Loeme koos "Mesinikku"

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mind ajendas klahve klõbistama tõsiasi, et need teemad, millest kirjutab "Mesinik", ei saa siit lehelt suuremat vastukaja, kuna ilmumise vorm seda ei võimalda. Küll aga võimaldab seda teha meie foorum-mis ongi selleks loodud, et asju arutada. Tavaliselt loetakse postkasti või arvutisse kolksatanud ajaleht läbi ja ...
Seetõttu mõtlesin, et mis oleks, kui teeks ühe sellise katse ja riputaks copi paste ühe "Mesinikus" avaldatud artikli siia?
Ehk tuleb ka mõni kommentaar ja austatud kirjutaja saab ka ise oma kirjutatule huvitavat vastukaja, ja miks ka mitte? Lisaks kõigele, saab kirjutise autor ka ise arutelus kaasa lüüa. Kirjutajaid tegelikult ikka huvitab väga, mis nende loost arvatakse.
Loodetavasti härra Peep Martverk on mõistlik mees ja ei pahanda, kui me siin veidi suud täis võtame Smile

PS. Artiklis oleva graafilise tabeli siia tõstmisega jäin hätta, mistõttu sellele viitav tekst ei ole ilma originaal teksti juurde minemata asjakohane.

Mee pakendusest ja mee müügist Eestis
Selle kasumlikkus Sireli OÜ näitel

Allakirjutanut sundis sulge haarama ühe mesiniku väide, mille järgi mee pakendamine olevat üks tulus ettevõtmine. Ta väitis, et kui mee kokkuostuhind on 45 kr/kg, ja pakendatud mee müügihind kauplustesse on pea poole rohkem, siis teenib firma kasumit iga kilogrammi pealt umbes sama palju kui on mee kokkuostuhind.
Kuna on kartust, et sarnasel arvamusel on ka mitmed teised mesinikud, siis sooviks neid asju lähemalt vaagida.
Laskumata absoluutarvudesse ja täppisarvutustesse räägime asja sisu lahti hinnangulistes protsentides. Jätame lihtsustuseks välja ka käibemaksu,
mis vaid väikeses osas juurde tuleb. Kuna mesinikud ei müü hind+käibemaks, siis enamus kettidesse müüdud mee käibemaksust tuleb riigile ju tagastada. Nii et olgu pakendusfirma käive 100 %. Sellest moodustab mee maksumus ca 40 %. Netopalgaks (mee sulatuse, pakendamise, mee kokku vedamise ja eriti laialivedamise ning vahetu suhtlemisega kindlustamaks turgude organiseerimist/arendamist eest) pole palju küsitud – kui see on 15 %. Nii näiteks tonni mee toomise, pakendamise ja arvukate tellimuste laialivedamise korral 100000 kr eeldaks netopalkasid kokku ca 15000 kr. Üks inimene sellega hakkama ei saaks. Firma kulu koos maksudega sellise palga maksmise eest on teatavasti kokku poole rohkem – s.o. juba 30 %. Võttes kah tagasihoidlikult
muud kulud (sildid, purgid, kütus, elekter, vesi, rent, auto remondid jms)
20 % – saame, et tonnist meest jääks kasumiks ca 10 % ehk siis 10000 kr. Nii et orienteeruvalt on tegelik kasum 10 % piires, olles suuremate käivete korral mõnevõrra suurem (püsikulud suhteliselt väiksemad), väiksemate käivete korral aga kukkudes üsna ruttu allapoole 10 %. Nüüd konkreetsemalt – ja täiendavaks selgituseks mesinikele – praegustele partneritele olukorrast Sireli mesinduse OÜ näitel. Ülevaatlikkuse tagamiseks ja meie võimaluste näitamiseks (üle oma varju ei hüppa keegi) teeksin seda joonise kujul alates eelmise aasta lõpust ja lihtsustatult, arvestades tüüpilisi käivete kõikumisi teatud kuude lõikes. Protsendid on protsendid kuu käibest.
Augustikuu käibe hüpe oli tingitud katsest siseneda käibe suurendamiseks
odavmüügi ketti olles veel lootusrikas –et tuleb hea saak ning mee hulgihind
langeb. Kuna aga seda ei juhtunud ja keti väljamüügihinda tõsta ei lubatud,
siis ütlesime eelmise aasta kogemustest lähtudes keti septembriks üles. Too
