Andmete kogumine Tartu Ülikooli zooloogide uurimisprojekti "Karude meetarude rüüstamiskäitumine" tarvis

Tartu Ülikooli zooloogid koguvad uurimisprojekti "Karude meetarude rüüstamiskäitumine" raames andmeid karude rüüste üle elanud mesilate kohta. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada kas ja milline mõju on küttimisel ning erinevatel keskkonnatingimustel mesitarude rüüstamise sagedusele.

Karud, kes on tuntud mesikäpa nime all, õigustavad oma hüüdnime igati: ei leidu karu, kes põlgaks ära mesilaste vastsetest ja/või meest koosneva kõhutäie. Seetõttu pole mingi ime, kui karu ennast võimalusel nendega kostitab. Võimalusi tarude juurde sattumiseks on karudel aga suhteliselt palju, sest väärtuslikud, pestitsiidide-vabad, korjemaad (rabad, raiesmikud jmt.) on samal ajal karule headeks toitumisaladeks (marjad, sipelgad). Kuigi üldiselt on mesilased karu toiduna üsna harvaesinev toiduobjekt, on kahju mesinikele neil harvadel kordadel siiski suur.

Loomulikult on üheks rüüstamist soodustavaks teguriks ligipääsetavus tarudele, kuid ometigi ei ole see ainus tegur, mis kahjustuseni viib. On ju ammustest aegadest märgatud, et karud on väga erineva käitumisega - mõned on väga pelglikud ja ettevaatlikud, teised aga äärmiselt "ülbed". Nii ei puutu mõni karu ühtegi taru, kus vähegi inimese lõhna lähedal on, teine aga läheb kasvõi läbi müüri. Lisaks on märgatud ka, et rüüstete sagedus oleneb aastast, aastaajast ja muudest taolistest teguritest, mida inimene kuidagi ei mõjuta. Lisaks ilmastikule, taru asukohale ja mesiniku tehtud ennetavale tööle (aed vmt.) võib rüüstamise võimalikkust mõjutada karude küttimine piirkonnas ja karude vanuseline struktuur vaadeldavas piirkonnas.

Küttimine võib karude käitumist mõjutada mitmel viisil: 1) teada-tuntud on seisukoht, et Euroopa (ja sealhulgas Eesti) karud on Põhja-Ameerika ja Aasia karudest kartlikuma loomuga eeskätt seetõttu, et siinsetel aladel on karudele ajast aega jahti peetud. Siiski pole erinevatel alade (kütitavad/mittekütitavad populatsioonid) karude käitumise analüüsimisel õnnestunud sellele väitele head kinnitust saada.

Juhul, kui karude küttimine põhjustab inimpelgliku karupopulatsiooni kujunemist, siis peaks karude küttimine mingis piirkonnas vähendama ka karude tekitatud kahjustuste hulka piirkonnas võrreldes piirkonnaga, kus karude küttimine puudub või on väiksem, 2) samas on levinud ka seisukoht "Surm pole õpetaja, vaid välistaja", mis tähendab seda, et ebasobivalt käituva looma küttimine ei õpeta populatsioonile midagi ning tapetud karu asemele tuleb uus karu, kes on uus võimalik rüüstaja, kuna tal puuduvad sellise tegevusega seoses negatiivsed kogemused ja nn."ema õpetus". Sellist teooriat toetab Aafrikas lõvidega tehtud uurimus, kus mittekütitavas populatsioonis õppisid lõvid ära, et koduloomi ei tohi murda, samal ajal kui kütitavas piirkonnas koduloomade murdmine oli lõvidel tavapärane tegevus.

Populatsiooni vanuseline struktuur võib mesilate rüüstamist mõjutada aga järgnevalt. Kuna populatsiooni ääre-alal on üldiselt noorloomi rohkem, kui pop. keskmesse jäävatel aladel, siis: 1) kui rüüsteid põhjustavad noored "rumalad" karud, siis peaks populatsiooni äärealadel olema rüüsteid rohkem; 2) kui aga põhilised probleemitekitajad on halbade kommetega nn. probleem-karud, siis ei tohiks pop. äärealade ja keskosa vahel erinevusi olla.

Käesoleva projekti eesmärgiks ongi selgitada, mis ja kuidas mõjutab mesitarude rüüstamise tõenäosust karude poolt. Selle eesmärgi täitmiseks on aga väga vajalik mesinike abi, et koguda konkreetseid andmeid selle kohta, kus, millal ja mis tingimustel karud tarusid rüüstamas on käinud, ning võrdluseks oleks vaja ka andmeid mesilate kohta, mille kallale karud pole kunagi kippunud.

Nii kahjusi kandnud kui õnnelikult pääsenud mesilate jaoks on eraldi internetis täidetavad ankeedid, ning fotode olemasolul on võimalik meile saata ka pilte rüüstatud tarudest. Loomulikult oleme me äärmiselt tänulikud ka neile mesinikele, kes piiratud interneti kasutamise võimalustest hoolimata ei pea paljuks meile oma mesila kohta andmete edastamist tava-posti vahendusel (Vanemuise 46, 51014, Tartu, Egle Tammeleht) või telefonitsi (+372 53 494 924).

Töörühma nimel kõigile mesinikele tugevaid mesilasperesid ja head meesaaki soovides,
Egle Tammeleht, Tartu Ülikool, Zooloogia õppetool