Eesti Mesinike Liidu ajaleht "Mesinik"

Toimetasin "Mesinikku" 2010.a lõpuni. Alates 2011 aastast on lehel uus toimetaja.

Ajakiri "Mesinik" asub nüüd aadressil mesinikeliit.ee.

Keskmine: 4.5 (11 häält)

2005 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2005 aastakäik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 31 Oktoober 2005

Ilmus Mesinik nr. 31 Oktoober 2005, mille täisversioon on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_31.pdf3 MB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2006 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2006 aastakäik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 1 (33) Veebruar 2006

Ilmus Mesinik nr. 1 (33) Veebruar 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_33_lyhi.pdf24.1 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 2 (34) Aprill 2006

Ilmus Mesinik nr. 2 (34) Aprill 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_34_lyhi.pdf64.52 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (35) Juuni 2006

Ilmus Mesinik nr. 3 (35) Juuni 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_35_lyhi.pdf55.67 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 4 (36) August 2006

Ilmus Mesinik nr. 4 (36) August 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_36_lyhi.pdf193.64 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 5 (37) Oktoober 2006

Ilmus Mesinik nr. 5 (37) Oktoober 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_37_lyhi.pdf38.3 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Esimehe veerg

Suvesooja on tänavu nii palju olnud, et seda jätkub veel kuni sügava sügiseni. Septembris käis korraks öökülmade laine üle Eestimaa. Aga praeguseks on juba oktoobri lõpp lähenemas, kuid külmasid pole veel kusagilt paistmas, lumest rääkimata. Päevane temperatuur ulatub 15 kraadi tasemele ja öödki on veel soojad. Ka mesilased näivad tundvat ennast veel üsna suviselt.

Päeviti mesilas tarudele pilku heites võib märgata, kuidas üksikud mesilased veekandami või isegi õietolmukoormaga lennuavast tarusse lipsavad. Paljudes peredes on veel hauet, mõnes lausa mitmel kärjel. Näib, et mõneski peres tekkis söötmise järel eriti entusiastlik haudmetegevus. On oht, et sel viisil kahanevad mesilasperede talvevarud kiiresti ja õigete talvekülmade saabudes võib nälg mesilasi kollitama hakata.

Tänavu oli Eesti mesinikele enamasti väga hea meesaagi aasta. Paljud mesinikud räägivad rekordsaakidest, mis saja ja enama meekiloni pere kohta ulatuvad. Eks see kurnas omal viisil nii mesinikke kui mesilasperesid. Ja paljude perede hiline tugev haue on omamoodi kaitsereaktsiooniks, et talvitumiseks vanade ja väsinud mesilaste asemele uus noorte tugevate mesilaste põlvkond kasvatada.

Mesilasi ootab ees talvepuhkus ja ka mesinikele annab talveaeg veidi hõlpu. Kuid ega mesinike tööd ka talvel lõpe. Paljudel on meemüügiga veel suur töö ees ootamas. Vaha vajab sulatamist ja inventar kohendamist. Aega tuleks võtta ka tagasivaateks suvele, kokkuvõtete tegemiseks ja lõikuspeokski. Alles seejärel saab mõtte liikuma lasta, et juba järgmise suve ja kaugema tuleviku suunas plaani pidada.

Eesti mesilate tehniline tase ja oskused on juba üsna heal järjel. Aga mee müügiga ei lähe veel kaugeltki kõik nii, nagu tahaksime. Turustamise ja meeturu edendamise külg tahab Eesti mesinduses kiiret edendamist. Mett lattu aastateks seisma toota pole mõtet, sest mesinik vajab mee eest raha nii igapäevaseks tarbeks kui mesila arendamise vajadusteks.

Et mee müük paremini õnnestuks, peaks Eestis olema rohkem mee tarbijaid. Need uued meetarbijad ei sünni iseenesest, neid tuleb sellele tervislikule teele juhtida. See misjonitöö on mesinike kui mee tootjate huvides. Nii tulebki mesinikel endil mee suurema tarbimise propageerimise eest ise väljas olla. Seda meepromotööd saab igaüks ka ise teha. Aga tulemus on hoopis tõhusam, kui mesinikud ühisrindena uute mee tarbijate kasvatamise ja suurema mee tarbimise suunas tegutsevad.

