Hädas herilastega

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Kuigi ilmad on juba üpris jahedad +6 kuni +8 päeval ja mesilased on omad lennud lõpetanud ,käib lennulaua kohal hoogne lend . Herilased ründavad taru häirides mesilasi, kahes tarus on märgata vastuhakku aga kolme taruga on kuidagi vaikne voolikuga kuulates suminat ei kuule ainult ema piuksub või on need herilaste hääled.Aeg ajalt tekib lennulauale küll mõni surnud mesilane ,aga olen ikkagi mures . Olen neile püüniseid käärind mahlaga paigutanud jne. olen kärbsepiitsaga neid tapnud al.30 40 tk . päevas aga jagu neist ei saa .Kui lööd 1 maha lennulaual siis tuleb tarust järgmine ja samas tikub sinna jälle 2 korraga sisse minema . Kas praegusel jahedal ajal tohib taru avada ,et aru saada mis seal sees toimub kas mesilased ültse veel alles  või on herilastepoolt hukatud . Kas on kellelgi kogemusi nende pahalaste vastu võitlemisega .

Ettetänades :Toomas .

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

herilased

Pere keda herilased röövivad on tõenäoliselt väga nõrgaks jäänud.  Soovitan vaadata järgi kui palju raame mesilased katavad. Praegu pole veel nii külm. Mul isegi täna tegi paar pere lendu nõrgalt.

  Nägin sama asja ühe tuttava juures. Temal lähevad need paar pere arvatavasti välja mida herilased röövisid. Seal lihtsalt pole perest midagi järgi jäänud. Põhjuseid miks selline asi juhtub on palju.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Röövlid

Kõik 3 pere olid tugevad ja jätsin 10 raamiga talvituma ,lisasööta said ka 10 kg. kuni 12 kg vahemikus puhta suhkru kaalus kuniks vastu võtsid .Lennuavad on kitsendatud umbes 4,5 cm peale juba alates söötmise algusest kuna naabri mummid  mis asuvad miust umbes 800m kaugusel hakkasid vargil käima , avade kitsendamisega see probleem kadus . Momendil õues sajab ja läbivaatusega tegelda ei saa ,ootan nädala lõpupoole lubab +10 ja päikestki eks siis näis mis saanud on .

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

meil siin on väga kena ilm

meil siin on väga kena ilm hetkel. mitu pere lendasid kuid üldiselt +9C on vähe korralikuks puhastuslennuks. Võtsin ühelt perelt ära kolm raami ja raputasin mesilased korralike toiduraamide peale. Olin seda tööd planeerinud juba tükk aega. Hauet enam pole, ema oli küll munenud kuid kinnishauet mõni ükskik kann. Nüüd olen rahulik selle pere osas, korralik toiduvaru ja noored mesilased. Herilasi ei näeinud ühtegi. Mul selles osas vedanud.

Jututoa moderaator

õllega...

Eelmisel aastal, kui veel õlut võisin juua, siis jätsin veerand pudelit sõbralikult herilastele. Selline hea tahte akti objekt tuleb asetada poolviltu taru taha ja teil ei ole mingeid muresid mesilasi ründavate herilastega. (NB! kui ei ole kindel, et suudad herilastega ühte õlut jagada, siis varu natuke rohkem õlut. Tühi pudel ei aita).

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

herilastest

suvel võtsin kätte ja hävitasin kõik herilasepesad mida leidsin, majade peal 6 ja maa all ühe. rahu on maa peal.

vaablasi olen hävitanud 100W prožega, panen kuumakindlale alusele õhtul maha ja juhe seina. millegipärast lendavad sinna peale, prože on kuum.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

herilaste tõrje

Ilmselt on minu soovitus hiljaks jäänud, aga kui olukord juba selline nagu kirjeldasid, on soovitav taru kohe avada saamaks selgust, mis seal siis ikkagi toimub. Ja vihma vastu aitab vihmavari!

