erinevad tõud-rassid

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tere!

Mida arvate ettepanekust kui foorumis mesindamise teema tõstatamisel oleks kohustuslik mesilastõu äramärkimine kelle kohta küsitakse - vastatakse. Näiteks:

kuuldavasti tarvitavad krainid vähem talvesööta kui itaalia mesilased,

küsimus: kas kanarbikukorjel oleks targem kasutada itaallasi (nende hilise arengu tõttu)?

Jne.

Terv,

arlesht

 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

See vahe talvesööda

See vahe talvesööda tarvitamisel pole nii suur kahe rassi vahel, et peaks kohe teistmoodi tegutsema. Eelmise aasta puhul võin öelda, et mitte mingit vahet polnud itaalia ja kraini mesilase talvitumisel. Loomulikult aitas ühtlase ilmaga talv ja korralik lumi. Kas üldse eesti on keegi teinud teaduslikku uurimist mesilas rasside talvitumise kohta? Praegu on kõik umbes " naised saunas rääkisid". Minu mesilas on olemas kraini ja itaalia mesilased. Ning 4 pere on nende kahe ristandid. Vale arvamine on veel, et itaalia mesilased on sügisel tugevamad kui krainid? Ei ole, nii kui korje lõppeb kaovad vanad mesilased mõlema rassi puhul.  Kuidas kumbki rass töötab kanarbikul, kogemusi pole. Kuid see aasta nägin kahe rassi erinevusi taimede valikul.  Keerispea meeldib kraini mesilasele! Jälgisin mitmetel päevadel keerispea õitsemist ja enamus mesilastest olid tumedad. Samas kõrval õitsev kurgirohi tõmbas kollaseid mesilasi.

Nüüd selle hilise arengu kohta. Kevadel areneb kraini mesilane kiiremi, kuskil 2-3 nädalat jõuab arengus ette itaalia mesilasest. Kuid sellel on omad plussid itaalia mesilase kasuks. Mais tekib suurem korje vahe pärast võilille õitsemist.  Itaalia mesilane tegutseb pere kasvatamisel ja kärgede ehitamisel kuid kraini läheb igal aastal just sel ajal sülemlema. Pered on tugevad, korjet pole. Kraini pere tugevus maksimum oli see aasta mai lõpus! Itaalia mesilased jõudsid maksimumi jaanipäevaks. Looduses tekkis korje kuid ilmad olid vihmased. Sellegi poolest ei sülemlenud ükski itaalia pere. Ristandid sülemelesid samal ajal kraini rassiga. Juuli lõpuks on perede tugevused võrdsustunud.

 Septembri alguses vaatasin läbi peresid. Krainidel on 2-3 raami hauet, itaallastel raam rohkem. Perede tugevus on üsna sarnane.

alfale

Näide oli valitud lingilt www.carnolian.com/uk/exploiter uk.htm mitte naistega saunas. Ettepanek polnud mõeldud erinevate rasside hindamiseks vaid selleks, et saaks teada millest ja kellest jutt käib. Sealt leiad ka võrdluse erinevate rasside arengu kohta. Sinu näide erinevate meetaimede külastamise kohta oli just see mida mõtlesin. Korje lõpu poole ei kao minu mesilased küll kuhugile vaid igavlevad niisama ringi. Juba teist aastat ei sülemlenud mul ükski pere ei krainid ega kollased - (nii "tõupuhtad" nagu nad just minu arvates on?), päris "krantsidest" olen püüdnud vabaneda. Mis puutub Sinu kategoorilisse sõnapaari "vale arvamus", siis minu meelest on see mõtetu eriti mesilastega toimetamisel.
Terv,
arlesht

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Ma saan aru, et sa soovisid

Ma saan aru, et sa soovisid teha kaks erinevat foorumit? Ühe kraini mesilase ja teise itaalia mesilase jaoks?

Sinu pandud link ei töötanud kui ma otsisin selle lehe üles. www.carniolan.com/uk/  --töötav link.

Juba nimest on näha mis rassi mesilastega on tegu sellel lehel. Mainitakse ka teisi rasse kuid ainult seda osa kui palju ikka kraini mesilane parem on. Sloveenia, Põhja- Itaalia on peaaegu ühes ja samas klimaatilistes tingimustes. Leht ei tundu eriti teaduslik, pigem kellegi äri suunitlusega. Eesmärgiks on rohkem müüa. Jääb ikkagi valdkonda "naised saunas rääkisid".

Sülemlemisest. Sa ei pidanud midagi tegema, et takistada krainide sülemelemist? Mina jälle poolitasin mai lõpus ja juuni lõpus läksid need poolitatud pered omakorda sülemlemis meeleolusse. Itaalia mesilastega seda muret polnud kuid ühel perel võtsin kogu haudme ära juuni alguses, muidu oleks sülemelenud. Järgmine aasta on plaanis osta 5 kraini ema, sülemelemiskained. Kuna mul selliseid veel olnud pole.