EML on käivitanud mee tarbimise propageerimise projekti, mis peaks kolme aasta jooksul märgatavalt parandama mesinike oma mee turustamise võimalusi Eestis. Eesmärgiks on suurendada seniste mee tarbijate huvi mee vastu ja võita juurde uusi tarbijaid. Abivahenditeks on kavandatud mee kasulikke omadusi tutvustavad ja mee kasutamist propageerivad väiketrükised ja reklaamlehed, samuti raadio- ja TV-esinemised, reklaamfilmid, plakatid. Mee tutvustusi tehakse koolides ja lasteaedades. Korraldatakse meepäevi ja osaletakse mett propageerides ka teistel suurtel vabariiklikel messidel.

Seda projekti toetavad rahaliselt nii Euroopa Liit kui Eesti valitsus. Kuid ligi kolmandik kuludest tuleb katta mesinikel omapoolse osamaksuna. Ilma mesinike rahalise osaluseta EL ega Eesti riik projekti ei toeta. Osamaksu kavatseb EML koguda mesilasperede arvu alusel täiendava liikmemaksu vormis. Meeturu arendusprojekti rahaliselt toetanud mesinikud saavad kasutada mett tutvustavad ja reklaamivaid väiketrükiseid ja reklaamlehti, mida projekti raames valmistatakse. Lisaks neile loodab EML pakkuda muid võimalusi mee turustamise edendamiseks.

Hilissügis ja talv on mesinikule muu hulgas ka tagasivaate, arupidamise ja uute otsuste tegemise aeg. Ka pettumuste põhjuste ja tehtud vigade üle on aega juurelda. Ikka selle nimel, et edaspidi mesindusest suuremat rõõmu ja rahulolu leida.

Mesinduspäevad ja muud mesinike kokkusaamised pakuvad omajagu uut teavet ja sünnitavad sageli värskeid mõtteid, kuidas edaspidi oma mesilas asju nutikamalt korraldada. Pealekauba leitakse lõõgastust teiste mesinike seltsis ja lustlikku vaheldust argipäevale. See kõik lisab talvituvate mesinike unisevõitu hämarpäevadele vürtsi ja mõttevirgutust.

Kohtumisteni mesinduspäevadel!

Aleksander Kilk
EML juhatuse esimees

Mesinik nr. 6 (38) Detsember 2006

Ilmus Mesinik nr. 6 (38) Detsember 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_38_lyhi.pdf97.62 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. Suve Eri Juuli 2006

Ilmus Mesinik nr. Suve Eri Juuli 2006, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_Suve_Eri_lyhi.pdf73.61 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2007 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2007 aastakäik

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 1 (39) Veebruar 2007

Ilmus Mesinik nr. 1 (39) Veebruar 2007, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_39-Lyhi.pdf74.25 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 2 (40) Aprill 2007

Ilmus Mesinik nr. 2 (40) Aprill 2007, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_40-Lyhi.pdf87.13 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (41) Juuni 2007

Ilmus Mesinik nr. 3 (41) Juuni 2007, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_41_lyhi.pdf223.23 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 4 (42) August 2007

Ilmus Mesinik nr. 4 (42) August 2007, mille lühikokkuvõte on lisatud.

LisaSuurus
Mesinik_42_lyhi.pdf96.15 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 5 (43) Oktoober 2007

Ilmus Mesinik nr. 5 (43) Oktoober 2007 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_43T.pdf165.16 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 6 (44) Detsember 2007

Ilmus Mesinik nr. 6 (44) Detsember 2007 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_44T.pdf318.38 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2008 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2008 aastakäik.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 1 (45) Veebruar 2008

Ilmus Mesinik nr. 1 (45) Veebruar 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_45v.pdf311.36 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 2 (46) Aprill 2008

Ilmus Mesinik nr. 2 (46) Aprill 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_46v.pdf432.11 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (47) Juuni 2008

Ilmus Mesinik nr. 3 (47) Juuni 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_47v.pdf469.06 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (47) Mee-Eri Juuli 2008