 

Sügiseseks herilaste tõrjeks panna klaasitäis mahla läbipaistvasse pudelisse, pudel ise aga toetada kaldu vastu lennulauda nii, et suu jääks lennulauaga üsna tasa või tiba kõrgemale. Mesilased pudelisse ei roni, eriti sügisel pole nad kuigi aktiivsed lennuavast välja tulema. Herilased aga lähevad kergema vastupanu teed ja selle asemel et lennuava kaitsjatega võidelda lähevad pigem pudelisse.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Olen kasutanud mitmeid nippe

Olen kasutanud käärinud mahlaga poolikuid pudeleid paraleelselt koos 0,5 l.purkitega ,nüüd panin ka eespool kirjutaja soovitusel õllepüünised paika aga kahjuks herilased ei tee neist hõrgutistest väljagi .Täna mäkertasin lennulaua suurused papitükid putukaliimiga ja asetasin lennulauale ,ava sulgesin nailonvõrguga õhk sisse ,välja pääseb aga putukad mitte . 5 tarupeale kokku liimil umbes saja herilaseringis nelja tunniga . Vihmasadu vähendas liimi efektiivsust , õhtul avasin lennuavad ja mõned herilased kes olid lõksujäänud  lendasid kolmest tarust veel välja ,kavatsen seda toimingut homme korrata .Olen ka nende pesi suvi läbi hävitand ja omal kodus neid ei elutse  ,küll aga naabritel ümber ringi palju puudikuid kus nad pesitsevad .Sinna kahjuks minu käed ei ulatu ja konflikti naabritega minna ka ei taha .Pean ju oma mesilasi otse Keskkooli kõrval ,keset aleviku seega hoian madalat profiili,et ei korduks Viljandis asetleidnud juhtum  .Siiani pole mu linnukesed kedagi ahistanud .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Hädas herilastega...

 Mõne päeva pärast surevad herilasd ise,sest ema on leidnud endale talve-

 korteri ja uusi mune ei muneta.Olemasolevad tüütajad lahja mahla ja õlle

 pudelisse ei lähe.Lisa suhkrut või mett ja püümis hakkab tööle.

  Kõige efektiivsem on ema surmamine kevadel,peibutades meega.

      Mikroe... Mart

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Tarud hüljatud

Kaks taru viiest on kahjuks mesilastepoolt hüljatud ,kärjed näritud ja kaetud herilastega .Koristasin selle laga sealt ära ja sulgesin kolme alles oleva pere lennuava metallvõrguga nii ,et ainult õhk pääseks sisse  kuna kuri seltskond suundus neid väga agaralt röövima .Ootan vaatan mõned päevad ja ehk jäätakse tarud rahule samas üritan pahalasi kõikvõimalike vahenditega edasi hävitada . Tänud kes võtis vaevaks nõuandeid jagada . Toomas .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesilaspere on hukkunud

mesilaspere on hukkunud lihtsalt varroatoosi tagajärjel...-herilased ikka manti võtmas-ja seda ei saa küll herilastele enam pahaks panna!!!eks rabarberivarte ravi annab tunda!!!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Hukkunud !!!

karumõmmi kirjutas:

mesilaspere on hukkunud lihtsalt varroatoosi tagajärjel...-herilased ikka manti võtmas-ja seda ei saa küll herilastele enam pahaks panna!!!eks rabarberivarte ravi annab tunda!!!

Pered võivad olla tõesti hukkunud ja ilmselt ongi aga mitte kohe kindlasti varroatoosi tagajärjel ,sellisel juhul oleks ju surnud mesilased tarupõrandal seal aga oli umbes 20 surnud mummi ja rohkem mitte ühtegi . Varroatoosi ravi on tehtud algul Tümooliga ja lisaks hiljem kindluse mõttes oblikhappe lahusega  kuna siin foorumis laideti tümooli. Viimase süüks ei saa seda ka ajada siis oleksid nad kõik pidanud kaduma. On tore karumõmmi ,et suudad panna sellise täpse diagnoos ilma et patsienti tunned  ,võiksid seal selgeltnägijate tuleproovis osaleda .Kui teil seal sisemaal on juba -10 külma siis meil mereääres on alles puud lehtes ja ka putukad kes mujal eestis ammu kadunud eksisteerivad siin alati kolm-neli nädalat kauem .Ja veel tean ühte sellist juhtumit  siinkandis sellel mehel 1 taru herilastepoolt hävitatud ja tema tegi varroatoosi ravi Fumisaniga  . Jah olen algaja ja mõne mehe arust loll ja kindlasti olengi sest kogemused tulevad aastatega ,aga seda hoolikamalt olen püüdnud vigu vältida .

