvate põldude ja heinamaade niitmine ja harimine jätkub PÄEVASEL AJAL glüfosaadiga ning looduskeskkonna hävitamine jätkub nagu Ameerikas - ainukese riigina E Liidus... siis perede kadumise/hukkumise % on ju tegelikkuses, sügiseks  palju kõrgem!

Petitsioon.com kirjutab keegi, et Soomes ei ole sellist sõda põldurite ja mesinike vahel, kui Eestimaal. Kuid Soomes ei olegi ju kunagi lubatud päevasel ajal mürgitada.. ja mesinik ning põldur ongi sõbrad/koostöö partnerid! Meie juhtmesinikud ei suuda seda sõnumit Vabariigi valitsuseni viia, ning PM ministeerium, PM amet ja & on hetke rahaga pimestatud!
Sellepärast peame meie kõik selleks kaasa aitama!




Õigus, Metsamumm!

Sõnum ei jõuagi kaugele ja seda ei võeta tõsiselt, kui selle pooldajaid on vähe. Paberkandjal on hetkel allkirjastatud sadakond (enamus Paides, 15 veebruaril, kuigi siin foorumis mõned väitsid, et see oli populistlikult korraldatud), digiallkirjaga on saadetud e-postile ja üle 2000 on petitsioon.com lehel. Enamus nimed on avalikustatud. Palju on nende hulgas mesinikke? Palju on nende hulgas nö juhtmesinikke? Järeldused saab igaüks ise teha.

Hea meel vaid selle üle, et paljudes piirkondades käib hetkel veel paberkandjale toetusallkirjade kogumiseks.

Pronksmedal (100p.)

metsamummule

metsamumm võiks lõpuks lõpetada inimestele udu ajamise.
soomes, nagu mujalgi riikides on lubatud päevasel ajal pritsida. ajalised piirangud on ainult insektitsiidide osas. kui on mingi piirang, siis on see etiketil. näiteks soome registris oleval roundupil pole ajalist piirangut (on piirang 3 m veekogudest): https://kasvinsuojeluaineet.tukes.fi/KareDocs/1403MPRoundup.pdf

näiteks insektitsiidil fastac 50 on ajaline piirang (pritsida võib 21.00 kuni 06.00) ja kasutuspiirang 60 m tarudest ilma mesiniku loata: https://kasvinsuojeluaineet.tukes.fi/KareDocs/1914MPFastac50.pdf

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Inimene ei saa loodust alistada, sest nii juhtub vastupidine. :(

Peab oskama näha ka "suurt pilti". Smile

Loodusega suhtlemisel saavad õigustatud olla vaid vajalikud
tegevused ja mitte kitsalt kasulikud/kasumlikud.

Inimene ei saa loodust alistada, sest et sel juhul hoopis "alistab"
loodus inimese. Sad

 

Vt. ka:

Mürgitajad käituvad nagu "siga tamme all..."-
korjakem raha mesilaste kohtus kaitsmiseks!

http://www.mesindus.ee/node/2528

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tark maaomanik mürgipütti põllule ei lase, sest maa hind langeb.


Tark maaomanik mürgipütti enda põllule ei lase, ja seab ka rentnikule põllu mürgitamise keelu, sest lisaks
muule kahjule, kinnistu hind mulda kogunevate mürkide tõttu kiiresti langeb.

 

Kes kaitseb Eestis mesilaste, kimalaste jt. putuktolmeldajate
jaoks saatanlikke rapsipõlde ja põllumürki ja põllumürgi roundup´i ehk
glüfosaat/glüfosaadi müüki?

http://et.wikipedia.org/wiki/Roundup 

http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCfosaat

 

Igast kasutajast I-netis saab aimu, kui vaadata kasutaja
kõiki postitusi.

Kas postituste autoriks on keegi järgevast nimekirjast või käib
lobitöö läbi kõvasti kinni makstud PR-firma?

http://www.scandagra.ee/et/kontaktid/muuk

 

Nimetatud kodulehelt leiab ka hulgaliselt juhiseid, miks, millal ja
kuidas ning millega põlde mürgitada.

Muide, sellel lehel ei leia viiteid mesindusele, mesilastele
ja vastavatele ohtudele, et mesilased, kimalased ja teised putuktolmeldajad saavad
kahjustatud, kui põlde mürgitakse.