Ilmus Mesinik nr. 3 (47) Mee-Eri Juuli 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik-47_Mee-ERIv.pdf370.09 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 4 (48) August 2008

Ilmus Mesinik nr. 4 (48) August 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_48v.pdf438.67 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 5 (49) Oktoober 2008

Ilmus Mesinik nr. 5 (49) Oktoober 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_49v.pdf390.82 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 6 (50) Detsember 2008

Ilmus Mesinik nr. 6 (50) Detsember 2008 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_50.pdf1.42 MB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2009 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2009.a aastakäik.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 1 (51) Veebruar 2009

Ilmus Mesinik nr. 1 (51) Veebruar 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_51v.pdf189.99 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 2 (52) Aprill 2009

 Ilmus Mesinik nr. 2 (52) Aprill 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_52v.pdf242.89 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (53) Juuni 2009

 Ilmus Mesinik nr. 3 (53) Juuni 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_53v.pdf218.87 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 4 (54) August 2009

 Ilmus Mesinik nr. 4 (54) August 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_54v.pdf252.48 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 5 (55) Oktoober 2009

 Ilmus Mesinik nr. 5 (55) Oktoober 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_55v.pdf695.88 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 53 Mesilase-Eri 25. juuli 2009

 Ilmus Mesinik nr. 53 Mesilase-Eri 25. juuli 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik-53_Mesilase-ERIv.pdf326.18 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 6 (56) Detsember 2009

 Ilmus Mesinik nr. 6 (56) Detsember 2009 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_56v.pdf555.31 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

2010 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2010.a aastakäik.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 1 (57) Veebruar 2010

 Ilmus Mesinik nr. 1 (57) Veebruar 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

LisaSuurus
Mesinik_57v.pdf423.54 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 2 (58) Aprill 2010

 Ilmus Mesinik nr. 2 (58) Aprill 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (59) Juuni 2010

 Ilmus Mesinik nr. 3 (59) Juuni 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 3 (59) Tarude-Eri Juuli 2010

 Ilmus Mesinik nr. 3 (59) Tarude-Eri Juuli 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 4 (60) August 2010

 Ilmus Mesinik nr. 4 (60) August 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 5 (61) Oktoober 2010

 Ilmus Mesinik nr. 5 (61) Oktoober 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Sisukord:

- Esimehe veerg
- „Mee tootmise ja turustamise arendamise Eesti riiklik programm 01.09.2010 – 31.08.2013“ tutvustus. Aivar Raudmets
- Märkmeid Mesindusprogrammi juhtkomisjoni koosolekult. Aleksander Kilk
- Et seadusandlus mesinikku toetaks. Aleksander Kilk
- EML juhatuse koosolekul arutati... Aleksander Kilk
- Mesilase tervis. Ene Vanatalo, Merko Vaga
- Taimsete vahenditega varroalesta vastu. Ajakirjast „Ptšelovodstvo” refereerinud A. Rohtla
- Lesta taluva mesilase aretamine üksiku töömesilase abil. L. Ruottineni, L. Kauko ja A. Nurmineni poolt „Mehiläinen“ lehte (4, 2010) Uppsala tõuaretusseminarilt vahendatud uudis
- Mida mesinik tegema ei pea. (“Mesilane” 1900.a. J.J. Kauschmeisteri järgi). “Mesilast” sirvis Aleksander Kilk
- MESI PEITUB IGAS ÕIES. Cristel Veber, 6. klassi õpilane; Astrid Kõva, klassijuhataja
- 29. sept. 2010. Meeleolukas meepäev Kurtna koolis
- Valime Aasta Mesiniku 2010
- Õnnitleme
- TEATED

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Mesinik nr. 6 (62) Detsember 2010

 Ilmus Mesinik nr. 6 (62) Detsember 2010 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Sisukord:

  • Esimehe veerg
    Aasta Mesinik 2010 – Aimar Lauge. A. Raudmets veebilehelt www.mesindus.eu 
  • Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts aastal 2010. Materjal programmijuht Aivar Raudmetsalt 
  • Mesilaste tõuaretus. Aimar Lauge, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi liige 
  • Eesti mesindusest väiketootja pilgu läbi. Ülo Lippa 
  • Pilk EV mesindusele Sireli Mesinduse OÜ vaatevinklist. Peep Martverk, Sireli mesinduse OÜ ettevõtja 
  • Ühine töögrupp loomisel. Aleksander Kilk 
  • Sügispäevad Jänedal. Uku Pihlak 
  • Sipelgate tõrje mesilas. Ants-Johannes Martin, Eesti Maaülikooli mürmekoloog, PhD, Tairi Martin, hobimesinik
    Tagasivaade tehtule. Natuke statistikat. Uku Pihlak 
  • Õnnitleme 
  • TEATED

LisaSuurus
mesinik_62v.pdf706.86 KB
Keskmine: 4.8 (4 häält)

2011 aastakäik

Ajalehe Mesinik 2011.a aastakäik.

Keskmine: 5 (2 häält)

Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011

Ilmus Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Sisukord:

Keskmine: 2 (2 häält)

Esimehe veerg

Õhus on kevadet ja päike käib kõrgemalt ning on väge täis – nii ütleks märtsiootuses optimist. Pessimist-mesinik jälle hädaldaks, et varbad külmetavad enam kui paarikümnekraadisest pakasest. Ja hanged on veel nii kõrged, et ei ulatu hästi mesilastarusid nägema. Kalender omalt poolt vibutab hoiatavalt näppu, et on aeg mõtted mesilaste puhastuslennu suunda seada ja kevadtöödeks valmistuda. Et kas on ikka kevadkiireks ajaks küllalt kärjeraame ette valmistatud, traadid pingutatud ja kärjepõhja vahalehed paika sulatatud? Mesiniku kevadrõõmud ja –mured on taas pärale jõudmas.

Veel pole mesinike jaoks suur kiire kätte jõudnud, ja veel on aega, et atra seada ja uurida, kus ollakse ning kuhu minnakse. Mesinduse "sisepoliitikaga" oma mesila asju ja tegemisi korraldades suudab enamik mesinikke ise kenasti plaani pidada ja toime saada. Aga mesinikule on oluline ka see "välispoliitika", mis toimub tema õueaia taga, kõrgetes kontorimajades ja ametnike töölaudadel.

Kõrgemalt vaadates näib mesindus paljudele otsustajatele piima-, liha- ja teraviljatootjate kõrval suhteliselt väikese ja vähetähtsa mängumaana. Küllap sellepärast on ka mesinike vajadused ja mured jäänud riiklikul tasemel tähelepanu servaaladele. Võime küll end puhevile ajada ja väita, et mesinike meetoodang moodustab rahalises väljenduses Eesti loomakasvatustoodangust umbes 2% ja kogu põllumajandustoodangust enam kui 1%. Kui lisame trumpässa, et mesilaste tolmeldamistöö toob põllumeestele ja looduslikele taimekooslustele meetoodangu väärtusele lisaks vähemalt 8-10 korda suuremat kaudset tulu, siis kehitatakse selle peale sageli vaid arusaamatuses õlgu.

Siiski võib praegu klassikutelt sõnu laenates öelda: “Härrased – jää on hakanud liikuma!” Seda just maailma ja Euroopa Liidu tasemel, kus juba on kogetud ohtu, et mesilastest ja nende tolmeldamisteenusest võib ühiskonnale puudus kätte tulla. See hoiatav protsess ilmutas end teravalt 2006. a. sügisel USA-s, kui mõistatuslikel põhjustel algas mesilasperede massiline hääbumine. Mõnes piirkonnas hukkus mesilasperede kollapsi tõttu kuni 80% mesilastest.

Paraku ei piirdu mesilasperede massiline hukkumine ainult USA-ga. Häirekella on hakatud lööma ka Euroopa Liidus, 
samuti mitmes Aasia ja Aafrika piirkonnas. Enamikus EL liikmesmaades on mesilasperede talvine hukkumine suurenenud, mõnes kuni 35-40 protsendini. Kohati esineb mesilasperede nõrgenemist ja hukkumist ka kevadsuvisel perioodil, mis on seni olnud tavatu. Euroopat ähvardab mesilasperede arvukuse tuntav vähenemine.