 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Hukkumise (kadumise) põhjustest

Enamasti hukkuvad lesta tõttu mesilased talve jooksul, intensiivne kahjustus, mille kätte mesilaspere juba sügisel otsa saab peaks märgata olema juba suvel. Taru ette asetatud plaadile (kui on selline olemas) on pudenenud ilma tiibadeta mesilasi, mõnda võib ka lennulaual ukerdamas näha kui terve mesilane püüab seda tarust välja visata. Sellise suvise pildi korral tuleb vigu otsida möödunudaastasest lestatõrjest. Kuna nagu ma aru saan, pole teistel peredel häda midagi (muide kas oled kattuvust kontrollinud!!), siis pole vist tõesti õige süüdistada mesilaste kadumises pelgalt varroalesta. Pakun peale lesta veel mõtlemisainet:

Vana ema lõpetab sügisel varem munemise, mistõttu on väheks jäänud talvitumaminevate mesilaste hulk.

Liigne raamide arv tarus võimaldab herilastele parema rünnakupositsiooni ja eks kakluse käigus väheneb mesilaste hulk veelgi.

Müstika valdkonda ei kuulu needki juhtumid, mil mesilased on kollektiivselt taru maha jätnud ja kolinud vähemalt oma arust soodsamatesse oludesse.

Augustikuine nigel korje põhjustab samuti haudmetegevuse varast lõpetamist, aga teinekord ka nn. näljasülemit. Jällegi tulemuseks mesilaste arvukuse langus ja tarrujäänutega saavad hõlpsalt hakkama juba nii teiste tarude asukad kui ka herilased.

Veel on variant, et ema sai koondamisel otsa, hauet tarus enam polnud ja mesilased aga kolisid kõrvaltarudesse.

Mesilaste hukkumise põhjust

Mesilaste hukkumise põhjust ei tea öelda, aga kuniks on minimaalnegi lennu võimalus siis surnud mesilased kantakse tarust välja. Ainult talvel jäävad laibad esialgu koristamata.
Mesilaste äralendu tarust naabertarru olen näinud ainult kord kevadel ja siis puudus ilmselt ema. Varroatoosist tuhjenenud tarusi aga küll.
Varroatoosi nakatunud peres pärast lestatõrjet kaovad kõik haiged mesilased, kui taru tõhjeneb , järelikult terveid polnudki.
Tervitab kalle

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tänan,et mulle ka toetavaid

tänan,et mulle ka toetavaid seisukohavõtte on tulnud...-kui ravi hiljaks jäänud ei aita enam midagi...,tugevalt nakatunud pere lendab lihtsalt laiali...endal kunstpered ei suutnud nakkusele vastu panna,kuna külas ravimata mesilased-likvideerisin lihtsalt kogu grupi raputades mesilsed raamidelt laiali-midagi ei olnud teha,ega 3 raamilist nakatunud peret pole mõtet üle talve putitada...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

karumõmmi ega minagi sind umbusalda..

karumõmmi kirjutas:

tänan,et mulle ka toetavaid seisukohavõtte on tulnud...-kui ravi hiljaks jäänud ei aita enam midagi...,tugevalt nakatunud pere lendab lihtsalt laiali...endal kunstpered ei suutnud nakkusele vastu panna,kuna külas ravimata mesilased-likvideerisin lihtsalt kogu grupi raputades mesilsed raamidelt laiali-midagi ei olnud teha,ega 3 raamilist nakatunud peret pole mõtet üle talve putitada...

  Eespool kirjutasin ; Kõik 3 pere olid tugevad ja jätsin 10 raamiga talvituma ,lisasööta said ka 10 kg. kuni 12 kg vahemikus puhta suhkru kaalus kuniks vastu võtsid .Lennuavad on kitsendatud umbes 4,5 cm peale juba alates söötmise algusest ;Söötmise lõpetasin  15 septembril ,samal ajal oli ka Tümool tarus , augusti lõpus oli neis tarudes veel umber 4 raami kaanetatud hauet . Jah nendest 3 perest mida herilased tihedalt tülitasid  2 on kadunud või siis hävinud 1 aga on alles ja tänasest alates 8 raamil. Ja ,kui oleks tegu tugeva nakatumisega siis oleks nad juba kõik surnud sest sülemid kõik oma tarudest tulnud .Ja ravi tegin peale meevõtmist.Happega pritsisin oktoobri alguses ja siis oli mesilasi kärjetänavad täis, sooja kuskil +14 , nii ,et mummid said veel mitu päeva väljas lennata. Siis herilasi veel näha ei olnud aga kohe ,kui ilmad jahenesid ilmusid ka herilased .Ise arvan ,et pered on pigem herilaste pidevate rünnakute tõrjumisega pesa kaitsel lihtsalt hukunud ja viimased lennanud 4 tuule poole.