käibe hüpe aga kasumi protsenti ei suurendanud – pigem vastupidi. September kui kuu pärast suvepuhkusi – on alati olnud tagasihoidliku käibega. Detsembris on oodata jõulutellimusi ja odavketi puudumine võimaldab saada selle aasta käibest suuremaid kasumeid. Märgiks ära, et alates juunikuust hakkas mesinike koguvõlg vähenema – kuna alates selle aasta algusest on Sirelis mett ostetud mee eest kohe ära makstes, st uusi võlgu pole üldiselt tehtud. On küll hiljutisi erandeid – ostes mõne pikaajalise partneri käest mett makstes ära poole... kuid nende teise poole tähtaeg on väljaspool antud tabelit. Igal juhul suur tänu neile – kes antud olukorras abi osutasid ja meie käibevahendeid hoides ühtlasi ka usaldust
üles näitasid! Praeguseks on makstud pea pool kogu mesinike võlast. Mesinikud varasemate tähtaegadega on üle poole kätte saanud (peale ühe, kellele kuulub minu eriline sümpaatia olukorra kaine hindamise tõttu. Varsti jõuame oma maksetega ka eelmise aasta lõpus mett andnud mesinikeni. Mõni käredam mesinik kippus esialgu küll n.ö ära teha – küll kantpeadega, küll pankrotti ajamisega või siis lehte panekuga. Loodetavasti on nad nüüdseksisegi aru saanud, et need vahendid võivad rahade kättesaamisele hoopis karuteene osutada. Sest paraku on meie firmal ikkagi rahade tagasimaksmiseks omad võimaluste piirid, milledega tuleb arvestada. Arvestada ka sellega, et OÜ n.ö rahaline väärtus on ca kümme korda väiksem, kui olid mesinike võlad kokku, ei rahulda selle raha jagamine pankroti tekitamise korral küll õieti kedagi. Kõigile, paraku küll viivitustega,
saab makstud raha tagasi. Seda siis eeldusel, et lastakse rahulikult tegutseda.
Praegu on lootus suurematele käivetele aasta lõpus ja talvekuudel –
seega kiirematele tagasimaksetele.
Graafikult on ka näha, et soovist klaarida kõigepealt mesinikega oleme
jäädud võlgu muude, sh palga ja ka riigimaksetega. Nende tasakaalustamiseks (loe – käibe ja eksistentsi kindlustamiseks) tuleb meil lähikuudel paraku nendele pöörata suuremat tähelepanu. Nüüdseks oleme loobunud ka ühe pakendaja teenustest, kasutades ka väiksemate partiide pakendusel pakendusautomaadi abi. Kokkuvõttes tahaks veel öelda, et olles küll pikaajaliselt mesindusturul, oskasime ikka oma plaanidega altminna. Asi algas odavketi nendepoolse väljamüügihinna tõstmise keeldumisest, kui mee hulgihind tõusis eelmise aasta sügisel 50 %. Sealt saime esimese hoobi. Teine ja põhiline probleem aga ilmnes siis, kui eesti mesi aasta alguses otsa lõppema hakkas. Siis, nagu ka ülalt nähtub, tuli panna raha nii uue mee ostmisele (mee nappus – ja olgem ausad – mett andnud mesinike endi lahti lastud kõlakad) aitasid kaasa sellele, et
järelmaksuga mett enam eriti ei müüdud (tõsi – ka siin olid erandid, mille eest suurimad tänud). Sest kogu probleem oli ja on ikkagi veel selles, et Sirelil pole varuks nii suuri käibevahendeid (loe: pole tahetud/osatud
tekitada suuri kasumeid mesiniku müüdava mee ja pakendatud mee hindade
vahe tõstmisega), et maksta korraga nii uus mesi kui vanad võlad. Nagu
nähtub, on praktiliselt võimatu maksta võlgu rohkem kui on pakendamisemüügi juures tekkiv kasum. Ja väljamaksete kuitahes käre nõue ei tõsta kuidagi meie kasumit. Lõpetuseks ma vabandan veelkord nende mesinike ees, kellede maksetega on meil tulnud viivitada – kuid samas oleme ikkagi suutnud suvest saati igakuiselt oma võlgu vähendada. Tänades seejuures asjast arusaajaid ja ühtlasi rahulikumaid mesinikke, kelledega loodetavasti võib ka edaspidi arvestada.
Igal juhul oleme järgmisel aastal valmis oma partneritega mee ostudeks kohe ära makstes.
Peep Martverk
Sireli OÜ omanik