Vaata ka, mis "raha jõu" mastaapidest me kasulik/kasumlik kontekstis räägime:
Farm Plant Eesti viib kliendid Keeniasse! 20.03.11  

http://scandagra.ee/et/uudised/sce-uudised/item/170-keenia

 

Loe ka 2013.a. kevadisi soovitusi rapsi pritsimiseks: http://scandagra.ee/et/kasulikku

 

Ja vaata ning imesta, kui kiiresti mu antud postitusele vastatakse ja kui ruttu siia vastulause
tuleb? ;(

PR: http://et.wikipedia.org/wiki/Suhtekorraldus

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tark maaomanik...

Tubli kirjatükk austatud Lauri!

Suur ja põhjalik töö tehtud... Võrreldes PM Ameti poolt - Jan Roland Raukase isikus ,esitatud/mesinikele näkku paisatud  226lk. +336lk. inglisekeelset teksti - agromürkide kasutamise osas.......
KALDUB KAALUKAUS IKKA VÄGA TUGEVASTI LAURI SINU POOLE - AUSTUS!

Mesinikud, kel pooled pered kadunud on üldiselt vait ja kurvastavad üksi... ning polegi ju sellest mingit abi, kui hõikad -  oled, kui hüüdja hääl kõrbes! Ka mesinike hulgas - siin samas keskkonnaski käib selline ülbitsemine.... nagu need, kel pered kustuvad on isi selles süüdi  ning jääb tunne, et mõni mees on Rounduppi - glüfosaati lausa armunud - ning kaifib selle kasutamist igapäevaselt!




Pronksmedal (100p.)

metsamummule


tundub, et metsamumm on ise rounduppi armunud. pole see ainus mida kasutatakse. jää parem oma liistude juurde - ehk siis mesilaste temaatikasse.

Pronksmedal (100p.)

Taimekasvatuses kasutatavaid mürke

müüb ikka palju rohkem firmasid. Mingil põhjusel on lingitud vaid ühte ettevõtet. Pealegi on nad enamasti edasimüüjad ja jämedad otsad PR jm osas jooksevad ikka üsna loetud kohtadesse kokku, ehk siis nende juurde kes mürke toodavad ja neile uuringuid teostavad.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Eelnevad lingid on näide: mürgitajate „raha jõud” ja lobitöö. :(

Tänan, head mõttekaaslased.


Loomulikult ei olnudki mu eesmärk hakata siin kõikide põllumürkide tootjate ja edasimüüjate kontakte lingitama ning loendama neid üle 1000 (!) pestitsiidi toimeaine. ;(


Tõin lihtsaalt näite „raha jõust” ja sellest võimalusest, et ka antud www.mesindus.ee keskkonnas saab olla, et oma kirjutistega osalevad siin ka sellesama "raha jõu" poolt teadlikult või teadmatult mõjutatud isikud.


Või lihtsalt ei taheta endalegi tunnistada, et „iseenese tarkusest” on ka oma esivanemate pühale põllule mürgipütid (s.h. rentniku omad) peale lastud. Jah, selle maa väärtus, võrreldes puhta maaga, väheneb kiiresti- iga aastaga olulisel määral. Sad


Vt. ka: "Pestitsiidid on ohtlikud, eriti lastele"- Luule Metspalu, Eesti Maaülikool. Ajalehes „Eesti Põllumees” nr. 1 (46) jaanuar 2009. Väljavõte sellest tekstist: "Maailmas on praegu ligikaudu 1350 erinevat pestitsiidide toimeainet. ... on … praegu kasutatava tehnika ja määramismeetoditega võimalik määrata kuni pooled kasutuses olevate toimeainete jäägid."
See pdf on leitav siit:
Toidupuudus sunnib riike suuremale koostööle - Digar


 

Pronksmedal (100p.)

laurile


see Metspalu  tsiteerimine on nagu lenini või breznevi teostele viitamine. ära sellele libedale teele nüüd küll astu.

vaata: http://ec.europa.eu/sanco_pesticides/public/?event=activesubstance.selection

783 on keelatud toimeainet.

457 on lubatud (Eestis on tunduvalt vähem)

44 on sellist, mille kohta otsust pole.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

M.O.T.T.- mida oligi tarvis tõestada. ;(

Näete kui kiiresti vastus tuli, nagu teile lubasin. Mu eelmine postitus tabas vist valusasse kohta.


