Loeme koos "Mesinikku" vol.2

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kuna eelmised jutud mesilaste rassidest härra Pihlikult on suurt elevust ja huvi mesinike keskel tekitanud, siis otsustasin tema uusima üllitise viimasest "Mesinikust" siia arutlemiseks riputada.

Mesinik nr.6 (56) detsember 2009
Mesilasema ja tema pere

Mesilasperede arvukus on hakanud lähiaastatel langema. Selle üheks põhjuseks on mesilaspere, kui tervikuga mitte arvestamine ja aretusalase töö puudumine. Tulemuseks on mesilates olevad tundmatu päritoluga ristandmesilased, kes on madalatoodangulised, tigedad ja alluvad halvasti ravile. Need kolm omadust muudavad mesinduse ebarentaabliks ja paljud mesinikud loobuvad oma tööst. Muidugi on ka veel teisigi olulisi puudusi, mis tekitavad mesinikele probleeme. Alpool on välja toodud punktid, mida võiks jälgida, et vältida vigu.

1. Mesilasema on mesilaspere juures väga tähtis isik, kuid ei tasu kunagi unustada, et mesilasperet tuleks võtta kui ühtset tervikut. Mesilasema tegelab munemisega ehk taastootmisega ja ühtlasi juhib ka mesilaspere tegevust oma feromoonide kaudu. Töömesilased on saanud oma omadustest pooled isalt ja pooled emalt ning kuna töömesilased annavad oma omadused edasi toitepiima kaudu, on väga oluline ka heade leskede olemasolu mesilas. Lesed ei tohi olla suguluses mesilasemaga, mis tingib haudmekärjes tekkivad tühjad kannud.

2.Nõrkade mesilasperede tugevadamine tugevate mesilasperede arvelt on lubamatu tegevus. Mesilas olevad nõrgad mesilaspered tuleks likvideerida, kuna on ilmne, et tegu on kas haige mesilasemaga võion haige terve mesilaspere. Raamide paigutamine ühest tarust teise annab väga soodsa pinnase igasuguste haiguste levikuks kogu mesilas. Samas nõrgestame sellega tugevaid mesilasperesid ja me ei saa ka tugevatelt mesilasperedelt toodangut. Haige pere tuleb hävitada ja selle asemele teha paljundus kõrge toodangulisest mesilasperest.
Suvel on kindlasti mõni selline periood, kus korjet on vähe ja mesilased tahavad sülemleda. Selline ajajärk ongi kõige parem uute mesilasperede tegemiseks ja nii on järgmisel aastal mesilas mitu kõrgtoodangulist mesilasperet.

3. Kehva mesilasperesse uue ema andmine ei anna kohet tulemust. Kehva pere amm-mesilased annavad mesilasema toitepiimaga edasiselle pere halbu omadusi, kui pere oli kehvade näitajatega, siis ei tule ka järgmine põlvkond selline, nagu mesinik lootis.
Siit tekivadki tihti arusaamatused mesinike ja mesilasemade kasvatajate vahel. Ostetakse väärtuslik mesilasema ja loodetakse kohe saada häid tulemusi. Kulub 3-4 põlvkonda mesilasi enne, kui need head tunnused lõpuks välja hakkavad tulema, kuid siis on juba tihti sügis käes ja mesinik ikka ilma toodanguta.

4. Mesilas tuleb pidada ainult tõupuhtaid mesilasemasid ja soovitav oleks samast rassist, kui on ka naabermesinikul. Enne mesilaste ostmist uurige kindlasti järgi, mis rassist on naabri mesilased. Kui ta ei oska öelda, siis on muidugi ükskõik millist rassi pidama hakata.
Kiusu ei maksa hakata ajama, et mina tahan pidada selliseid mesilasi ja mind ei huvita mis teised teevad. Kannatate nii ise, kui naaber saamata jäänud toodangu näol. Parem on teha koostööd, kus ühel aastal ostab üks mesinik uue tõuema ja teisel aastal teine. Nii toimides saavutatakse piirkonnas ühe rassi leviala, mis tagab ka tõupuhtuse.