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Ma ei lugenud artiklist

Ma ei lugenud artiklist välja, et mitu aastat Sireli Mesindus on mesinikele võlgu. Mina tean mesinikke, kelledele on Sireli Mesindus OÜ võlgu 1 aasta ja 3 kuud, artiklis on juttu, et tasub aasta lõpus võlad ära, kuna siis mett rohkem ostetakse,aga ei saa aru millist aastat ta mõtleb? Väga tänan Pikumeest, et selle artikli siia foorumisse tõstis, ajalehte tõesti kõik ei loegi ja kõikidel ei ole ka ajalehte. See näitab ka artikli populaarsust, kui kommentaare artikli kohta tuleb, kõige halvem variant on, kui ühtegi kommentaari ei tule, see näitab, et artikkel ei ole populaarne.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

:)

Eks ta ole esialgu üks nõrk lootus, et selline artiklite foorumis lahkamine ja vaimne arutelu, siia lehele värskust juurde toob, ja miks mitte ka paberkandjale endale .
Mind ennast see soliidselt vabandamine ei puuduta, küll aga paljusid mesinikke, kellele Sireli mesi võlgu on jäänud. Kahetsusväärne igatahes ja kindlasti ebameeldiv neile kõigile, kes selle tõttu kannatavad nii ilma olemist, kui pahameelt.
Mõtlesin eile õhtul, et kuidas sellisel puhul ise käituksin.
Esialgu oleksin kindlasti nõutu, siis vihane, siis jälle nõutu...
Viha põletab vaid ennast seest, viha ma kaua ei suudaks pidada, aga viha möödudes järgneb masendus ja sellest lahti saamiseks on tarvis tuge. See on väga kena, et lugupeetud ärimees on võtnud vaevaks mesinikke/koostööpartnereid moraalselt toetada, andes edaspidiseks lootust-ja ehk lähebki paremaks.
Kas sellest aga abi on?
Usaldus on ju mõnes mõttes kaotatud, seda on näha kasvõi sellest, et meemüüjaid kliente on vähemaks jäänud, et mesinikud püüavad ilma vahendajata hakkama saada. Kes ikka kaks korda ühe reha otsa tahaks astuda?
Mina näeks hetkel sellist lahendust, et nn. lepituseks kõlanud sõna koostööpartner, omandaks Sireli jaoks reaalse koostöö ja partnerlussuhte vormi, pakkudes mesinikele kompensatsiooniks osalust nende ettevõttes. Sellisel juhul oleks vanadki võlad õiendatud (uusi võlgu ju enam ei tehta) ja mõlemad huvitatud pooled saaksid ühiste eesmärkide nimel edasi koostööd arendada.
Kas ka nii juhtub, saame kuulda. Koostöö mesinike ja suurfirmade vahel aitaks kogu mesinduse paremale järjele.
Mõelge selle üle.

Hale vabandus sirelilt

Võlgu ollakse ju paljudele - tunnen isiklikult nelja väikest mesilaste pidajat, kellel on tublisti rohkem, kui aasta mee eest raha saamata .
Milleks selline jutt - ainult enda tegevuse (loe nahaalsuse) õigustamiseks ja jälle ''tehtud'', et lausa turja elama ei tuldaks.
Paljud inimesed ei teagi, et on selline foorum siin, ammugi mesinike leht - ...
Millises müügikohas on ''sireli'' pakendatud mesi ka müügis??? Pole seda näinud isegi enam säästukas, rääkimata hulgiladudest ja poodidest ...

%-id

Vabandage väga, aga, kas keegi oskab lahti seletada, mis seal graafikul on? Siiani pole matemaatikaga hätta jäänud, aga nüüd tuleb vist kooliraha tagasi küsida, või uus raha hoopis viia. Tundub, et ei ole aidanud mati-füssi eriklass ega TPI.

http://www.mesindus.ee/files/Mesinik_55v.pdf lk 7
Mesinike võlad? Jutust saab ikka aru, et on võlgu ollakse mesinikele.
Kui võlg on protsentides, siis mille suhtes seda arvutati? Kas Sireli koguväärtusest? Või mingi aasta võlg on võetud 100-ks?
Koguvõla muutuse % - kui see on negatiivne st võlg väheneb ja vastupidi, kui positiivne, siis suureneb ja see ei lähe mitte kokku kirutataud jutuga võlgade vähenemisest.
Tagasimaksed mesinikele on kusagil 20% kandis olnud. Tähendab see siis, et 20% on võlgadest ära makstud ja 80% võlgu jäädud ja nii iga kuu? Siis ju võlg hoopis suureneb.

Paras puder ja kapsad. Niisuguste graafikutega majandades pole ime, et võlad tekivad.

Mina tean ka mesinikke,

Mina tean ka mesinikke, kelledele on Sireli Mesindus võlgu mitu kuud üle aasta müüdud mee eest, sealjuures viivist ta ei arvesta, samas teine soliidne mee kokkuostja arvutab viivist juba mõne päeva eest.
Siin on Sireli Mesindusel praegu hea võimalus kirjutada, millal ta tasub enda võlad? Küsimus veel, miks Sireli Mesindus elab teiste mesinike arvelt?

Ostu-müügileping on

Ostu-müügileping on kahepoolse tegevuse tulemus ja sõlmitakse siis kui mõlemad pooled sellega nõus on. Lugege oma lepingud hästi läbi ja kui ei meeldi siis tõstke koorem maha tagasi.
Üks hoopis huvitavam tüng oli järgmine, et rahaülekandaga tuli nii 40kg eest vähem ja põhjenduseks, üks meetünn oli katki ja mesi voolas sulatamisel maha.

Minul tekkis küsimus keda

Minul tekkis küsimus keda silmas on peetud tiitliga "Teine soliidne kokkuostja"? Ja ühtlasi ka kelle näol oleks siis tegu "esimese soliidse kokkuostjaga"? Minu loogika ütleb, et teisest saab olla ju ainult juhul, kui on esindatud ka esimene. See jutt on juba niisama sogane nagu hr. Matverki "mesinike võlad" peale aastatagust mee ärakinkimist. Smile. Mesinikud, vaadake siis ette, te jääte "soliidsetele kokkuostjatele" mett viies ise võlgu! Kuidas tekib mesiniku võlg, selle kohta võiks küll selgekujulise ja üheseltarusaadava graafiku välja joonistada!

