EML juhatus Põhja- ja Baltimaade mesinduskonverentsil

Pronksmedal (100p.)

EML juhatus osaleb praegu Soomes Tuusulas Põhja- ja Baltimaade Mesindusnõukogu konverentsil. Konverentsi teemadeks on sel aastal:

  • Mesilane ja ökosüsteem - ettekanded tolmendamisest, saagikusest ning mõjust ökosüsteemile
  • Mesilaste tervis ja bioloogia - ettekanded perede hävimisest, varroatoosikindlate liinide aretamisest
  • Riikidevahelised mesindusalased teadusprojektid Euroopas

Praeguseks on kuulatud mitmed ettekanded tolmendamisest, näiteks Lisa Hanstedi ja Anna-Liisa Alaneni ettekanded. Esimene uuris kindla kirsisordi saagikust kui selle tolmendamisel olid abiks mesilased ja kui neid ei olnud. Eesmärgiks oli kindlasks teha, kui suur see vahe antud kirsisordi (Stevnbaer) puhul olla võiks. Tulemused tolmendatud ja mesilaste poolt tolmendamata puude saagikuses samade kasvutingimuste korral erinesid kuni 2 korda.

Hetkel on käimas Heini Pollari (Turu Ülikool) ettekanne õuna, mustasõstra, kultuurmustika ning maasika tolmendamisest.

PS! Lisan siia teemasse tänase päeva jooksul veel uut infot. Martin Rebane

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Martin, ega sul veebikaamerat

Martin, ega sul veebikaamerat kaasas pole? Teed otseülekande äkki http://www.kullaauk.ee/ abiga?

Pronksmedal (100p.)

Eri kultuuride tolmeldamine

Kahjuks on mul ainult sisseehitatud veebikaamera, mis on sihitud ekraani kohalt minu peale, niiet saaksin ainult oma näoilmeid üle kanda (kuna ma ise samal ajal arvutit kasutan). Sellel vist pole mõtet Smile

***

Kokkuvõte Heini Pollari ettekandest.

Ta uuris õuna, mustsõstra, kultuurmustika ning maasika saagikust erinevate tolmeldamistingimuste korral. Katse aluseks oli, et igast kultuurist tehakse kolm katselappi:

* mesilaste tolmeldamisele võrguga täiesti suletud lapp
* nö looduslik seisund - mesilastele avatud lapp, nii nagu ikka taimi kasvatatakse
* täielik tolmeldamine - võrguga suletud taimed, kuid võrgu all oli ka mesilaspere

Heini kasutas oma katses paarumisperesid (kuna suletud alad olid suhtelised väikesed) ning suletuks jäid katselapid kogu õitsemise ajaks. Peale seda eemaldas ta võrgud ning jälgis saagi valmimist. Saagi küpsedes korjas selle ära, kaalus, mõõtis ja uuris kvalitatiivselt (kuju, värv, muud omadused).

Kõigi nelja taime (õun, mustsõstar, mustikas, maasikas) korral olid tulemused sellised, et kõige vähem saaki andis oodatult suletud ala, keskmisest looduslik ala ning kõige rohkem suletud ala mesilastega.

Maasikal oli efekt saagikuse osas suhteliselt väike. Teistel kultuuridel tõusis saagikus täielikult tolmeldatud alal kuni 15-25% võrreldes loomulikult tolmeldatud alaga (kus mesilastele oli vaba ligipääs) ning ca 50%-300% võrreldes mesilastele suletud alaga.

Visuaalne näide mustsõstarde kohta (ülemises reas suletud, keskmises looduslik ning alumises suletud mesilastega ala võrreldavad kogused sama hulga taimede kohta).

Pronksmedal (100p.)

Antibaktersiaalse toimega mesi

Soome mesinike liit andis ülevaate teaduskoostööst ühe Soome ülikooliga mee antibakteriaalse toime uurimisel. Nüüd on nad teinud avastuse, mis on nii võimas, et sellele taodeldakse lausa patenti Smile

Aga seetõttu ei saa nad ka veel rääkida, mis avastus see selline on, sest et patenditaotlus on pooleli ja enne seega ei tohi detaile avalikustada Shock

Pronksmedal (100p.)

Veel ettekandeid

Tempo on nii kiire, et ma ei jõua kõiki ettekandeid otse refereerida, osa ettekannete osas tahan mõned faktid pärastpoole autoritega veel täpsustada ja ilmselt avaldame ülevaate ka juba veebruaris ilmuvas Mesinikus.