Need ohud on sundinud tegutsema Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametkondi. Lisaks mitmetele resolutsioonidele 
ja ringkirjadele on asutud ka tegudele. Ühe abinõuna püütakse paremini ohjata mesilashaiguste levikut ja tõhustada haiguste tõrjet. Selleks plaanitakse välja arendada paremini toimiv mesilashaiguste seiretegevuse ja tõrje süsteem ning koolitada vastava ala spetsialiste. Samas on alustatud ettevalmistusi vajaliku seadusandluse korrastamiseks Euroopa Liidu tasemel ja liikmesriikides.

Sel teemal toimus 1. veebruaril Brüsselis EL liikmesmaade veterinaarala ja mesilashaiguste spetsialistide nõupidamine, et saada olukorrast paremat ülevaadet ja kavandada edasisi tegevusi. Samuti korraldati Brüsselis 14. veebruaril COPA/COGECA meerühma koosolek, kus ühe olulise teemana arutati mesilashaiguste tõrje ja otstarbeka veterinaarse korraldustöö küsimusi. Käivitatud on mesilasperede hukkumise monitooringu ja ennetamise programm COLOSS, mis haarab 51 riiki, samuti BeeDoc-programm mesilashaiguste tõrje arendamiseks.

Kõigi EL liikmesmaade põllumajandusega tegelevatele ministeeriumidele on saadetud järelepärimisi mesinduse olukorra ja mesilashaiguste levimuse kohta. Küsitakse ettepanekuid ja selgitusi, milliseid seadusandlikke ja veterinaarseid meetmeid on plaanis kasutusele võtta, et tõrjuda mesilashaigusi tõhusamalt ja tõsta mesilasperede arvukust. Ka Eesti põllumajandusministeeriumis on hakatud selle teemaga tõsisemalt tegelema.

Mida võiksid meie mesinikud eelnevast jutust järeldada? Mesilashaigused, eriti varroatoos, on meie mesilasperesid juba aastaid vahelduva eduga närvutanud, aga seni oleme sellega hakkama saanud. Oleme murega kuulanud, kuidas mesilasperede kollaps on kaugel Ameerikas mesilaid laastamas. Võtab tõsiseks, kui räägitakse, et mesilasperede talvine hukkumine on Euroopas ja lausa naabermaades üha suurenemas, ja oleme sellest murest kuulnud ka Eesti mesinikelt. Võib karta, et mesilaste tõsisemad tervisehädad ähvardavad peatselt jõuda ka meie koduõuele ja mesilatesse, kui me ise midagi ette ei võta.

Mida me saame siis teha? Riiklik veterinaarsüsteem võib küll uutes tuultes ka mesilashaiguste osas mõnevõrra areneda, seda eelkõige seadusandluse ja strateegia kujundamise poole pealt, kuid mesilas tekkiva reaalse probleemi korral n.-ö. lahinguolukorras jääb enamik paberitega loomaarste kahjuks jänni. Võib-olla looksime siis mesinike endi hulgast kaitsemaleva mesilashaiguste vastu? Vaenlast tuleb tunda – EML-i abil relvastaksime iga vabatahtliku malevlase mesilashaiguste vastu paremate teadmiste ja oskustega.

Aga kaitsemaleva eliitväeosana moodustame eriväljaõppe saanud mesinikest alfa-üksuse, kes suudab ja tahab kõigile mesinikele vajadust mööda abiks olla. EML püüab nimelt koostöös ministeeriumi ja VTA-ga realiseerida meie ammuse ettepaneku, et mesilashaiguste seiresse ja ka tõrjetegevustesse saaks ja tohiks kaasata vastava täiendõppe saanud mesinikke. 

See mesinikest kaitsemaleva plaan võiks anda meie mesindusele mesilashaiguste vastu ja talvekadude vähendamise suunas toimiva lahenduse. Aga kas Sina astuksid selle kaitsemaleva liikmeks?