Paberilipakale kirjutatud

Paberilipakale kirjutatud rahanumber ja viiviseprotsentki ei taga veel seda, et raha ning viivist reaalselt ka kätte saab. Eks alati kõige kindlam olegi mitte midagi tehes s.t. istudes lihtsalt oma meetünnide otsas kas siis kodus või turul. Mesinikud peaks tegema omale mee turustamiseks ühistu põhimõttel ettevõtte. Muidu jäävadki nende "soliidsete kokkuostjate" loosirattasse keerlema.

Kuidas mujal asjad on

Tšehhis on mesinike liidul endal mee pakendamis- ja turustamisettevõtted ja veel palju muud kasulikku. Riik toetab mesindust kõvasti. Näiteks EL poolt rahastatavale mesindusprogrammile lisas riik omalt poolt sama suure rahasumma. Pole siis ka ime, et liitu kuulub 98% mesinikest. Vaata http://www.vcelarstvi.cz/

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Ärge te tahtke et Eestis 98% mesinikke oleks riigiga lepingutega seotud. Riik hüppab alt ära nagu penSIONisambaga, järgmiseks avastab et on vaja strateegilist investorit, müüb pakendus- ja turustusettevõtte konnasööjatele maha ja edasi tehakse Tallinna Vett. Iga hea idee kuhu külge riigi käsi puutub, muutub mõne aja pärast mõne kitsa kildkonna rahamasinaks. Tuuleenergia, jäätmekäitlus, veemajandus, järgmine on biogaasi tootmine.
Mesinikud peavad koonduma ja ise midagi ära tegema. Lihtne see pole sest jällegi jewronõuded hoolitsevad selle eest et igamees seda ära ei tee- projekt on kallis. "Näiteks pakkimishoonest väljuv tee peab EL nõuete kohaselt olema asfalteeritud 150 meetri pikkuselt, kusjuures kahel poolt teed peab olema maas drenaaz."
Kas palmialleed polegi vaja?
Toetused? Lugesin kusagilt et saarlased plaanisid oma ettevõtet aga rahasid ei saanud peale. Proovivad järgmises voorus uuesti.

kas on otse öeldud või

tsiteerin lehest -

Varsti jõuame oma maksetega
ka eelmise aasta lõpus mett andnud
mesinikeni. Mõni käredam mesinik
kippus esialgu küll n.ö ära teha – küll
kantpeadega, küll pankrotti ajamisega
või siis lehte panekuga. Loodetavasti on
nad nüüdseks isegi aru saanud, et need
vahendid võivad rahade kättesaamisele
hoopis karuteene osutada.

- varsti jõuame Smile))

mitme aasta taguste võlgade likvideerimine siis käimas on ???
ja miks nii on ???
ja kokkuostu hind oli mäletamist mööda sirelasel 32 krontsi kilo, millest teatud omavoliliste mahaarvutamiste järgi jäi 28 krontsi kilo ...
vot selliselt siis käisid lood , aga sellest juba omanik avalikult rääkimas pole !?
lepingud - hoohoohoo ... ma pole küsinud nende käest, kellele ''omanik'' võlgu on, millised need lepingud välja näevad, kuid üks on kindel, seal pole kirjas mingeid viiviseprotsente ja tavaline jutt oli ju sirellases see, et raha saavat siis, kui mesi on müüdud Smile???

sellest johtuvalt küsimus - mitu aastat see mesi siis müümata on, kui alles jõutakse mesinikeni, kellel niiöelda viivisevabalt võlgu ollakse - õigustuseks jutt - tehke omale ettevõte, siis saate osta-müüa sellise hinnaga millega ise heaks arvate blaa-blaa-blaa jne muud sääntset ''hülgemöla''

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Õiged küsimused

Mina küsiks MIKS peaks mesinik protsendita laenu andma terveks aastaks?! Mesinik on ostnud ehk pangalaenuga vurri, pank tahab oma pluss intressi. Kokkuostja võiks muretseda pangast arvelduskrediiti või ehk ise laenu võtta kui vaba raha napib.
Ehk on aeg uueks mesindusühistuks küps?

Viivis

Kui viivist pole kokku lepitud, siis Võlaõigusseaduse §113 järgi on viivise suurus x+7%. x saab teada Eesti Panga kodukalt. Hetkel kokku 8% aastas. Muidugi peab olema kokku lepitud maksetähtaeg.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Yep. Vellol õigus:
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235
%113 siis
Sain vahepeal targemaks, Eestis meepakendamise ettevõtteid ikka jägub:
http://www.mesindus.eu/node/169
Nii et vaadake siis kellele müüte.
deem.. internet on ikka hea asi.
Smile

to rebaseonu "õiged

küsimused": aeg uueks "mesindusühistuks" on küps siis kui keegi selle loob. Selleks on riigi poolt antud sulle võimalus, keegi sind ei keela. Loo ise või asu sõpradega koos tegutsema - looge, tehke kui tunnete, et teisiti ei saa. Ma saan nii aru, et "mesindusühistu" tegevuse eesmärgiks on toiduaine - mesi- turustamine, siis kahjuks pead arvestama kõikide vastavate EU ja riigisiseste seaduste ja direktiividega. Ühes oma tekstis sa mõnitad neid seadusi teises kutsud üles neid täitma? Või on need tekstid lihtsalt üleskutse: "barrikaadile sõbrad, meie omi pekstakse". Loodan, et peagi ilmub kuskil kuulutus mis kutsub osalema koosolekul mesindusühistu loomiseks rebaseonu poolt. Edu soovides täna nimetu

pakendusettevõtted - khm-khm

Kerekman tegeleb sisseveetud meega - kodumaisest pole haisugi
Liiwi Heliis tegeleb puhtalt hiinlastega
Meveda on tegelenud ja tegeleb ungarlastega
Saaremaa mesindusettevõte toob samuti väljast sisse nagu kuulda-näha on
Sirel - sellel teemal on .....