Aga praegu lühiülevaade veel kahest ettekandest:

Lauri Routtinen tegi ettekande sulatamise mõjust mee kvaliteedile. Mett sulatati 40C juures 18 tundi ja 69C juures 15 minuti jooksul. HMF tõusis mõlemal juhul ca 4.7 milligrammi võrra kilogrammi kohta. Niiet erinevust praktiliselt ei olnud. Kuid nad mõõtsid ka invertaasi - invertaasi osas oli vahe: algselt tasemelt (115 rü) langes invertaas 40C juures 99 peale ning 69C juures 46 peale. Niiet kokkuvõttes mee kvaliteedile tuli ikkagi kasuks kui sulatada 40C juures aeglasemalt.

Anneli Salonen Ida-Soome Ülikoolist tegi ettekande põdrakanepi meest, selle omadustest ning säilitamisest. Põdrakanepi mesi on hinnatud väga aeglase kristalliseerumise tõttu. Samas on temaga nagu pärnaga Eestis - head meeaastat annab oodata, viimased kolm aastat on Soomes väga kehv saak olnud. Heal aastal ulatuvat saak aga isegi 100 kilogrammini taru kohta (kui muidugi piisavalt korjeala on).

Pronksmedal (100p.)

Midagi aktuaalset

Nüüd üks meilgi aktuaalne teema. Norras võeti vastu uus seadus mesilate registreerimise kohta. Seaduse eesmärk on saada mesilashaiguste levik kontrolli alla.

* kõigil Norra mesinikel on kohustus ennast registreerida
* registreerida saab ka mesilaid, kus ei ole hetkel ühtegi mesilast (nt rändekohad, mis ajuti on tühjad)
* kui sa tahad tegeleda rändmesindusega või sülemite püüdmisega, pead olema sertifitseeritud mesinik (vt järgmine punkt)
* iga mesinik, kes soovib, võib saada Sertifitseeritud Mesiniku tunnistuse. Selleks peab ta läbima 12h praktilist koolitust ning 3h teoreetilist koolitust, lisaks sooritama ühetunnise eksami.
* mesilate kontroll toimib järgmiselt: kui mesinik on sertifitseeritud, siis mingit regulaarset kontrolli ei toimu (usaldatakse, et mesinik teab ise, kuidas oma mesila heas korras hoida). Kui ta ei ole sertifitseeritud, käib kohalik veterinaaramet regulaarselt mesila seisukorda kontrollimas.

PS! Tänaseks on ettekanded läbi.

Jututoa moderaator

Inimlik

Sellisel moel on registreerimine igati vastuvõetav. Organiseeritakse koolitusi ja eesmärk teadlikkust tõsta.

Millegipärast meenus dets mesinikust esilehe artikli lause ....ja kaanetavad lõpmatult tulevaid meekärgi
lahti... Võib-olla astub ka veterinaarkeskuse
meekäitlemise spetsialist vahel
sisse, et nõu ja hea sõnaga sinu tegemistele
toeks olla.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Super coverage, aitäh Martin!

Super coverage, aitäh Martin!

Pronksmedal (100p.)

Viimased ettekanded

Tere!

Täna lõunaks on konverents läbi. Tänasel päeval räägivad iga riigi esindajad oma riigi mesindusest. Praegu esineb Taani esindaja.

Taani mesinike turustuskanalid - kuhu mesinikud mett müüvad:
96% mesinikest müüb otse tarbijale
19% mesinikest müüb kauplusele
28% mesinikest müüb pakendajatele

Viimastel aastatel on mee hulgihind (pakendajatele müümisel) langenud 4 euro pealt 3 euro peale ja see on mesinikele tõsiseid probleeme põhjustanud. Mee hind otse tarbijale müümisel on 9,5 eurot/kg eest. Mõeldakse uusi turustusnippe, näiteks koostöö maasikakasvatajatega, nt müüakse spetsiaalsetel üritustel koos värskeid maasikaid ja värsket mett. Järgmisel aastal toimub ka Taani meefestival.

Pronksmedal (100p.)

Rootsi

Rootsis oli mee jaehind pikalt ca 70 SEK/kg. Kuid seoses halva meeaasta ja mee lõppemisega on hind tõusma hakanud, 80 SEK ja rohkem. Vedela mee hind kauplustes on nüüd isegi 100-130 SEK/kg. Seoses Rootsi mee lõppemisega on järsult tõusnud ka importmee hind.

Rootsi Mesinike Liidul on 9574 liiget, 7888 neist liitunud aastatel 1998-2009 ehk siis üpris värsked mesinikud. RML-il on väga aktiised programmid uute mesinike leidmiseks ja inimestes mesinduse vastu huvi äratamiseks.