Aleksander Kilk
EML juhatuse esimees

Artikkel on avaldatud ajalehes Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011
Keskmine: 4 (1 vote)

Varroatoosivabad piirkonnad Balti mere ümbruses

Varroatoosi üldine levik tundub täna nii enesestmõistetav, et varroatoosist vabade mesilate olemasolu meie lähipiirkonnas tundub pea võimatu. Kuid Põhjamaade ja Baltimaade mesindusteadlaste ja –spetsialistide konverentsil Tartus 4.-6. veebruaril 2011 kogutud andmed näitavad, et selliseid piirkondi esineb veel Soomes, Rootsis ja Norras üsnagi märkimisväärsetel aladel. Ka Taanis on ühel saarel paikneva mesila 50 mesilasperet seni veel varroatoosist priid, ja seda olukorda püütakse hoida.

Soome kaguossa jõudis varroatoos esmakordselt 1980. aasta paiku ilmselt Venemaa suunalt. Kuigi varroatoosi edasise leviku takistamiseks loodi tõkketsoonid, levis varroatoos mesinike “kaasabil” kiiresti üle kogu LõunaSoome. Mesilasemade import Itaaliast 1990. a. paiku aitas kaasa varroatoosi levikule kuni Kesk-Soomeni. Aastatuhandevahetuseks oli varroalest jõudnud Oulu piirkonda, mõni aasta hiljem juba polaarjoone lähistele Tornio mesilatesse. Varroatoosi praegu kõige põhjapoolsem levikuala asub Ivalo lähedal polaarjoone taga, kuhu see kahjur jõudis suvel rändele toodud mesilasperedega. Praeguseks on Ivalo lähiümbruses hinnanguliselt 200-300 varroatoosist nakatunud mesilasperet.

Vaatamata Soome mesinike agarale rändamisele koos varroatoosi levitavate mesilasperedega, on seni veel õnnestunud hoida varroatoosist vabad mõned piirkonnad Rovaniemi ja Kajaani ümbruses, samuti üksikud isoleeritud mesilad Lapimaal. Suurim varroavaba piirkond Soomes on Ahvenamaa, kus 37 mesinikul on kokku enam kui 400 mesilasperet. Seni on suudetud üksmeelselt hoiduda varroanakkusega mesilasperede sissetoomisest saarele.

Rootsis on praeguseks veel varroatoosist vabad mõned põhjapoolsed piirkonnad. Täpseid loendusandmeid ei ole, kuid hinnanguliselt on varroatoosivabade mesilasperede arv Rootsis kokku kuni 6000.

Norras algas varroatoosi vallutusretk riigi lõunaosast, mis hõivati kogu ulatuses umbes 10 aastaga. Praeguseks on Norras paika pandud tõkketsoonid, et varroatoos ei leviks edasi põhja suunas, sealjuures piki läänerannikut. Norras on varroatoosi levikut tõkestamas mäed, mis moodustavad loodusliku barjääri. Lisaks aitavad varroatoosilevikut piirata 2010. aastal euroopa haudmemädaniku puhangu tõttu kehtestatud karantiinitsoonid, mis teatud osas langevad kokku varroatoosiala piiridega. Norras loodetaksegi, et mesilasperede ranged rändepiirangud koos looduslike barjääridega 
aeglustavad varroatoosi levikut veel paljudeks aastateks. Praeguse seisuga on Norras varroatoosinakkusest vabad hinnanguliselt 5000 mesilasperet, mis moodustavad väärtusliku genofondi.

Eesti, Läti ja Leedu on tänaseks kogu ulatuses varroalestade poolt okupeeritud. Samas oleks Baltimaades võimalik mõningate pingutuste ja piirangute hinnaga taasluua väikesed varroatoosist vabad piirkonnad. Parimad eeldused selleks oleks Eestis, kasutades ära näiteks mõningaid saari, kus mesilased praegu puuduvad.

Lauri Ruottineni koostatud ülevaadet refereeris Aleksander Kilk

Artikkel on avaldatud ajalehes Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011
 

Eesti meetarbija ja meeturu uuring 2010

NB! Käesolev refereering sisaldab trükikuradi süül mitmeid ebatäpsusi, palun tutvuge autori originaaltekstiga siin: Ülevaade Eesti meeturust 2000. - 2010. aasta tarbijauuringute põhjal. Martin Rebane.