 

Herilastega kakluse ja

Herilastega kakluse ja allajäämise korral peaks taru ees maas olema väga palju mesilaste laipu, sekka ka mõni herilane.
Herilaste vastu aitab mürk. Olen pannud tühja tarru suhkrukandit. kui herilased on selle üles leidnud ja omaks võtnud siis järgmisele portsule lisan mürki.
Aitab ka füüsiline ellimineerimine. Taru katusele, lihtsalt sile pind, valasin mett 3-4 triipu ja kui herilasi oli piisavalt kogunenud siis sõitsin neist vana värvirulliga üle.
Pudelid käärima läinud magusaga on pidevalt väljas juba kevadest.

Kalle

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Mesilased , herilased.

Ei ole näinud nii suurt probleemi herilastega. Herilased võtavad võimust juhul, kui mesilaspere nõrgeneb mingil põhjusel.

Aga küsiksin esmalt kus piirkonnas tarud asuvad, kas on lähedal haritavaid põlde, rapsi. Ma millegipärast kaldun arvama, et süüdlaseks on rapsi kaitseks hiina mardika vastu mõeldud närvimürgid.

Aga herilaste vastu võtan plastpudeli, lõikan ülevalt kumeruse juurest pooleks ja keeran selle 180 kraadi pannes alumisele peale. Tekib püünis millest ei saa herilased ega vaablased välja. Sisse muidugi magus vedelik. Peaks ütlema, et toimib väga hästi.

paha lugu jah...

tomm, olen samas seisus,ainult selle vahega ,et seis on kuuest kaks. augusti lõpus olid tarud ääreni mesilasi täis(pesas+korpuses). lisaks 8 kuni 12 raami hauet. kahe nädalaga veeti rõõmsalt tavesuhkur tuppa ja kaanetati kinni. ja siis äkki olid kolmandal nädalal ühes tarus vaid riismed ja neli taru mesilastest tühjad meelaod, kus tohutul hulgal herilasi pidu panid.
peavad need alles lestad olema ,mis sellist hävingut suudavad korraldada. väike kahtlus närib mindki selle mürgi asjus. nimelt teisel või kolmandal nädalal tehti 50m eemalt algaval põllul umbrohutõrjet. sai küll palutud ,et tehtaks hilja õhtul, aga ma ise ei näinud. samas häving langeb kummaliselt kokku mürgitamise ajaga. ja siis oli juba herilastel nõrkade tarude juures lõbu laialt.
mõtlesin veel omavahelise kakluse ja trahheelesta peale. aga ka need ei saa ju võtta ülitugavaid peresid nädalaga viimseni maha. ka see tähelepanek oli sama ,et tarus sees oli vaid paarkümmend laipa kui sedagi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

varroatoos on

varroatoos on see...mürgitamise tagajärjel oleks hukkunud korjemesilased ainult...-ja seda ei tohi herilastele ju pahaks panna,et nad tühjast tarust endale süüa võtavad...

ameerikas ja mujal hukkuvad pered sadade kaupa,ka seal ei tegeleta varroatoosi tõrjega tõsiselt...

SPUNK-mis ravivõtteid sa varroa vastu tarvitad?

vaata,karumõmmi, neid suuri

vaata,karumõmmi, neid suuri varroasid, kes kogu tugeva pere sügisel nädalaga nahka panevad, neid ma püüan kopraraudadega. kavalamaid, kes püünisesse ei lähe, lasen pardihaavlitega.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Karumõmmi asi ei ole varroatoosis