30% peredest asub mesilas, kus on 1 -10 peret
20% peredest asub mesilas, kus on 11 - 20 peret
17% peredest asub mesilas, kus on 21 -50 peret
16% peredest asub mesilas, kus on 51 - 100 peret
9% peredest asub mesilas, kus on 101 - 250 peret
8% peredest asub mesilas, kus on rohkem kui 250 peret

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

praavo

Vat sellistest asjadest nään et mesindus liidust on kasu. Jätkake samas vaimus.
Tudvustades ennast ja õpides teiste kogemusest,on mingi mõte. Muidu mämutamine on mõtetu.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

?

96% +19% +28 % =143 % ! Ehk oli ikka 96+1,9+2,8 see suhe, kuigi ka siis saaks vastuse üle saja %
Muu reportaaz on suurepärane.

Pronksmedal (100p.)

Norra

Norra Mesinike Liidul on 2500 liiget. Aktiivselt tegeldakse mesinike harimisega mesilashaiguste osas, mahemesinduse propageerimise ning tõuaretusega.

Norras on kolm toetust mesinikele:
1. toetus ikaldusaasta korral
2. toetud suurte talvekahjude korral
3. toetus abilise palkamiseks kui mesinik ise haigeks jääb

Lisaks on regulaarne toetus, mesinikele makstakse igaaastaselt tagasi talvesööda jaoks ostetud suhkru pealt makstud maksud (kuni 20 kg pealt pere kohta).

Meetarbimine on Norras 0,4 kg/aastas inimese kohta. Norras müüakse tänu varudele rohkem mett kui nad ise suudavad toota. Nad on mures, et mis saab, kui varud lõppevad ning tegelevad seetõttu toodangu suurendamisega.

Mesinike keskmine vanus on üle 60 aasta.

Pakendajale müües on hind 34 NOK/kg, tarbijale müües aga 100 NOK/kg. Pakendajaid on peamiselt üks - Norra mesinike ühistu Honningcentralen, mis on siis tulu mittetaotlev mesinike ühistu (iga mesinik saab liikmeks astuda) ning mis tegeleb ka mee propageerimisega riigis.
http://www.honningcentralen.no/

Pronksmedal (100p.)

Selgitus

Pokumees kirjutas:
96% +19% +28 % =143 % ! Ehk oli ikka 96+1,9+2,8 see suhe, kuigi ka siis saaks vastuse üle saja %
Muu reportaaz on suurepärane.

Numbrid on õiged, üks mesinik võib müüa mitmesse kohta Smile See kajastab kuhu mesinikud müüvad, kahjuks ei ole infot, et kui palju mett kuhu läheb kogustena.

Pronksmedal (100p.)

Soome

Soomes on üpris palju kommertseesmärgil mesindust. Seetõttu on mesilasperede arv turutingimuste kõikudes kõvasti muutunud. Kui turuolukord on hea, kasvab perede arv kiiresti, kui mee hind langeb, siis väheneb jälle järsult.

Hetkel on Soomes kohalik mesi lõppemas. Hoolimata defitsiidist oli kokkuostuhind ca 3 EUR kilo eest sel aastal. Väikese meehinna tõttu on mesinikud hakanud huvi tundma ka teiste saaduste tootmise vastu, eriti õietolmu vastu.

Hetkel on ca 43000 taru. Mesinike keskmine vanus on 60. 27% peredest on mesinikel, kellel on vanust üle 65 aasta. Mesinike Liidus on vähe hobimesinikke (erinevalt nt Taanist, kus igaüks, kel kasvõi üks pere on, astub liidu liikmeks).

Meeturg jaguneb 2/3 Soome mesi ning 1/3 importmesi.

Euroraha kasutamine Soome mesinduses:
68% loengud, seminarid, kursused, infomaterjalid, nõustamine jms
14% uuringud (sellest üle poole tolmeldamise uurimisele, ülejäänud haiguste uurimisele)
14% meeanalüüside tegemine
4% varroatõrjele

PS! Eri riikide kohta on erinevad parameetrid seetõttu, et ma saan edastada ainult seda, mida ettekandjad räägivad ja igaüks kajastab oma riigi mesindust natuke erineva nurga alt Smile

Pronksmedal (100p.)

Läti

Läti Mesinike Liidul on õnnestunud iga aastaga liikmete arvu suurendada. Praegu on 1300 liiget (aastal 2000 oli ainult 300 liiget).

Kõik mesinikud peavad olema registreeritud, kuid tegelikult on registreeritud ca pooled mesinikest.