EML-i juhatuse liige Martin Rebane andis ülevaate Eesti meetarbija ja meeturu 2010. aasta uuringust. Valimi suurus oli vastavuses Eesti elanikkonna struktuurile ning hõlmas 1000 inimest. Uuringu tulemused näitasid, et 13% küsitletuist sööb mett iga päev, 40% vähemalt korra nädalas ning 47% aegajalt, seega mitte regulaarselt. Kõigest 5% väitis, et ei söö mett üldse. 10 aastaga on meepõlgurite osakaal tunduvalt vähenenud. Võrdluseks: 2000. aastal oli neid küsitletute seas 20%, 2005. aastal aga 13%.

Enamik meesõpradest on kesk- ja vanemaealised: üle 50% vanuses 45-47 aastat. Nooremast põlvkonnast sööb mett vähemalt korra nädalas kõigest 25%.

2000. aastast saadik on aastane meetarbimine leibkondades suurenenud 4,1 kilolt 4,7 kilole; keskmiselt sööb üks pere aastas ära 3 kilo mett.

Mee keskmine müügihind 2010. aastal oli linnades 6,05 € ja maapiirkondades 5,28 € kilo. Importmee osakaal turul on jätkuvalt suhteliselt väike, kuigi siin liigub trend importmee populaarsuse kasvu suunas. Kui 2005. aastal kinnitas 90% meetarbijaist, et ei ole kunagi ostnud importmett, siis 2010. aastal oli vastav näitaja 81%.

Eesti tarbija eelistab osta klaaspurki pakendatud mett (95%), mis on vedel (68%) ning pigem hele kui tume 
(70%). 96% meetarbijaist peab Eesti mett tervislikuks ja looduslikuks toiduaineks.

Martin Rebase koostatud ülevaadet refereeris Katrin Linask

Artikkel on avaldatud ajalehes Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011
 

Mesinik nr. 2 (64) Aprill 2011

Ilmus Mesinik nr. 2 (64) Aprill 2011 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Sisukord:

  • Esimehe veerg. A. Kilk
  • Toimus EML-i aruande-valimiskoosolek. A. Kilk
  • EML-i juhatuse koosolek Jänedal. A. Kilk
  • 2010.-2013. aasta Eesti riikliku mesindusprogrammi juhtkomisjoni II istung
  • 4. meetme vaatlusmesilatele ja mesinikele esitatavad tingimused ja eeskirjad. A. Raudmets
  • Aprill-mai mesilas. A. Lauge
  • Kohalike ühenduste ja seltside 2010/2011 II poolaasta õppe- ja teabepäevad
  • Mesinikule vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. M. Riis
  • Arve ja fakte Rootsi mesindusest. Preben Kristianseni ettekannet mesinike talvisel teabepäeval Tartus refereeris K. Linask
  • Õnnitleme
  • Saame tuttavaks - Mart Kullamaa (smart)
Keskmine: 5 (1 vote)

Mesinik nr. 3 (65) Juuni 2011

Ilmus Mesinik nr. 3 (65) Juuni 2011 (pdf).

Sisukord:

  • Esimehe veerg. A. Kilk
  • Suvine mesindus. A. Lauge
  • EKMÜ õppereis Sloveeniasse ja Austriasse. M. Kullamaa
  • Nugised teevad mesilas karutükke. A. Kilk
  • Õppepäev Polli-Järve talu mesilas. A. Rohtla
  • EML juhatuse koosolekul arutati.. A. Kilk
  • Mesinike nõupidamine Stockholmis. A. Kilk
  • Kohalike ühenduste ja seltside 2010/2011 II poolaasta õppe- ja teabepäevad
  • Õnnitleme
  • Suvine vabariiklik mesinike teabepäev. Mesindusest Taanis, Leedus ja Eestis.
Keskmine: 1 (1 vote)

Mesinik nr. 4 (66) August 2011

Ilmus Mesinik nr. 4 (66) August 2011 (pdf).

Keskmine: 5 (1 vote)

Mesinik nr. 5 (67) Oktoober 2011

Ilmus Mesinik nr. 5 (67) Oktoober 2011 (pdf).

Seda kannet ei ole veel hinnatud