5. On räägitud ristandperede toodangu suurenemisest, võrreldes paljundusperedega. Kuid ristandpere eeldab siiski kahe tõupuhta eri mesilasrassi olemasolu, mida aga tavaoludes on võimatu saavutada. Sellises esimese põlvkonna ristandperes avalduvad kahe vanema head omadused. Järgmiste põlvkondade juures head omadused vähenevad ja võimust hakkavad võtma hoopis halvad omadused (madal toodang, tigedus), ningi ikka lendab ringi leski, kes on samast rassist või on ise juba ristandid. Sellis valiku juures ei saa me kindlasti häid tulemusi.
6. Mesilasemad vahetada vähemalt 2 aasta tagant, soovitav juuli lõpus, augustis, et perel oleks noor ema, kes talvitubhästi ja hakkab kevadel jõudsasti munele. Mesinikud ei raatsi tihti mesilasemasid õigeaegselt vahetada, kuna vaadatakse, et mesilasema muneb jõudsalt. See aga maksab kätte just kevadel, kui vana mesilasema ei hakka kohe munele ja kui hakkab, siis muneb vähe. Selle tõttu jääb pere nõrgaks ega suuda areneda peakorje ajaks tugevaks.
Kui mesinik avastab kevadel, et mesilaspere jääb nõrgaks ja on vaja mesilasema välja vahetada, siis ollakse nõus välja käima suuri summasid uue mesilasemaeest, selle asemel, et mesilasema välja vahetada sügisel, kui mesilasemad on odavad. Mesilasema hind võrreldes saamata jääva mee hulgaga on tühine. Mesilasema maksab 250-300 krooni, see on 80- kroonise mee hinna puhul 3,5 kg mett. Saamata aga võib jääda 35 kg mett. See on rahaliselt päris suur kaotus.
Vaadates üks kõik millist muud põllumajanduslooma või linnukasvatajat, näeme, et muretsetakse endale kindlasti tõuloomad või linnud, sest neist loodetakse kindlat tulu.
Näiteks võib isegi tuua koera või kassikasvatajad. Palju maksab tõukoer ja palju krants?
Mesinikud aga ei taha teistest loomapidajatest eeskuju võtta, selle tulemuseks on madal toodang, haiged ja tigedad mesilaspered ning piirkonna „reostamine“ ristandmesilastega. Selline mesilaste pidamine viib toodangu alla ka naabermesinikel, kelle mesilasemad paaruvad ristandleskedega. Tulemuseks onmesilasperede toodangu langus. Probleeni lahenduseks on koostöö mesinike vahel ja tõupuhaste mesilasperede pidamine. Mis rassist mesilased on, ei olegi nii oluline. Igast rassist on võimalik aretada piirkonnale sobilik mesilane, oluline on, et teatud piirkondades oleks ühte rassi mesilased.

Priit Pihlik

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Nõrgad pered

Palju mesinikke hävitab nõrku peresid? Ma pole kunagi kevadel peresid hävitanud ja ei kavatse seda tegema hakata. Paari raami peale jäänud pered olen üles poputanud ja tavaliselt on suve keskpaigaks nad keskmise tugevusega.

Kui ma akna lahti teen kas

Kui ma akna lahti teen kas siis külm tuleb tuppa või soe läheb valja?
Värisege tigedate ja segavereliste mesilaste pidajad. Juba viis aastat küllastan taevaalust puhtatõuliste seksihimuliste kollaste mesilastega.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

nonii

Seda kirjatükki on ikka parem lugeda, see pole nii ekstreemne. Järeldused mu meelest õigemad. Nõrkasid peresid ma ka ei hävita. Kui ikka ema alles ja hauet on, poputan üles. Ja tõstan tugevast perest kinnist hauet juurde kui vaja. Eks on tegu isiklike eelistusega. Ja oleneb tarude arvust. Mina olen suminakuulaja, suurmesinikku minust vist ei saa. Mulle meeldib peale tarudega toimetamist taru kõrval istuda ja mesilaste toimetamist vaadata. Teraapia tõeline. Mõni korjelt tulnud mumm maandub mu riietel, puhkab veidi ja läheb tarru. Sekeldamine lennulaual, kuidas liblikaid ja võõraid mesilasi tõrjutakse, ükskord pressis suur metsmesilane end lennuaugust sisse.
Autor propageerib maksimaalset looduslikku valikut. Mina jään siinkohal eriarvamuse juurde. Sest ma olen väikemesinik. Mee sisse kukkunud mesilase panen ka suvalise taru lennulauale, ta limpsitakse kohe puhtaks ja jääb elama.