Euroraha kasutamise jaotus on sarnane Soome omaga:
50% kulub koolitustele, infopäevadele, infomaterjalidele jmt
29% kulub varroatoositõrjele ja -kontrollile. LML jagab liikmetele tasuta orgaanilisi happeid varroatoositõrjeks.
21% muud tegevused

Lätis peab mesinik kursustel osalemisel maksma ka omaosaluse.

Lätis toodetakse ka õietolmu, mis peamiselt eksporditakse.

Ja kõige uuem uudis Läti mesinikelt - eile öösel häkkis keegi ära Läti Mesinike Liidu kodulehe.

Pronksmedal (100p.)

Eesti

Kuna Leedu sel korral ei osale, siis jõuame selle konverentsi viimase ettekande juurde Smile

Eesti on hetkel ca 60 000 mesilasperet (EML ja Konjuktuuriinstituudi hinnangul). Probleemiks on see, et Statistikaamet "tahab" seda numbrit poole väiksemana näha ning ministeerium kipub kahjuks uskuma Statistikaametit.

Vahatoodang on ca 30 tonni aastas, õietolmutoodang ca 3 tonni.

2009. aastal toodeti ca 800 tonni mett, ametlik eksport oli 400 kilo, import 165 tonni. Kogutarbimine 1160 tonni ning Statistikaameti hinnang meetarbimisele 0,83 kg/per capita. EKI sai samaks numbriks 1,2 kg/inimese kohta.

Mee hind tarbijale müües on keskmiselt 6.3 eurot kilost (98 krooni). 2008 aastal 5,2 eurot (81 kr) ja 2007 aastal 4,7 eurot (73 kr). Pakendajale müües on hind 2,9 - 3,8 eurot ning poes maksab mesi 5,5 - 10 eurot kilogrammist.

70% meest müüakse otse tarbijale, 20% jaekauplusesse ning läbi pakendajate 10%

Mesinike arv Eestis:
üle 150 pere: 30 mesinikku, 7 000 peret
70-149 peret: 50 mesinikku, 5 000 peret
30-69 peret: 200 mesinikku, 10 000 peret
10-29 peret: 800 mesinikku, 12 000 peret
1-9 peret: 6000 mesinikku, 26 000 peret

Ning EML liikmete hulgas on kõige rohkem Jäära tähtkujus sündinuid Wink

Aitäh teile selle "ülekande" kohta laekunud heade sõnade eest! Smile Sellega meie konverents siin ka lõppeb. Osa materjali avaldame veel täiendatud kujul kindlasti ka Mesinik lehes ning võib-olla näitame mõningast pildimaterjali ka Jänedal juba ülejärgmisel nädalavahetusel. Kohtumiseni! Smile

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

Tänud!

Suured tänud sulle Martin sellise ettekande eest ja jõudu edaspidiseks!

Ja nüüd siis võtame

aluseks igalt poolt seadustest võimalikke pügalaid, et niinimetatult meie riigis valitsevat korralagedust muuta euroopa näidismesinduseks, kusjuures kõik pisipopsnikud, ka selle mõtte arendajad tuleb kõik sertifitseerida ja koolitada. Koolitus peab kestma vähemalt ühe mesindushooaja ja olema koolitatavatele tasuline. Et oleks asi ikka kõva stiimuliga seotud, paneme tunnihindeks ikka 100 krooni ära, sest koolitjad vajavad ju ka tasustamist ja organiseerijad ja korraldava poole kulutused on ju ikka ka suured. Koolituste maht võiks olla kolm kuni viis tööpäeva nädalas, sõltuvalt parasjagu vajaminevast töökoormusest mesilas või mesindusettevõttes.
Ega see sertifikaat ei tohi ju kergelt inimestele kätte tulla, eksju. Ja proovigu keegi sellest kõrvale hiilida ja ilma sertifikaadita mesindama hakata, kohe kolmkümmend kontrolli kukile ja trahvid ning muud sanktsioonid kaela.

Ja nüüd seda korraldust ülipüüdlikult ehk siis saksa täpsuse ja inglise politsei korra järgi ellu viima, ega me muidu ju euroopa esirinda kohe kuidagi ei saa!!!

nb!

Mesinike arv Eestis:
üle 150 pere: 30 mesinikku, 7 000 peret
70-149 peret: 50 mesinikku, 5 000 peret
30-69 peret: 200 mesinikku, 10 000 peret
10-29 peret: 800 mesinikku, 12 000 peret
1-9 peret: 6000 mesinikku, 26 000 peret

???????

Midagi on siin valesti - ja nimelt mis, öelge teie austatud kaasfoorumlased Smile

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

IRW

Huvitav, kas sellise statistika järgi meil samme seataksegi?

