Hea meesaak ravib

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Evald Übi
25. september 2008
http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesi/hea-meesaak-ravib.d?id=23960055

On üldtuntud tõde, et hea meesaagi korral taanduvad mesilaste haigused märgatavalt.
Olen oma kogemuste põhjal tulnud järeldusele, et varroalestade arv peres sõltub meesaagist tunduvalt rohkem, kui siiani on arvatud. Näiteks oli 1989. aastal hea saak, paljud mesinikud said üle 50 kg mett pere kohta ning varroalesta sügisel peaaegu polnud. Tegin selle kindlaks, kuumutades mesilasi termokambris.

Alates 1986. aastast olen kuumutanud mesilasi 16 aasta jooksul septembris-oktoobris. Kesistel meeaastatel 1987 ja 1988 oli lestasid väga palju, kuni 3500 pere kohta.

2002. a sügisel jõudsin kuumutada vaid ühe kolmandiku peredest, siis algasid väga külmad ilmad. Ühe pere kohta tuli 400-700 lesta. Järgmisel aastal ei olnud olulist vahet kuumutatud ja ravimata perede saagis ning lestasuses. Veendusin selles, lõigates vähesel määral lesehauet.

Aastatel 2003-2005 ei teinud ma enamikule peredele lestatõrjet, hea meesaagi tõttu rapsilt polnud lesta palju. Veel on vähendanud lestade arvu kasvu lausa troopilised kuumalained. Ka vihmasel 2004. a oli mai algul nädal aega väga palav. Teatavasti sobib lesta arenguks kõige paremini parasvöötmele iseloomulik ilm.

2003. a sügisel tilgutasin paarile perele sügisel suhkrulahuse ja oblikhappe segu, aga järgmisel aastal ei erinenud need pered teistest.

Soojendamine aitab nõrka peret

Lisaks heale meesaagile ja kuumale ilmale sõltub varroatoosi areng veel lähedal asuvatest nõrkadest peredest. Nendes kasvatavad mõned vastutustundetud mesinikud endale ja naabritele varroalesti ning levitavad lubihauet jt haigusi lähedal asuvatele tervematele peredele.

Nõrku peresid on kevadel keskmiselt üks kolmandik. Pärast väga külma talve olid 2003. a kevadel peaaegu kõik ellu jäänud pered nõrgad.

Kõige levinum võte on nõrkade perede ühendamine tugevamatega. Veel võib kevadel ilusa ilma korral vahetada ringi nõrga ja tugeva perega tarude asukohad.

Mina olen nõrgemaid peresid paar nädalat pärast puhastuslendu hakanud soojendama 25-W elektripirniga. Selle olen pannud pesa kõrvale vahelauast 10 cm kaugusele 1-liitrise, liivaga täidetud plekist purgi sisse. Mesilased ei tohi selle juurde pääseda. Umbes nädal pärast soojendamise algust lõpetavad mesilased lubihaudmest nakatunud vaklade väljakandmise, nõrga pere areng kiireneb, soojus takistab lestade juurdekasvu.

Nõrk pere ühendage sügisel tugevamaga

Tegelikult on kõige õigem aeg nõrkade peredega tegelemiseks suve teine pool ja sügis. Pole mõtet jätta talveks üksi tarusse peret, mis katab septembris vaid 5-6 raami. Mesilased võivad talvel roojata tarusse või isegi hukkuda. Nõrk pere tuleb ühendada juba sügisel keskmise perega või tõsta talvituma mõne teise pere kõrvale.

Kui tugevamas peres on 1-2 raamil rohkem lubihauet, olen tõstnud sellised raamid mais-juunis mõnda nõrgemasse peresse, n-ö prügikasti. Ka augustis talvepesade moodustamisel tõstan vanemaid raame "prügikasti", neid on 10 pere kohta üks. Sellistele peredele pole suhkrusööta andnud, sügisel ajan nad mõne keskmise pere peale. Seda olen teinud isegi pärast talvekobara moodustumist. "Prügikastidest" võetud raamid olen pärast vurritamist üles sulatanud.

Millal teha tõrjet

Paljud mesinikud teevad lestatõrjet ka siis, kui selleks pole vajadust. Soovitan kõigil jätta 1-2 peret ravimata ja võrrelda neid ülejäänud peredega järgmisel aastal.

Saksamaal tehtud uuringutest selgus, et kui kevadel langeb ööpäevas võrkpõhjale 10 lesta, on neid peres 1000-1500. Sel juhul on kohe vaja teha tõrjet.

Alates maist saab lestasust määrata lesehaudme abil, seda olen kontrolliks lõiganud vähesel määral kõigis peredes. Kui lesehaudmes on vähe lesta, pole vaja tõrjet teha. Samuti siis, kui septembris-oktoobris on viimasel 1-2 haudmeraamil vähe lesta.

Sakslaste arvates pole keskmisele perele vaja teha tõrjet siis, kui seal on alla 220 lesta. Tuleb arvestada sedagi, et talvel sureb 40 protsenti lestadest.