Mis meil siis järgi jääb ???
Paljud ülejäänud võivad küll enda fie lehel pakendamise ära näidata, kuid olge palun head - vaadake kauplustes ja hulgiladudes ringi, mitut pakendajat/tootjat te kaubanduses näete ja millise meega on need tootjad-pakendajad esindatud, kas kodumaisega või ???

''Ehk on aeg uueks mesindusühistuks küps?''
Olen näinud oma 50 aastakese jooksul nii mõndagi ...
Rebaseonule küsimusi - igal pool, kus on mingi seltskond niinimetatud ''ettevõtjaid'' kokku saanud ja otsustanud, et teeme miskitsuguse ''ühistu'' on lõppeks ikka asi kõva pauguga laiali läinud (siiani Smile) )
Miks küll ???
Kas on põhjuseks ahnus ja sellel rajanevad inimsuhted või on asi selles, et keegi ei taha vastutada millegi eest?
Või on hoopis see, et keegi seltskonnast leiab ''põhjenduse'' miks tema tahab rohkem saada ja vähem teha !?

Või on veel vabandusi/õigustusi ja vastutusest taganemise teid....

Müts maha, kui ''rebaseonu'' ''ühistuga maha saab ja see ka oma funktsiooni tegelikkuses täitma hakkab ning ellu ka jääb, sest investeering pole mitte väikeste killast ja kaubandusse mineku sõda ja muud aju ruineerivat ja närve söövat tegevust ei soovi vaenlasele ka ...

Aga mine tea - ''julge hundi rind on rasvane/karvane ja verine ning tihti peale haavleid täis'' Smile))
Edu siiski - julge päälehakkamine olevat juba pool võitu Smile)

Enne kui kommentaare

Enne kui kommentaare kirjutama ja teisi kritiseerima hakkad loe läbi ühe andeka noore inimese mõtted. Kui kohe aru ei saa mida ta kirjutades mõtleb siis loe teist ja kolmandat korda läbi, ehk on abi! Kui ka siis aru ei saa, on tegemist lootusetu juhtumiga Smile

http://www.elu24.ee/?id=199527

Suurimad tänud Pokumehele,et

Suurimad tänud Pokumehele,et vajutas õigele nupule.Sireli oü kirjutas mesindus lehes,et ostab mett kokku 45-ga ja pea poole kallima hinnaga müüb. see on siis 90.Kui kõik töö, maksud ja kulutused mahaarvata siis jääb kasumiks 10%. Kaupluses on tal mee välamüügi ÜHE kg hind 145 krooni.Kas ka nüüd tuleb ikka 10% kasumit? Hr. Matverk on 18 kuud mee eest võlgu. Ta ei anna,kas raha või mett enam tagasi,sest need on juba mõlemad magama pandud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Sireli mesi

Sireli mesi müügil meie Konsumi poes Aasalillede mesi 330 g . 46.00 tk. eeku, Astelpajuga mesi 350g. 42.00 eeku. tk. Kilo hind arvutage ise mitu korda kokkuostuomast suurem.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

vohh. respekt mesilastega tegelejale.

Argumenteeritud jutt milles kõlab vastu küps elukogemus, mitte nagu ..khm. "täna nimetul" ). Sry kui end mo umbisikulisest jutust nii puudutatuna tundsid. Kas see oli soovitusest arvelduskrediiti hankida? Smile
Seda pakendajate väljamaa meelembust olen kuulnud aga nii lugeda oli teine tera. Mu jutu mõte oli ergutada ärksamaid mehi tegudele, seda ei saa teha teinekord teisiti kui tuleb lajatada nii et kajab. Mina ja mesinusühistu.. pole nii mõelnudki. Aitäh, mõtlen järele.
Vaadake mis ühe Muhumaa mesinikuga juhtus kui pakendas teise mesiniku mett:
http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=14212&kat=1
Ise seal käinuna tean et tal on kõik puhas ja läbimõeldud. Tegeleb ise aretustööga. Meie ÜLIagarad ametnikud on taas kord Brüsseli ülepingutatud seaduste täitmise kontolli võtnud preisi korra täpsusega. Nagu vene ajal. Pole midagi uut siin päikese all. Kuulu järgi oli neil isegi porgand puuvili ). Meie ametnikud oleks kindlalt uskunud et porgand kasvabki puu otsas? Direktiiv ütleb ju.
Ühistu. hm. Mesinikud viivad mee ühistusse kus mesi pakendatakse ja realiseeritakse. Et osanikud- mesinikud ei peaks ootama raha saamist kaubandusvõrgust kasutab ühistu arvelduskrediiti pangast või... eesti verd laenu- hoiuühistust! Ühistu ruumides saab mett vurritada, pakendada, vaha sulatada ja miks mitte kunstkärge teha. Ühishanked otse tehastest tarude ostuks, kunstkärje, ravimite, suhkru või misiganes jaoks. See madaldab omahinda. On vahe kas teha suur investeering üksi, viiekesi või viiekümne peale. Ühise rahaga tehakse kõik toimingud kuni turundusmaterjalide, kanalite ja üritusteni.
Mul on vähe tarusid, mesilased on mu hobi. Igapäevatöö võtab kogu aja. Mina seda ilmselt vedama ei hakkaks aga tean inimest kellel oleks selleks väga head eeldused. Temaga hakkaks küll kampa.
Pean temaga rääkima, mis ta arvab. Tänud.
Smile