7000 : 30 = 233
5000 : 50 = 100
10000 : 200 = 50
12000: 800 = 15
26000: 6000 = 4,3

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Võtame

Ka margikogujaid kes hobikorras marke koguvad ,tuleks hakata koolitama ja sertifitseerima umbes nii sain nimetu kommentarist aru . Ja tal on õigus sellise sertifitseerimiste ja muude kohustuste kehtestamistega suretate mesilased ültse eestis ära . Miks peaksid 1-6 taruga omatarbeks mesindajad nikerdama koolituste ja sertidega ? Sellega tegelegu need kes sellest elatuvad ja oma kadetusest või turu kindlustamiseks ei peaks küll väiksemate seljas sõitma .
Jääb tõesti selline tunne ,et ennem ,kui sööma hakkad pead kellelegi näitama serti ,et oled lusika kasutus kursustel käinud !

ja siis on siin eespool avalehel

üks üllitis, kus on kirjas, et terves euroopas on mesilasperede hulk väga palju vähenenud Smile

Pole küll teada, miks, kuid arvan, et eks elu on igasuguste tublide ametnike poolt lihtinimestele ''sääduste abil selgeks tehtud'' - mida võib ja mida ei tohi...
Tohib poest osta ja tarbida ja seda, mida suurkontsernid poodi toovad ja tuua lasevad, ka mett kaasa arvatult Wink)

inimesed pannakse ikka säädustega paika ja neid sääduseid koostavad ju ''parimad oma ala eksperdid'' - kaasa arvatud ''mesinduseksperdid''

See on juba teema omaette, ''tavamesinikust seadustetegemise ekpert''

Kas teate kedagi sellist kallid kaaskannatajad ?

euroopas

tuleb ikka euroopas ringi käia ja peale seda euroopa kohta oma mõtteid avaldada. Praegu pandi küll"puusse". Euroopas on riike, kes meie mõistes kannavad mesinikke kätel. Otse loomulikult on mesinikud registrisse kantud, sest vet kontroll haiguste üle peab toimuma. Näiteks meie saime väga juhuslikult teada, et kohast, kuhu oli plaanis oma mesilased viia, 2 km eemal on mesilas ameerika haudmemädanik.

Filosoofia puiestee teema

Loetleks siis neid riike ja võrdleks kogu ülejäänud Euroopat valitseva olukorraga Smile
Mina näiteks ei tea ühtki riiki, kus mesinikke ''kätel kantakse''

Kõikjal on probleemiks see, et noori ei tule peale ja mesinike põlvkond on kuuekümne ümber olevad inimesed, Vaagiks põhjuseid, miks on see niimoodi ja miks noorem põlvkond ei taha mesindusega tegeleda?

Tuleb mõningaid asjaolusid meelde tuletada, lugedes siinset foorumit ja varasemaid kirjutisi siis siin on mõningaid väga häid pärleid, näiteks -

Üks loeng Tartus Soola tänavas 27 jaanuaril aastal 2000 ja lektoriks Heikki Vartiainen, Soomes väga tuntuntud spetsialist (arst) ja teadusemees ka mesindusalal. Kuid üllatus on suur, mehel polnud tõepoolest ühtegi mesilasperet tolleks hetkeks kunagi olnudki ... Smile
Loeng oli väga huvitav ja sealkuuldu baasil ja tänase päeva andmetega kõrvutades võin öelda, et lihtne mesindamine on enamjaolt Euroopas justnimelt seaduste abil paika surutud ja suuremate tegijate kätte ka läinud.
Väikeseid pidajajaid a-la 2-3 kuni 10 taru - neid annab tikutulega otsida - muidugi erineb see paikkonniti ja riigiti, kuid enamjaolt on mesindus raamidesse surutud ja seda 10 aastaga. Puukuurimesindusest, millest toonane lektor rääkis Tartus ja ka ohtra pildimaterjaliga täiendas, on saanud suurkontsernide äri ja kasumijaht, kus tootma peab dollar+sendid per kilo ja kaubanduses müüdav koos pakendamise hinnalisaga on ju meil kõigil teada. Ja milliste maade mett ja monokultuurset Euroopa maades müüakse, seegi on teada. Soome, Rootsi ja Norra on tõepoolest mesindamises väga kõval järjel ja nendes maades ei valitse ju ka sellist olukorda, kui mujal Euroopa monokultuurses mesinduses.