Ja vaadake, kui kahtlaselt hästi anonüümsed põldude mürgitamise kaitsjad mürkidega kursis on- neid saab ehk selliste käest tellida ka. Sad


Päris kindlasti võidab arusaam, et põld tuleb mürgist puhas hoida ja eelistada teisi (s.h. agrotehnilisi) vahendeid nagu: kündmist, väiksemaid põllulappe, bioloogilist soovimatute putukate tõrjet, musta kesa, vähem toidu raiskamist jne. VAJALIKKU (mitte kitsalt kasulikku/kasumlikku).
Tuleb vaid kannatust varuda ja võitluses põldude mürgitajatega omavahel koostööd teha; kuni võidab tõde ja maskid maha võetakse.
Aga (endised) põldude mürgitajad ja mürkide tootjad/tootjate esindajad ning kaasajooksjad peavad siis oma minevikuga ning südametunnistusega edasi elama.
Jah, me mäletame neid mõne aja, nii nagu elab meis valdavalt piinlik mälestus Leninist ja Breznevist. Sad


Põldude mürgitaja vastutab loodusele (kimalased jt. putuktolmeldajad) ja inimeste varale (mesilased) ning inimeste tervisele jne. tekitatud kahju eest kõigepealt ISE- sõltumata sellest, kas see toimeaine on (pakendil ja/või mõne ametkonna poolt) "lubatud" või "keelatud". Pärast tekitatud kahju hüvitamist (ja isikukahjude korral ka karistuse kandmist) võib mürgitaja ise n.n. "relvamüüjaga/-tootjaga" ja/või ametnikega edasi vaielda, et "kes ütles: tapa- mürgita põldu".

Pronksmedal (100p.)

laurile


tavainimesed (mitte ainult mesinikud) võiks ka kursis olla, mis on tegelikkus ja mis mitte.

aga su jutt on täiesti demagoogia.

pane oma mesitarud keset kiirteed ja siis imesta ja kiru: mis kuradi pärast mesilased hukkuvad.

 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mis on siis tegelikkus?

Äkki valgustad ka meid. Muidu jäämegi arvama, et enamik toiduaineid sisaldab rikkalikku spektrit ühendeid, mille mõjust meil pikemas perspektiivis aimugi ei ole. Või et kehaliste ja/või vaimsete arenguhäiretega laste arv üha suureneb (näiteks USA kohta kõlas hiljuti ühes teadussaates arv 10%!)


Ning kui demagoogiast rääkida, siis Sinu võrdlus kiirteega mahub sinna alla küll. 

Kui õnnestuks sõiduk hetkeks peatada, siis mina astuks välja. Pidev kiiruse lisamine lõpeb vääramatult hävinguga...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

M.O.T.T. -ile lisaks!

Tänavu on supper talvitumine ja seda näitab ka Renno uurimus! Mesilasperesid sai abistada veel detsembris ja juba veebruaris oli see uuesti võimalik. Talv nagu lõunamaal 1.5 kuud pikk ... tavalise 6-7 kuu asemel!  KUID SEDA SELGEMALT ON NÄHA , JUST KESKKONNA MÕJU TALVEKADUDELE! Ning rapsi ja tavapõllumajanduse järelkaja ja lähedus!
Bee - minu liistud ei ole ainult mesindus! Nagu soovitad mul selle juurde jääda! Mul on ka mürgitaja tunnistus - just selleks käisin selle kursuse läbi, et end taime (ühe taime) kaitse- vahenditega kurssi viia! Selle tõttu ongi ennekuulmatu, et tänapäeva Eesti põllumajanduses herbitsiidi - ainult taimedele kahjulikuks mõeldakse - ning putukate maailm tähelepanuta jäetakse.
Varem oli nii, et kui põldur jäi näiteks  hiljaks teravilja orase mürgitamisega ja põldsinep jõudis õitsema minna .... siis tal mürgipritsiga enam sellele  põllule asja ei olnud! Kord tehti ühele mürgipritsijale tõsine märkus, et põllupeenra võililled kõveraks kisuvad, et mürk on ka õistaimedeni ulatunud... tean, et peale seda muutus ta nii ülipüüdlikuks , et jättis ka ligi meetri teravilja põlluservast mürgitamata - mis ju ka liiast! Päevast pritsimist ei kujutanud keegi ette! Ning kõigil mesindusreisidel olen alati küsinud - ka agro-mürgitamise tõttu mesilate kahjustamise kohta... Kõigis E riikides on see ennekuulmatu, et päeval .....Selline oli ju ka Põllumajandusministeeriumi vastus ...
Ja Sina , austatud Bee võtad seda, kui paratamatust, et meil NIIDETAKSE ÕISVAID HEINAMAID RAONDUPIGA JA HARITAKSE ÕITSVAID PÕLDE? Ja pead seda paratamatuks reaalsuseks!!?