Kui asi oleks varroatoosis siis oleks ju asi lihtne aga pagan võtaks need varroalestad on tiibadega sellised kollase-musta triibulised  ja lendavad ,saa palun sellest juba ükskord aru.Nüüd on mul juba mitu päeva lennuaval võrgud ees  imelik aga surnud mesilasi pole selle taga näha ,täna kontrollisin . Ennem oli alati 10-15 õhtuks lennulaual siruli ja nende kahe hukkunud taruesine muru oli ka tõesti mesilastest täistikitud. Kui ikka 10 ja enam herilast  tarusse tunni jooksul sisse tikub siis iga rünnak hukutab vähemalt 1 mesilase , ma istusin ja jälgisin mis toimub herilane surmab valvuri mürgisüstiga meelitades mesilase lennulauale . Eks tee järeltusi ise 8 tundi valget aega  8 X10 =80 päevas x7 =560 nädalas X4 =2240 kuus . Aga kuu alguses oli herilasi ikka kordades rohkem ,kui nüüd lendab seega oli hävitustöö ka suurem .Surmatud mesilased + loomulikult vanade lennumesilaste kadumine võib ju vabalt viia pere nõrgenemisele .Ei ole ju kusagil kirjas ,et varroalest on ainus putukas siin ilmas mis mesilaspere nõrgestab .Üldiselt olen nüüd herilasi püüdnud 200 X 200 mm. papitükiga ,millele määrin putukaliimi ja keskele panen mett , püünise asetan mesitaru lähedale  ja toimib isegi varblane oli kinni jäänud õnneks pääses too ainult ehmatusega .Keegi kirjutas ,et koirohu ekstrakti lisamine talvesöödale võib ka suurentada herilaste rünnakuid , mina kasutasin ka seda koirohu ja männikasvu keedust lisasöötmise juures . Ja veel ma ei pea kaitsekõnet varroalestale ,vaid selgitan mis minul tarude juures tegelikult toimub !

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Ma kaldun pigem karrumõmmi

Ma kaldun pigem karrumõmmi juttu toetama. Olen näinud mida lestad peredega teevad ja kui ruttu pere nõrgeneb. Raviga hiljaks jäädes hävib mesilaspere juba sügisel.  Herilased ei hävita mesilasperesid. Nad teevad küll kahju kuid nad püüavad saada toitu mesilasperest nii, et ei puutuks kokku mesilastega. Eile ravisin kõik oma mesilaspered üle bipiiniga. Täna oli näha, et paaril perel polnud esimene ravi eriti efektiivne.

Tulemus täna hommikul pere 16's:

Selle sama pere on nüüd ette võtnud ka tihased. Päev läbi ründavad. Pere tugevus on umbes 6 raami. Kõige nõrgem pere minu mesilas.

 Veel nõrgendavad mesilasperesid mürgitamised, kehv ema ja haigused. Varroalest on parasiit mitte haigus.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tubli Alfa...-äkki nüüd

tubli Alfa...-äkki nüüd mõni saab näitliku õppematerjali varal aimu,mis see varroalest üldse on?-muidu ma vaatan,et kurdetakse ,et pered surevad niikui kärbsed,aga kui õigele rajale püüad suunata,siis targutatakse ja tehakse lolli nalja...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

lestad

alfa kirjutas:

Ma kaldun pigem karrumõmmi juttu toetama. Olen näinud mida lestad peredega teevad ja kui ruttu pere nõrgeneb. Raviga hiljaks jäädes hävib mesilaspere juba sügisel.  Herilased ei hävita mesilasperesid. Nad teevad küll kahju kuid nad püüavad saada toitu mesilasperest nii, et ei puutuks kokku mesilastega. Eile ravisin kõik oma mesilaspered üle bipiiniga. Täna oli näha, et paaril perel polnud esimene ravi eriti efektiivne.

Tulemus täna hommikul pere 16's:

Selle sama pere on nüüd ette võtnud ka tihased. Päev läbi ründavad. Pere tugevus on umbes 6 raami. Kõige nõrgem pere minu mesilas.

 Veel nõrgendavad mesilasperesid mürgitamised, kehv ema ja haigused. Varroalest on parasiit mitte haigus.

Sellel pildil on jah lestad kenasti näha ,aga minul lennulaual sellist pilti ei ole ,tarupõhjas aga umbes 15-20 surnud lesta ning üksikud mesilased .

 

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

lestadest

Sellel pildi on seis 20 tundi pärast ravi bipiiniga. On ikka vaks vahet kas on ravi tehtud või mitte. Ärge nüüd hakake otsima seoseid Jaaniski juures juhtunuga. Kui teil oleks tegu mürgistusega poleks enam ühtegi pere elus. Varroa hävitab peresid aeglaselt ja ainult neid kus lesti on väga palju. Alates augusti keskel hakkab hääbumine kui ravi ei tehta. Septembri lõpuks on pered hävinenud peaaegu ja siis hakkavad igasugused kahjurid ründama seda osa perest mis veel alles. Ma olen tähelepanelikult jälginud oma peresid ja avastasin, et kui ma ravisin siis pere hakkas kosuma 25 päeva pärast varroa ravi.