Palju te teate terves Euroopas olevat koole, kus noori koolitatakse mesinikeks? Meie riigis on see järjepidevus jäädavalt kadunud, kus kohalt see haritud ja sertifitseeritud mesinik, kui oma ala spetsialist siis välja peab kasvama?
Paljud teie järeltulijatest on hingega mesinikud? Mul pole neljast lapsest mitte ainumastki, kes asja vastu huvigi tunneks!
Ala ju on majanduslikult vägagi kasulik, arvestades seda, et Hiinas juba tolmeldavad mesilaste kadumise tõttu puuviljakultuure ja marjakultuure inimesed käsitsi pulga otsas olevate suletuttidega. (materjal on youtubes üleval, kellel inglise keel on rohkem käpas, leiab üles)

Mesilaste kadumine on seotud keskonna saastatuse ja mesilaste loomulikku arengu- ja elutsüklisse sekkumisega ning vajalike taimede kadumisega loodusest tänu inmtegevuse monotoonsusele ehk siis hävitustegevusele, mille korduvust märkab kõikjal üle planeedi, kui ikka silmad päris prügi ja kõrvad ajupesu täis pole.
Valitsevaks taimkonnaks on ju monokultuuride mass, milles on suur osakaal geneetiliselt muundatud taimede kultuuril. Avalikult sellel teemal ju rääkida pole mõtet, kohe nõutakse ''tõestust'' ja õigustatakse GMO juurutamist sellega, et inmkond vajavat ju ''toitmist''. Kuid et see toitmine pannakse toime enamiku taimestiku hävitamisega ja ka loom- ja inimkatsete hinnaga, sellest pole ju midagi, sellest vaikib ajalugu, sest, kui asi korda läheb (kui läheb ?), siis võitjate üle ju kohut ei mõisteta... Kui aga korda ei lähe, siis on ups ja veel allesjäänud liikide kaitsmine raha eest, mille peame viisil või teisel meie omast taskust kinni maksma Smile
Mille k****i pärast ärgatakse alles siis üles, kui mõnda liiki on järgi jäänud totaalse hävitustöö tulemusena ainult üksikuid eksemplare, et siis ja allles siis on vaja neid veel allesjäänuid suure raha eest uurima ja kaitsma asuda !?
Nii ilmselt läheb ka mesilastega, ärgatakse siis, kui on totaalselt valitsemas tühjus.

Huvitavad fenomenid ja faktid.
Järku keegi mõtleb kaasa ja kirjutab ka...

Ja nüüd siis tuld mu arvamuse pihta Wink

Ja täiendaks pisut eelnevat

Nii varratoos, kui haudmemädanik on inmtegevuse valede käikude tulemus, selle levimine samuti.
See aga on kõik kinni puudulikus harituses (haridusest pole mõtet siinkohal rääkida)

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

mjahh

mis kohas ameerika haudmemädanik oli, nimetu külaline?
sertifitseerimisest niipalju et mu vend sai TÄHTAJATU A pädevuse elektri alal. ühel päeval avastas riik et kurrat, neilt ei saa ju rohkem pappi niimoodi. ja kehtestas täiendkoolituse nõude. Tasulise! kui seda ei läbi, kaotab tunnistus kehtivuse. See meie riigil kombeks, üleöö seadusi muuta. Käibemaksu tõsta, töötaja haigeraha tööandja õlgadele tõsta. Kellelgi poleks selle registri vastu midagi aga aparaadi vastu puudub USALDUS. Praegu tehakse register valmis, järgmine valitsus aga näeb selles suurepärast tulubaasi- vaadake või erafirmade autod- kehtestati ju erisoodustusmaks. Algul 1000, siis 2000, nüüd juba 4000.- Täis ei saa ja lõhki ka krt ei lähe. Maal on välja surnud 1- 2 lehma pidamine, nende piima ei võetud enam vastu. Postkontoreid suletakse, pangakontoreid. Koole, lasteaedu, bussiliine, maapoode. Stalin saatis inimesed Siberisse, nüüd lahkuvad ise. 130 000 oli see number, lahkuvad tööeas inimesed, viimasel ajal ka noored naised, otse koolipingist. See on ju terve põlvkond sündimata lapsi! Koos teise samapalju töötutega teeb see VEERAND MILJONIT inimest väikese Eesti kohta ja valitsus kehtestab aina uusi maksusid. Aasta alguses kütuseaktsiis, varsti elekter. Keegi nagu töötaks süsteemselt selle kallal et Eesti välja suretada.

poliitiliseks

Rebaseonu, räägid õigust. Juba ammu imestab muu maailm, et kuidas on võimalik, et partei, kes esindab max 10% elanikkonna huve, saab valimistel üle 30% häältest. Ise ju tahame kogu aeg, et nii oleks. Samas on eesti mesindus pea 100a. kohapeal tammunud (v.a.üksikud). Peab ju kuidagigi edasi liikuma, mitte kogu aeg hirmul olema. Meil on nahavahel orjaajast pärit hirmutunne, seepärast ei julge keegi oma õiguste eest seista. Registri eitamine ei ole oma õiguste eest seismine.