Vanade mesilaste all mõtlen kulunud tiibadega mesilasi keda on suurel hulgal läbi suve. Need tekivad juunis ja kaovad enamasti siis kui korje on läbi. Ei usu, et sinu mesilas nad jäävad tarusse jalgu kiigutama.

ikka veel positiivselt

proovin veelkord sulle selgitada mõtet:
a.foorum ikka sama (kust sa küll lugesin välja ideed kahe erineva foorumi kohta?).
b.kui keegi esitab mesindamise kohta küsimuse üldiselt siis ei tea kas küsimus ja vastus arvestab erinevaid rasse.
c. kui ise pead erinevaid rasse siis ju mesindad nendega natuke erinevalt.
Kui kaks aastat õnnestus sülemlemist vältida pole ma kuskil kirjutanud, et ma ei teinud midagi - vastupidi tööd oli hulga rohkem.
Olen enam kui kindel, et see ei pruugi järgmistel aastatel nii hästi õnnestuda. Ühest asjast ei ole ma siin mesilasfoorumis viimasel ajal arusaanud - miks on tekkinud mingi imelikult halvustav alatoon erinevate mesilasrasside, taru tüüpide jne. suhtes. Ootan huviga kuidas mul elavad meie talve üle buckfasti pered.
Rohkem avatust ja positiivset suhtumist soovides
arlesht

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

sry

Halvustavalt polnud küll midagi mõeldud. Enamasti on see tõlgendamise küsimus. Vabandan.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

buckfasti mummud

On 2 buckfasti pere, teine ei tahtnud hästi sööta võtta aga sai hakkama. Ise ka mõtlesin et aretatud merelise kliimaga maal, mul on talvel ikka päris krõbe. Külmaoaas nii- öelda. Pooles juunis võib öökülma olla. Seni ei ole suurt erinevust täheldanud, aga eks mummusid loetakse kevadel. Seni on aktiivsed. Kusagile nad korjele lendavad, jalgade ümber on tombud.

Ootan järgmist suve juba.

Alfa, ma vaatasin et purk teistpidi keeratud kaanega. Mismoodi seal augud tehtud on ja millise läbimõõduga? Et siirup välja ei voolaks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

purgiga söötmine

1-1,3 mm augud peaks hästi sobima, ma olen teinud kuni 2 mm (väga suured augud lasevad siirupil tilkuma hakata). Väga palju ei maksa teha, mesilased kitivad pooled kinni.  picasaweb.google.com/jandrys/Sootmine  Siin on pilte mis moodi ma teinud olen. Niimoodi söödan ainult siis kui ilmad juba jahedad. Hiljem lisan pilte kuidas põhi söötmist teen. Sellist söötmist kasutab ka M. Valtin mesindus videos " Aastaring mesilas".

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Söötmisest

Puurisin 1- mm augud, nii kui teistpidi keerasin tuli siirupidušš. Siirup 2:3- le. Oli 10- L plastämber. Ehk asi selles et plastik pehme ja tõmbab põhja sisse.

siirupi andmine ämbriga

Kui ämbri kaas korralikult kinni on ja ämber ääreni täis, tuleb sealt esialgu ainult väike lurts siirupit välja aga pärast seda töötab asi päris hästi. Kui näpid juba paika pandud ämbrit siis natuke siirupit ajab too alati välja. Ümber pöörata tuleb ka kiire liigutusega ja koheselt ämber paigale asetada. Kõige paerm auke teha naaskliga, ämbrile kaas peale ja lööd umbes 10 cm diameetriga alale kaane keskel augud sisse. Ämbri alla oleks hea panna kaks raamiveheliistu.

ämbriga söötmisest

Milleks vaeva näha. Siirup suurde ämbrisse, õled peale ja kas vahelaua taha või tühi korpus peale ja ämber sisse.

Pronksmedal (100p.)

söödan

kogu aeg 3 liitriste purkidega,augud 1,5-1,8mm.purgi kaane küljes haagipüssiga kinni lastud liistud, et alla mahuks.Samuti kasutan 5 liitriseid ämbreid avad sama läbimõõduga umbes tüki 70,siin panen liistud eraldi taru põhja peale.Arvan et see on hea variant inimesele.Mesilaste elu ei ole vaja raskemaks teha ,sööta tuleks ikkagi anda vabalt võtta ja võimalikult lähedale.Olen ka pannud kanistri avaga alla tavalise köögi kandiku peale.sinna voolab teatud osa söödast kui tasapind alaneb voolab ikka juurde kuni otsas .Kindlasti tuleb vedeliku pinnale panna parved ,mina isiklikult panin õlgi ja kõik ok.

Silver