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Ravi

alfa kirjutas:

Sellel pildi on seis 20 tundi pärast ravi bipiiniga. On ikka vaks vahet kas on ravi tehtud või mitte. Ärge nüüd hakake otsima seoseid Jaaniski juures juhtunuga. Kui teil oleks tegu mürgistusega poleks enam ühtegi pere elus. Varroa hävitab peresid aeglaselt ja ainult neid kus lesti on väga palju. Alates augusti keskel hakkab hääbumine kui ravi ei tehta. Septembri lõpuks on pered hävinenud peaaegu ja siis hakkavad igasugused kahjurid ründama seda osa perest mis veel alles. Ma olen tähelepanelikult jälginud oma peresid ja avastasin, et kui ma ravisin siis pere hakkas kosuma 25 päeva pärast varroa ravi.

 

Vaatamata korduvatele katsetele teile selgeks teha ,et varroatoosi ravi on tehtud ja koguni 2 erineva preparaadiga ei näe ma enam mõtet siin seda vägikaigast vedada .Kui septembri lõpus olid pered tugevad lõplikult ülevaadatud ja jäetud koos korraliku söödavaruga 10 raamile talvituma ,28.09.09 ei olnud veel mingeid hävingu märke .Kuidas siis mõned km eemal teisel mehel midagi juhtund ei ole, kasutasime sama ravi samas järjekorras ja sama aegselt 1 päev siia sinna .Tema oli haigusega siruli ja ka tema tarudega tegelesin mina  ,temal seda problemit ei ole ,et mummid kadund.samas siunate siin neid kes ültse ravi ei tee ja õieti siunate sest see on kurjast aga miks on mul selline tunne ,et ka minu kes ma olen andnud endast kõik lesta hävitamiseks ega pole suhtunud sellesse ükskõikselt - et las minna kaua läheb, olete mahalaskmiseks juba seinanajale sätind .Arvan ,et see foorum peaks olema abiks neile kes otsivad probleemile lahendust aga mitte kohtu mõistmise koht.

 

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ära nüüd nii ka meelt

Ära nüüd nii ka meelt heida - mesinike hulgas on mõned samasugused "toredad inimesed" nagu mujalgi-lihtsalt õpi neis pettuma.

 

 

 

Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus ...

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

tümool ja lestad

Sa rääkisid, et tegid ravi tümooliga( mis see teine ravim oli ja kuna ravitud?). Minu kogemused on tümooliga sellised, et lestad jäid alles. Ise ravisin see aasta BeeVitaliga, vaata mis ma sellest arvasin. Võin sulle öelda mida kuulda soovid aga see ei aita. Mürgitamise korral hukkuvad enamus peredest nõrgenevad tunduvalt ja osa võivad hukkuda ( see on vist välistatud). Sinul aga teised pered on tugevad nagu midagi poleks juhtunud. Võin veel lisada, et osad pered nõrgenevad liigsest suhkrusööda töötlemisest. Kuid siis peaks  mingigi osa mesilasi alles olema. Sa tahad uskuda, et  herilased hävitasid tugevad pered ära. Mina kuuleks sellest esimest korda. Talve pesas on 20000 ja rohkem mesilasi kes kaitsevad oma pesa. 2007 aasta sügisel nõrgenesid mu pered tunduvalt. Varroa ravi läks tõenäoliselt valesti. 2008 Kevadel olid pooled pered alla 5 raami. Vabandan kui mu jutt tundub targutav või ei sobi sinu nägemusega. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

II ravi

II ravi tegin oblikhape lahusega täpselt raamatu juhiste järgi ja umbes poolteist nädalat hiljem ,kui tümool oli tarust eemaltatud .Peale seda oli veel umbes nädal kus sooja +14 ja päiksekäes enamgi  igatahes said nad ka tarutest välja lenndama tulla . Mul on üks pilt tehtud täna hommikul aga ei oska seda siia jutu sisse vaatamiseks  sättida .

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Oblikhape toimib kuid kui

Oblikhape toimib kuid kui hauet on peres siis need lestad pääsevad kes on haudmes. Loodan, et sa üle ei doseerinud!  Ma ei püüa väita, et ainult lestad on süüdi, sest pered hukkusid liiga ruttu. Võimalusi on palju ja siin kirjutades võime tõele üsna lähedale jõuda. Mitme asja koosmõjul häviski sul paar pere. Herilastel oli oma osa. Mõtlemisainet on päris pikaks ajaks.