Ja on sellest siis ka kasu

Meie võime siin lihtsate mesinikena-inimestena ju tahta ja teised võivad ju olla ka kaasa tahtjad, kuid pole nendest tahtmistest mingitsugustki tolku.
Seletan lähemalt.
Meie tahtmistest pole keegi võimulolija kunagi midagi pidanud, kui siis ainult sellistel kordadel, et sinna võimule pääseda jagades ilusaid lubadusi ja puhudes maru usaldatavaid mullikesi.
Võimul olles unustatakse kaunid lubadused ja inimlik analüüsivõime asendatatkse korra pealt parteilise võimu säilimise suuna ja mõtlemisega.

Meie võime valida eneste hulgast seega, keda iganes, kuid meie inimestena pole kunagi suutelised vastutama inimlikkuse säilimise eest valitu kõrvade vahel.

Pealegi oleme me inimestena vägagi programeeritavad olendid ja meie hulgas olevate kergemini programeeritavate olendite ehk siis ajuloputuse küüsi langenute tõttu on meid võimu poolt alati võimalik suruda sinna, kuhu võim meid suruda tahab.
Seadused alati abiks - keelan, käsen, poon ja lasen on võimu deviis ja polegi lihtinimestena suurt miskit kaasa kõneleda.
Teisitimõtlejaid pole ühegi riigikorra poolt kunagi kusagil sallitud

Pronksmedal (100p.)

Statistika

Pokumees kirjutas:
Huvitav, kas sellise statistika järgi meil samme seataksegi?

7000 : 30 = 233
5000 : 50 = 100
10000 : 200 = 50
12000: 800 = 15
26000: 6000 = 4,3

See on parim statistika, mis meil hetkel kasutada on. Kui te näete, et siin on midagi valesti, siis palun täpsustage Smile

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

)

Nimetu, eraomand peaks olema püha ja puutumatu, eks?
Vale. Su uksest võib sisse sadada elektrikontroll, suitsuanduri kontroll, politsei, nüüd ka mesilaste kontroll?
Mõni aasta tagasi arutleti tõsimeeli PUURKAEVUDE maksustamist maamajapidamistes, vesi ju loodusvara. Ja loodusvarad kuuluvad ju... RIIGILE, õigus! Ei teagi mille taha asi tookord jäi. Ju põld rahanälg nii karjuv ja kellegi briljantne mõttekäik jäi paremaid aegu ootama.
Ahjaa, õiguse eest seismine. Ma ei lase mingit tarulugejat oma mesila lähedalegi sest kust ma tean mitmest nakatunud mesilast ta enne läbi käis.
Punkt.

Austatud Martin.

Ma olen küll kokku lugenud suurmesinikke meil siin riigis, aga et 30 inimesel suisa on üle 150 pere ... juba mul siis on vananenud andmed
ja olen ka teist suurusjärku kokku arvutanud ehk siis tõsiseid mesinikke, kuid et neid suisa 50 tegevmesinikku on kellel on 70 kuni 149 peret, no mnjahh ....

Miskit on siin selles EML ja Konjuktuuriinstituudi hinnangus ikka vägagi mäda.

Ja et kokku nagu neid suurema kaliibriga mesinikke oleks lausa 80 inimest, kellel on 70 kuni üle 150 taru tuuri peresid, nuu need inimesed peaksid ju enamjaolt olema riigis teada, kui suurtegijad.

Kallid kaasfoorumlased, kas saate ka selliseid arve tegelikkuses, või olen ainult ma siin kukalt kratsimas ...

ja veel

Soomes on hetkel on ca 43000 taru. Mesinike keskmine vanus on 60. 27% peredest on mesinikel, kellel on vanust üle 65 aasta

mitu korda suuremas riigis ja suurema rahvaarvuga riigis on 43000 taru mnjahh Smile

Ja meite väikeses riigis nii pindalalt, kui elanike arvult väiksemas riigis on 60000 mesilasperet ja meil toodetakse 800 tonni mett ja muud sellega kaasnevat kahh

Mnjaaahhh ....

hakkaks ju silma need Eurostandarditele vastavad mesindusettevõtted-mesilad kodumaa pinnal ja see see saak kajastuks ju ka turgudel ja kauplustes....

huvitav-huvitav, kes siin blufib???