VÄGA OLULINE: Pestitsiidide määramise rahad , õietolmust - tarust ...ON TÄIESTI VALE AMETI KÄES.... Kui riik mesinike kätte analüüside toetussummasid ei usalda! Andku siis kasvõi Vet-ameti kätte... kes mesilasperede hukkumise korral huvi võiksid tunda, ega süüd pestitsiididel pole!
PM amet kes iga nädal annab infot, mis mürki kasutada ... ei saa ometi ise endale vett peale tõmmata - agromürkide leidmisega põllumajandussaadustest ja tarudest !

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

UUS KRAAM

20 aastat juba siis selline "uus värk" kus pestitsiid manustatakse taime seemne-sse -le, kuskohast see omakorda imendub taime ja
tapab neid kes nendega kokku puutuvad ja kuna asi on akumuleeruv siis ots saabub vastavalt kehamassi indeksile...
Seega küsimus
kas päise päeva ajal või öösel on aegunud...

Milline valik kokteile & käivet(vana inf muidugi 2009)

Name
        Company         Products        
        Turnover in million US$ (2009)
Imidacloprid     Bayer CropScience
    Confidor, Admire, Gaucho, Advocate     1,091
Thiamethoxam     Syngenta
        Actara, Platinum, Cruiser         627
Clothianidin
    Sumitomo Chemical/Bayer CropScience     Poncho, Dantosu, Dantop    
439
Acetamiprid     Nippon Soda         Mospilan, Assail, ChipcoTristar
    276
Thiacloprid     Bayer CropScience     Calypso    
            112
Dinotefuran     Mitsui Chemicals    
Starkle, Safari, Venom             79
Sulfoxaflor     Dow
Agrosciences     Transform, Closer             N/A
Nitenpyram
    Sumitomo Chemical     Capstar, Bestguard            
8

uus
kraam

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesilaste tarus jootmine/ võitlus põldude mürgitamisega 2015.a.?

On hea, kui siin selle teema kohta jätkuvalt mõtteid avaldatakse.
Millised on
2015. a. kogemused võitluses põldude mürgitamisega ning mürgitajatega?
Ehk kuidas antud aastal läheb selles osas siin mesindus.ee -s teistel kasutajatel?

Märksõnaks otsingumootori jaoks: "- põldude pestitsiididega pritsimisega/ põllu pestitsiididega töötlemine n.n. "taimekaitseks"".

Paraku tean, et mõnel mesinikul siinkandis Tartu lähedal hukkuvad (eeskätt rapsi-) põldude mürgitamise tõttu aastas vähemalt pooled mesilaspered. Kuid nad eelistavad sellest rääkida vaid asjatundjatele ning sellest suurele ringile pajatada ei taha, sest et kardavad oma mee püsivate ostjate ringis enda toodangu maine rikkumist.

Minul siin Vooremaal (Tartumaa ja Jõgevamaa piiril) on nii, et arukas ja mõistev soomlasest suurpõllumees jätkuvalt alati eelnevalt helistab, ja küsib luba ning selgitab, mida, millega ja miks ta põllul pritsida lasta soovib; enne kui ta meie mesilasalas mistahes põllul keemiat pritsida laseb. Ta korraldab pritsimise (vähemalt siin mesilasalas) alati kellaajaliselt hiljem, kui kell 21.00 õhtul-öösel, mil päevased putuktolmeldajad enam ei lenda. Oma töötajate ning ehk ka õhtu- ja öötundide palgakulu säästmiseks istub ta kuuldavasti tihti õhtuti-öösiti sel juhul austusväärselt ise traktori roolis, kui on vaja siin mesilasalas põldu pritsida.

Aga teised n.n. "keemikutest-põllupidajad" jonnakalt vaikivad, ei helista kordagi, kuigi mürgipütid maanteel üha mööda vuravad. Kuigi meie mesilasala on koos kontaktandmetega pria.ee maakaardi mesilate kihis kenasti näha.

