küttekolle mesindusruumi

head mesinikud, andke nõu.
Millist küttekollet soovitate kõigerohkem mesindushoonesse. kus saaks siis ka vaha sulatada. Endale tundub õige puupliidi variant.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Kolle

Tõsiselt peab mõtlema tuleohutuse peale, sest mesindusruumides võib palju väga süttivaid materjale olla. Eriti vaha!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

sul on vaja mingit 110


sul on vaja mingit 110 liitrit+ vahasultuspada sissemüürituna...-ja sealt tõstad edasi sodi pliidi peale asuvasse vahasulatus-aurupotti kust jookseb vaha tardumissulatusnõusse-


ühesõnaga sul on vaja sissemüüritud katelt ja pliiti millel saab aurupott lahtisel tulel mühiseda...


pistad raamid suts-suts sinna sissemüüritud katlasse ja edaspidi tõstad selle müüritud katlast vahasodi aurupotti,sealt jookseb emailitud või metallnõusse,selle niinimetatud vaha ajad pärat keema pliidil ja valad läbi metall sõela keevana selitusnõusse...

Kaks korda toksisin lehekülje

Kaks korda toksisin lehekülje sisse ja mõlemal korral haihtus see õhku.Sad

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesindusruum ...

Milline on ruum ja kas kõlbab mesinduse kõigiks otstarveteks otsustab piirkonna VTA järelvalveametnik. Ümbertegemiste vältimiseks on mõtekas tutvustada oma eskiisi.


      Mikroe... Mart                                                       Igas soovituses on iva


 



 

Küttekolle (uus katse)

Üldjuhul pean ka puuküttega pliiti parimaks lahendiks.
Siiski klassikaline eesti pliit ei rahulda minu meelest ei mesiniku ega
mesindushoone vajadusi täiel määral. Minul kui pottsepp-mesinikul on koldele
märksa suuremad nõudmised. Konkreetseid lahendusi pakkuda ei saa kuna lahend
sõltub hoone ehituslikust konstruktsioonist,ruumide arvust ja paigutusest, nende
kasutuseesmärgist ja tellija soovidest/nõudmistest. Ise seaksin koldele
järgmised tingimused: kolle peab tagama ruumides vajaliku temperatuuri,
võimaldama valmistada siirupit, sulatada vaha, toota kuuma vett ja olema köetav
mitte meekäitlemis ruumist. Lisaväärtusena oleks veel vesipõrandakütte ühendamise
valmidus, auru tootmise võimalus ja soojakapp kärgede ja/või mee
soojendamiseks.             Sissemüüritud
katla mõttekuses julgen kahelda. Esiteks võtab see tubli ruutmeetri
põrandapinda ja kasutades vaid pliidi plaadiosa, tekitaks see kaasajooksik vaid ohtrasti niiskust.Soovides  siiski
katelt, võib selle vajadusel vastavalt paigaldatud siibritega aktiivsest tööst
eraldada. Hermeetilise kaane paigaldamisel saaks sellega auruvahasulatile auru
toota. Enim soojust peaks jõudma vurritusruumi. Kärje hoidla samas hoones peaks
aga olema jahe kuid siiski kuiv.                           

       Pikk
jutt s..t jutt.     Nõuannet vast ei saanud , mõtlemisainet ehk küll.

PS. Soovitan leida pottsepp, kes suudab peale standardsete
kollete ladumise ka eriotstarbelisi projekteerida ja laduda. Oma soovid ja
vajadused meistrile selgeks teinud, leiate kindlasti  sobiva lahenduse! Tuleohutusnõuetega on
meister kindlasti kursis.

Edu lahenduse leidmisel!

berg

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

pisiksed vastu väited

Berg kirjutas:

Üldjuhul pean ka puuküttega pliiti parimaks lahendiks. Siiski klassikaline eesti pliit ei rahulda minu meelest ei mesiniku ega mesindushoone vajadusi täiel määral. Minul kui pottsepp-mesinikul on koldele märksa suuremad nõudmised. Konkreetseid lahendusi pakkuda ei saa kuna lahend sõltub hoone ehituslikust konstruktsioonist,ruumide arvust ja paigutusest, nende kasutuseesmärgist ja tellija soovidest/nõudmistest. Ise seaksin koldele järgmised tingimused: kolle peab tagama ruumides vajaliku temperatuuri, võimaldama valmistada siirupit, sulatada vaha, toota kuuma vett ja olema köetav mitte meekäitlemis ruumist. Lisaväärtusena oleks veel vesipõrandakütte ühendamise valmidus, auru tootmise võimalus ja soojakapp kärgede ja/või mee soojendamiseks.             Sissemüüritud katla mõttekuses julgen kahelda. Esiteks võtab see tubli ruutmeetri põrandapinda ja kasutades vaid pliidi plaadiosa, tekitaks see kaasajooksik vaid ohtrasti niiskust.Soovides  siiski katelt, võib selle vajadusel vastavalt paigaldatud siibritega aktiivsest tööst eraldada. Hermeetilise kaane paigaldamisel saaks sellega auruvahasulatile auru toota. Enim soojust peaks jõudma vurritusruumi. Kärje hoidla samas hoones peaks aga olema jahe kuid siiski kuiv.                           


       Pikk jutt s..t jutt.     Nõuannet vast ei saanud , mõtlemisainet ehk küll.


PS. Soovitan leida pottsepp, kes suudab peale standardsete kollete ladumise ka eriotstarbelisi projekteerida ja laduda. Oma soovid ja vajadused meistrile selgeks teinud, leiate kindlasti  sobiva lahenduse! Tuleohutusnõuetega on meister kindlasti kursis.