Pronksmedal (100p.)

Mee hind poes

Mee hind poes ei kajasta ju seda hinda , millega mesi kaubanduskettidele müüakse.
Töötsin mõne aasta seenekasvatuses. Kasvatasime austerservikuid. Kui meie müüsime poodidele austerservikuid nii 40-50 krooni kg, siis väljamüük oli 100 krooni piires.
Püüdsime küll läbi rääkida, et nad kasvõi 80 kroonini kilo seente müügihinda alandaksid, aga see oli kui tuul müürile.
On täiesti loomulik, et kui mett vähevõitu, kruvivad kaupmehed hinna üles.

Väide vale

''On täiesti loomulik, et kui mett vähevõitu, kruvivad kaupmehed hinna üles.''

Mett oli aastaid tagasi rohkem - lausa lademetes ja läbimüüginumbrid olid suured, sest polnud väljamaise mee osakaal kaubanduses toona üle 15 protsendi.
Meie mett aga sai kaubandusse ikka anda odavalt 35 krontsu kilo - hinna sinna juurde lisas kaupmees/ketiomanik või hulgiladu ja hindadega, mis üle selle olid, sind lihtsalt jutule ei võetud, sest kaupmehed juba oma kasumist ei soostunud loovutama mitte sentigi - hinnale lihtsalt pandi sedavõrd juurde, et mesi siis, kui kallimalt pakkusid jäi lihtsalt riiulitele tolmu koguma hinna tõttu.

Eks sama toimus ju ka seenekasvatuses ja muudeski eluvaldkondades - väljavandusi/õigustusi sadas kaupmeeste hulgiostjate ja muude tegelaste suust (ka pakendajate suust) - nagu ''Vändrast saelaudu'' , et miks ei saavat kõrgemat hinda tootjatele maksta. See on toimunud läbi selle vabariigi alguse kogu aeg sama skeemi järgi.
Kui ikka kasumit sada ja üle protsenti ei saa, siis olen võimul süsteemis ja vot järgi ma juba anda ei hakka.
Need kasumisuurused on veel väikesed, uskuge mind - olen asjaoludega lähedalt kokku puutunud ja tean, mida räägin. Tööstuskaupade kasumimarginaalid ulatuvad mitte protsentidesse, vaid kordadesse, see sõltub muidugi toote kättesaamise hinnast.
Üpris tavaline taks on selline - ühe toote müümisel tööstuskaupades on kasumlikkus järgmine - kasumi sisse mahub 2 uut toodet, millest üks jääb tasuta endale (teine läheb müügiks)+ palgafond ja ruumirendi osatasu ja muu selline värk ehk siis süsteem, kus kõige jõhkram lisand oli selline, et neljast kroonist ja seitsmekümnest sendist sissetuleva ühe kaubandusartikli maksumusest tehti kaupluseketi väljamüügi hinnaks 87.90 ....

Neid näiteid on palju meie JOKK süsteemis ...

Mitmeaastased võlad

Palun selgitada lahti, et kui mett ostetakse kokku 45 kr/kg ja müüakse 145 kr/kg, kuidas siis tekkivad mitmeaastased võlad, samal ajal kui Sireli Mesinduse lepingus on kirjas, et arved tasutakse 3 kuu möödudes ja erakorraliste olukordade puhul lisandub veel 4 kuud, aga tegelikult on võlad juba mitmeaastased, kas mesinike raha ei lähe kuhugi kõrvale? Muidugi tore,et Pokumees pani selle artikli foorumisse.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

hm..

Kuidas on Sireli lepingus defineeritud "erakorraline olukord"?
tavalepingud sätestavad seda kui Force Majore, vältimatu jõud e. maavärin, vulkaanipurse, tsunami, sõda jne.
Viimasest sõjast juba jupp aega möödas, õhkõrn maavärin oli viimati 25 aastat tagasi. Tsunamit ma Eestis oma eluajal ei mäleta, vulkaanipurset pole ka peale viimast Jääaega olnud.

Ehk loeb keegi Sirelist siin ja selgitaks miks selline olukord tekkinud on.

Madoffi efekt...