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mina usun küll, et

Mina usun küll, et suurmesinikke on sellinea arv , sest enamus on ka ilmselt EML liikmed ja kindlasti kirjutavad ja saadavad ausalt oma mesilate andmed igal aastal, aga kust on pärit üksikute, kuni 10 taru omanike kohta käiv inf?
Teisalt, milleks siis register, kui kõik niigi teada ja andmed täpsed?

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

Mina ei usu ..

Mina arvan, et "mesilastega tegeleja" tähelepanekud ja loogiline lähenemine on suht täpne. Sirvisin kiirelt seda KI aruannet ja võrdlesin Soome ning Läti mesinduse statistilisi numbreid. Mulle tundub samuti, et meie numbrid on suht ülepaisutatud aga kuna pole täpseid algandmeid siis on nagu on. Kuid vastuse sellele küsimusele annab ehk üleriigiline põllumajandusloendus.

Väga hea Jaanus

et appi tulid, muidu ma juba mõtlesin, et prügi silmad täis, et miskit enm ei näe ega kõrvad ka enm õieti ei kuule Wink

Pronksmedal (100p.)

Loendus

Tegelikult võiks tõesti suurmesilad üle lugeda täpselt, see ei peaks ületamatu olema. 6000 väikemesilat - see arv tuleb põllumajandusloendusest 2001, kus (erinevalt konjuktuuriinstituudist ja statistikaametist) ei arvutatud numbrit mingi valemi põhjal, vaid pandi kirja need tarud, mis inimesed ütlesid endal olevat.

Järgmine põllumajandusloendus toimub 2011. aastal, siis saame uued täpsed andmed. Mina ei oleks muidugi väga skeptiline selle osas, et meil võib olla 50-60 000 mesilasperet, sest Eestis on ikkagi väga pikalt olnud kombeks, et talu juures ikka paar mesilasperet peetud on.

Aga suurmesilate ülelugemise võiks nn lumepallimeetodil korraldada juba ülejärgmisel nädalavahetusel Jänedal, et paneme pead kokku ja mõtleme, mitut suurmesinikku keegi teab.

Hoopis teine tubakas

Hoppis teine "tubakas", kui räägitakse asjalikku juttu lihtsast ja mõistetavast põllumajandusloendusest tarude ja mesinike arvu ligikaudseks tuvastamiseks, mille vastu pole enamikel mesinikel midagi ja mis annab täpselt samuti orienteeruva ülevaate meie mesindusest, tarude arvust ja asukohast, mitte aga ei aeta jura mingisugusest kohustuslikust registrist, mis juba oma olemuselt mesinikes sisemise vastuseisu tekitab, usaldusest ja ülimalt s....t ajastusest rääkimata!

Jaahhh

Usun, et see säädus koos kohustusliku registreerimisega siiski tuleb ja usun, et tuleb ka kohustuslik sertifitseerimine raske raha eest.
Miks teen selliseid järeldusi, on see, et tean ja tunnen seda kiuslikku ja ja kadedat joont ning vajadust ärategemise järele inimestes, kes elavad parteilis-äriliste ''põhimõtete'' järele ja kelle peamiseks prioriteediks on sõna ''kasum'' - peamiseks hea enesetunde allikaks on aga konkurentide kõrvaldamine vahendeid valimata.

Register tuleb

Register tuleb, aga ei hakka loodetud kujul toimima, kohustuslikku sertifitseerimist eestis ei tule. Lähiaastatel keskendub kogu maailma mesindus oma peamise tähelepanu mesilaste "müstilisele" kadumisele, mis üha hoogustub. Paraku ei jää ka eesti ses osas erandiks, mistõttu mesilasperede arv langeb, hind tõuseb ja perede saadavus väheneb. Võimalik, et juba eeloleval kevadel oleme silmitsi tavapärasest suuremate kadudega, mida paljudel juhtudel seletada ei osata.
Hoidke oma mesilasperesid ja hoolitsege nende eest, meest on lähiaastail maailmas saamas vedel "kuld" !
GMO, inimese hävituslik tegevus looduses, monkultuursed korjealad, kliima, haigused jpm. on küll osa mesilaste kadumise "müsteeriumist" , kuid mitte kogu tõde. On veel midagi..., aga sellest kunagi tulevikus.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Shamaan, ära piina!

Shamaan kirjutas:
GMO, inimese hävituslik tegevus looduses, monkultuursed korjealad, kliima, haigused jpm. on küll osa mesilaste kadumise "müsteeriumist" , kuid mitte kogu tõde. On veel midagi..., aga sellest kunagi tulevikus.

Shamaan, ära piina! Ütle ikka kogu tõde kohe välja..

andmed 2001 põllumajandusloendusest !!!

Kui irooniline olla, siis võiks samahästi ka 1978 aasta andmeid kasutada, mis vahet!?