Mesilasperede mesilastaru sisese veega jootmise tähtsusest.
Täidan hoolsasti pea iga päev joogiveega mesilastarude lennuavade-vaakumjootjaid, s.h. võimalikuks mesilasperede mürgistumise ennetamiseks; ja loodan, et mürgitust ei teki. Need jootjad paigaldan igal aastal mesilastarudele kevadel peale puhastuslendu ja võtan ära pärast esimesi tugevaid öökülmasid. Seega joodan nii mesilasi kogu mesilaste aktiivse aja jooksul ning see on (meie kuni 15 mesilaspere kohta) arvestatav töö.

Varakevadel kasutan nosematoosi profülaktikaks neis jootjates ka hõbedavett Ag+ ioonidega.

Samuti kasutan katserühmana osades mesilastarudes pesalae kattelaudade peal Hiina toodetud töökindlaid termoreleega elektrisoojenduskotte (~220 - 230 V, kasutan asendit min., mis on umbes 15 W- esimene lüliti aste maksimaalselt 55 W-st), laepealseks mesilasperede elektrisoojenduseks.
Vt. http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-1.pdf
See eeldab samuti mesilastarude sisest veega mesilasperede jootmist. Olen seda elektrisoojendust teinud edukalt juba aastaid (esimesed kaitsetused tegin 2007.a.). Nii loon varakevadel osades mesilastarudes n.ö. sillad öistele temperatuurimiinimumidele, kombineeritult hämaralüliti ja ohutuse mõttes vätimatu rikkevoolukaitsmega.

Teoreetiliselt saaksin jootmiseks kasutada ka lamavtarudes pesakattelaudade peal olevaid laepealseid jootjaid, kuid vaja on hõlpsasti silmaga näha iga mesilaspere vee kulu (see näitab ka haudme hulka) ning kui meemagasinid on mesitarudes, siis ma kasutan raamivaheliiste, mitte pesakattelaudu ning magasinidele enam laepealsed jootjad (enamasti) ei mahu ka.
Mesilastaru sisene jootmine on ülioluline- eriti juhul, kui (vanemad) lennumesilased peaksid mürgistumise tõttu hävima. Sel juhul ei jõua vesi mesitarru isegi sel juhul, kui jootmiskoht on otse mesilas, sest et vesi ju ise mesitarru ei lenda ning haue saab kahjustuda või halvemal juhul haue üldse hukkub.

Mesilased ei saa vee järele lennata samuti ka vihmaste ilmadega ja lennuava vaakumjootjas (mahutuvusega ~0,7 L) võivad nad jooginõu vihmase ilmaga ja/või rohke haudme korral ka ühe ööpäevaga (!) tühjaks juua. Minu tähelepanek on, et mesilased ei joo vihmavett vihma ajal lennulaualt, nagu võiks arvata. Vaid eelistavad nad vett tuua harjumuspärastest kohtadest (võtta vett näiteks lennuava-vaakumjootjast) või lennuilmaga mesilast jootmiskohadest või ka taimede lehtedelt, kui vihm on möödas. Samuti saavad mesilased lennuava vaakumjootjast vett võtta öösel.

Panen aeg ajalt ka veega niisutatud jämeda keedusoola hunnikud lennulaudadele, mida mesilased tasapsi väiksemaks lakuvad. Ka alus tuleb niisutada, et sool paigale jääks, kivistuks- ära ei kukuks.

Üks lennuava-vaakumjootja pilt on siin, koos piltidega / Pildid- automaatsüstlaga on mugav mesilastarudesse varroatoosi tõrjeks 3,2% oblikhappe-suhkrulahu manustada. /
http://mesindus.ee/node/4281

P.S. Nõrgendatud mesilaspered on sügissuvel herilastele kerge saak, mil mesilaspere juurdekasv süüakse herilaste poolt kiiremini ära, kui mesilaspere mesilasi juurde jõuab kasvatada.
Herilase-püünispudelist on pilte siin: http://mesindus.ee/node/4280

Vt. ka, Maalehes: "Mesinik: Eestis koguneb iga elaniku kohta terve vannitäis põllumürki kuus"

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/mesinik-eestis-koguneb-...

Joodetud-söödetud ja mitte üle töötanud mesilaspere on rahulik (isegi meevõtmise ajal) ning terve.
Olgem mesilastele head partnerid.

Lauri- mesinik Vooremaalt.
http://www.emkf.ee/