Ei pea vist olema eriline ajugeenius, et aduda tegelikke tagamaid ja põhjusi, miks on asjad ühel või teisel ettevõtjal seal, kus nad just parasjagu on. Kuulema ja loeme igal jumala päeval ridamisi uudiseid ettevõtmistest ja äriühingutest, mis koostööpartneritele/tarnjatele võlgu jäävad või pankrotistuvad. Vaevalt see Sirelgi mingi „püha lehma staatuses“ erand on, kes väheke „üleväänatud“ äriplaaniga pehmeltöeldes omadega hätta on jäänud. Kas nüüd masust johtuvalt mett vähem või rohkem (viimast vast vaevalt) tarbitakse, on omaette teema, nagu ka see, et kodumaist mett viimastel kehvadel meeaastatel kokkuostjatele ilmselt soovitust vähem on jagunud, aga igal medalil on kaks külge. Enamik mesinikke on samuti omal moel ettevõtjad , nagu meist paljud ka teistes valdkondades, ning iga jätkusuutlik äri eeldab „vettpidavat“ äriplaani nii headeks, kui halbadeks aegadeks ja tarka ümberkäimist olemasolevate finantsinstrumentidega (vahenditega) igal ajal. Kui ükskõik millises valdkonnas ettevõtluse kulud ületavad pikemat aega tulusid, on varem või hiljem äri määratud hukule, ehk siis elatakse olemasolevatesse finantsvahenditesse sisse (elatatakse ennast ja äri neist vahenditest). Antud juhul on tõenäoliselt kõnealuse ettevõtmise
suurimaks vahendiks olnud mesinike poolt toodetud ja loovutatud mesi, usaldus ja loodud turundusvõrgustik. Ühel hetkel aga hakkab sellisele skeemitamisele üles ehitatud äriplaan murenema, kui ilmnevad kordades väiksemadki majanduskliima muutused, kui tsunamid ja vulkaanid, mida rebaseonu tabavalt mainis !Smile ... kui siis igaaastane ootuspärane kasumikõver oma tipu taevalaotusest maapoole suunab, rakendub pahatihti ettevõtjates Madoffi efekt , kui just kogu äriplaan algusest peale onu Bernard´ile omaselt pole üles ehitatud. Lihtsamalt öeldes, kaasatakse üha uut ja uut finantsi peale, et uutest vahenditest ka vanasid „tulekahjusid“ pisut kustutada ja sellega teataval määral murenema kippuvat usaldust ja vägisi kokkukuivava uue finantsi (antud juhul mee) pealevoolu elus hoida....tegelikult on aga tegemist püramiidja ahelreaktsiooniga, kus võlgu võetavad vahendid vaid kasvavad ja tegelike omavahendite sisulisel puudumisel ei kata tulud tegelikke kulusid ja nedearvelt elataksegi.
Tore, kui eksin....
Robi

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Sirelist

http://firmaparing.krediidiinfo.ee/jakjs.php?eregnr=10390456
18.12.2009 seisuga on maksuvõlg 33 161 krooni
18.12.2009 seisuga on ettevõttel intressivõlg 12 417 krooni

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

karm

Need võlgnevused on pangale ja riigile, aga on veel teine pool, mida me ei tea-võlad mesinikele,töölistele maksmata jäänud palgad, rendid jne.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

.

Kui Krediidiinfos üleval ollakse siis makstakse tavaliselt põhivõlg esimesena ära et intress edasi ei tiksuks. Riik saab esimesena oma noosi kätte. Südantsoojendav on seda teada just meie tublide riigiteenistujate palgatõusu valguses. Mesinikud, olete ju rõemsad et meie tublidel rahvaesindajatel järjest paremini läheb?
Mesinikud kellele võlgu ollakse?
Närigu vaha.
Vaadake kuidas mõtleb poliitik:
http://jaankundla.blogspot.com/
Ja mina mõtlesin sinisilmselt et nad püüavad rahva elujärge paremaks muuta Smile)))))))))))))))))))))))))))))

raisk

Palgas olen aastaga veerandi kaotanud.
Pensionile nad mind ka ei lase, per.....se!!!
Mul on neist kõigist nii kõrini, et Puutin tundub sõbrana Smile Venemaal saaks enne 60 aastaseks saamist pensile. Mee hind ka sama mis meil aga ei mingeid euronõudeid.
Pihlil on ka õigus kui ta neid härrasid riigi see tähendab ju rahva reetjateks kutsub.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

murkakene, sul läheb siis ju

murkakene, sul läheb siis ju päris hästi. paljud on palgas kaotanud 4/4. ja mis sa seal pensil teed kui pensifondi maksumaksjaid pole? siis hakkad seal pepusid raiskadega kokku keevitama? kas see mesindus tõesti nii närviline amet on , et naa hullusti vanduma paneb? ma küll käiks vist tööl surmani, sest paljude pensilejäänute tervis halveneb ka seetõttu, et tunnevd end tarbetutena ja mahajäetutena. tahaks rohkem rahva seas olla. pigem teeb mind murelikuks see ,et praegu juhivad kõiksugu värki noored ja hakkajad mehepojad kes löövad kokku aina suuremaid numbreid ning vähe vanem inimene ei jaksa alati nendes tempodes püsida. tahaksin teha juba pisut rahulikumalt aga sama hästi. seepeale öeldakse , et kui ei meeldi mine minema, võtame uue. aga kuhu ma siis minema peaks? seega tahan öelda ,et see pensiiga ehk polegi kõige hullem vaid hirmsa hooga raha tagaajamine igal sammul ja kõige võimaliku-võimatu arvel. sellesamaga tuleb arvestada ka mesinduses. võid ju tahta sellega mõõdukalt nokitseda, aga ikka leidub neid, kes tahavad oma paksu tagumikku pikal pingil istujate vahele suruda ja rahast rääkida.

viskas vähe vindi üle

kui kuulsin , et härrad jälle enda palka tõstavad. Samal ajal kui töötus kasvab ja ülejäänute palgad langevad. Kuidagi jõuetu tunne, tahaks vastu hakata aga üksi jäävad käed lühikeseks.

seda, et

murka1 kirjutas:
kui kuulsin , et härrad jälle enda palka tõstavad. Samal ajal kui töötus kasvab ja ülejäänute palgad langevad. Kuidagi jõuetu tunne, tahaks vastu hakata aga üksi jäävad käed lühikeseks.

nad ju igasugu säädusi loonud, et neile JOKK süsteem igakülgse kaitse võimaldaks ja praegusel hetkel see veel puudus, et omade inimeste poolt intsident loodaks, et saaks kogu riigis siis juba ametlikult kehtestada tugevdatud politseikorra ja kaasata ''mässajate'' mahasurumiseks sõjaväge ja paluda ka mujalt abi ...

Seda meie ''helgemad pead'' sealt ladvikust ju ootavadki - kuskil netiavarustes on ''aprillimäsust'' üks mõtlemapanev film, eesti reporteri tehtud - kõrvutav materjal on mõtlemapanev

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kõik mesinike vaenlased ühes artiklis?

Mida kõike küll inimestel mõttesse ei tule, lugedes "Mesinikku" ?!

Kas üks meepakendaja

Kas üks meepakendaja audis?
http://www.e24.ee/?id=316859

Pronksmedal (100p.)

valgusta

millise markeeringuga mett pakendas?

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hiina

Hiina mett pakendas, mida Maksimarketites müüakse.

Eesti meepakendajad:
Taali mesila Tartu mnt. 21, Roela, Vinni v.
OÜ Meveda Jaani tee 41a, Koeru alevik

Mummi Talu Meremõisa küla, Keila-Joa
OÜ Artocarpus Inju küla, Vinni vald

Mesila Talu Selja küla, Tori vald
FIE Maarika Puusepp Uulu küla, Tahkuranna vald

Sireli Mesindus OÜ'le kuuluv käitlemisettevõte Sireli turustus-ja pakenduskeskus Peterburi tee 53, 1145, Tallinn

OÜ Kerekman Poe, Oela küla, Rapla vald

OÜ Hany Orissaare mnt 20, Leisi alevik

OÜ Floridus Pilli talu, Pällastvere küla, Imavere v.

OÜ Nostra Mellis Kunda tee 4, Viru-Nigula küla, Viru-Nigula vald

OÜ Sermesto Habaja küla, Kõue vald, 75002

AS Liiwi Heliis Holstre, Paistu vald, 69602

FIE Aare Jõumees Uulu küla, Tahkuranna vald

OÜ Mõts ja Mesi Kingu 3, Elva

Pronksmedal (100p.)

siit edasi

mäletan, et Enn Otsa tegevuse tulemusena (kuigi vahetult peale tema surma) korjas tarbijakaitse säästumarketitest ühe partii mett ära kui kõlbmatut.
Pole kuulnud, et midagi sellist oleks hiljem juhtunud. Kas nüüd on igasugustes marketites müüdav igasugune mesi suurepärane? Ei usu, vaid nüüd ei ole enam inimest, kellele marketites müüdava mee kvaliteet korda läheb. Rämpsmee vastu saavad kõige paremini võidelda mesinikud, kuna meie teame, missuguste omadustega peab olema korralik mesi. Tahaks juhatuselt selgitust, kas ka marketites müüdav väilsmaine mesi on kuidagi kontrolli all. Sellise kontrolliga korrastaksime eesti meeturgu. Siin ei ole juttu konkurentide eemale peletamisest vaid mürgiseid aineid sisaldavatest meedest. Tavainimene ei saa maitsest aru.

Pronksmedal (100p.)

Välismaa mesi

Millised need mürgised ained on välismaa meel?

Pronksmedal (100p.)

vastus soss-sepale

selle kohta on palju kirjandust, kuid lühidalt: kui mett on pikalt hoitud soojas ja kui mesi on vana, siis tekivad meesse mitmesugused mürkained. Täpsemalt uuri ise.
Ei viitsi hakata kirjandust ümberjutustama.
Ega muidu ei ole meele EL kehtestatud teatud nõuded.
Nõuded: uuri ise.

Pronksmedal (100p.)

Lisaks..

Minu tuttava jutu järgi Liiwi Heliis pakendas ainult hiina mett.
Kunagi vist ka Ukraina oma.Möödunud aasta hilissügisel olid nad väga hädas kõva hiina mee tünnidest kättesaamisega.
Anti vist kõvasti kuuma sest Viljandi Selveris nägin seda mett alles kevadel