Edu lahenduse leidmisel!


berg


Üld juhul on sinu jut õige. kuid  minu poolsed vastu väited.   Vaha sulatus soovitaks kül elektert. Mitte inna poolest, kuid  ohutuse poolest.


pöhjendan. Kui paned pliidi täis ja ,näiteks katlast ei pääse aur välja (klap kinni roostetanud, ja kumi voolikul lõnks sees) siis jookse majast eemale kui ellu tahad jääda.  Elektriga aga saad pea kaitsmest voolud vällja. ja pauku ei tule. (seda saad ohutust kohast teha).


2. siirupit saab teha suures koguses ka külma veega. mina teen piima jahutiga (200-300 l koraga ) piima jahutisse löön suhkru ja vee ja liigutab (see laba mis muidu piima jahutusel piima liigutab.)  tätsa edukas ja vähem mässi.


Sisse müüritud katlal on suur roll  kui raame puhastad ja tesifitseerid. ( kui kasutad  seebi kivi.) vaha sulatusest tulnud raamid  keevase seebi kivi  katlase lased natuke keeta. siis vällja ja kohe surve pesuriga raamid puhtaks lasta.  raamid kuivada, paar kuud seista ja kärjed sisse ja tarru. Pole kraapida ega midagi.


PS  SEEBI KIVIGA OLLE ETTE VAATLIK. KASUTA KAITSE VAHENDEID. MUDU AKAB NAHAL SÕÕVITAMA.


need on minu poolsed täiendused.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

aru ma ei saa

joon kohvi, vaatan oma veekeetjat ning mõtlen. miks auruga vaha sulatamisel tulevad ikka ja jälle jutuks klapid, manomeetrid, sulgevad kraanid? minu kohviveekeetjal neid pole! pole ka ampermeetrit, spidomeetrit ega kiirgusloenduri. kuna mul on paberid ja kogemused 20 tonnise mahuga katelde kütmiseks, siis tean ,et väga paha lugu tuleb kui vesi katlast otsa saab. seetõttu peab päris kindlasti olema veetaseme näiduk. kui auru tootja on sulatajast eraldi ,siis selle väljuvale poolele võiks parimal juhul panna 3T kraani, et sulatuskasti avamisel aur kõrvale juhtida saaks, mitte sulgeda. nii on tegemist alati avatud süsteemiga ja kõik muud kilinad-kolinad võib soovi korral kotiga juurde riputada.
see jutt võiks küll vahasulati teema all olla , aga kaudselt seostub see ka küttekolde planeerimisega.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Aurusulati


Minu arusaamist mööda füüsikast tarbib suletud süsteem vähema energiat, aga rõhk selle juures on ikkagi kontrollimatuna väga ohtlik. Kui panna süsteem tööle keedukannu põhimõttel, siis on muidugi ohutu, aga energiat läheb rohkem.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

noh-jah

kui arvestada ,et vahasulatajat kasutatakse vaid kord aastas, siis tekib küsimus ,et kui suur see ohutuse arvelt saadud kokkuhoid meie ohjeldamatu tarbimise maailmas siis antud konkreetsel juhul tuleb!? kõik need lisavidinad võivad aasta jooksul kinni roostetada ja kasu asemel hoopis suurt kahju tuua. ei maksa unustada ,et iga liiter ülekuumendatud vett annab plahvatuse korral 1700 liitrit tulist auru! korrutame selle liitrite arvuga ja mõelgem, kas tiksuva pommi otsas istumine lisab elule piisavalt värvi ja adrenaliini. sellele vastukaaluks on igavalt ohutu Rein Männiste vahasulataja (http://mesindus.ee/node/359). ma lisan sellele vaid kaane tihendi, et auru kadu kaane vahelt vähendada ja vee lisamise võimaluse koos taseme näidukiga.

Tants aurukatla ümber.

Aurutootmise riistapuud (nimetagem teda aurugeneraatoriks või milleks-iganes) ei tasu endale teha lasta poe tagant leitud  Bock´i libistavalt küla töötult "jaan tatikalt". Ohutu saab väga lihtsate vahenditega. Isegi sissemüüritud katla (maakeeli-paja) mille ma suht` maha laitsin, saab väga eduliselt ja ohutult toimima panna, ning TEEMASe arvamust mööda (tsitaat: " Kui paned pliidi täis ja ,näiteks katlast ei pääse aur välja (klap kinni roostetanud, ja kumi voolikul lõnks sees) siis jookse majast eemale kui ellu tahad jääda.") surmahirmus metsa jooksmiseks pole vähimatki põhjust Smile

Mesinik peab olema nagu hunt-kriimsilm ja tundma üheksat ametit või tundma üheksat inimest kes oma ametit OSKAVAD.
Julge hundi rind pidi haavleid täis olema, aga -...parem juba rind, kui tagumik!
Peadset kevadet!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ma ei võta seda oma peast

Berg kirjutas:
Aurutootmise riistapuud (nimetagem teda aurugeneraatoriks või milleks-iganes) ei tasu endale teha lasta poe tagant leitud  Bock´i libistavalt küla töötult "jaan tatikalt". Ohutu saab väga lihtsate vahenditega. Isegi sissemüüritud katla (maakeeli-paja) mille ma suht` maha laitsin, saab väga eduliselt ja ohutult toimima panna, ning TEEMASe arvamust mööda (tsitaat: " Kui paned pliidi täis ja ,näiteks katlast ei pääse aur välja (klap kinni roostetanud, ja kumi voolikul lõnks sees) siis jookse majast eemale kui ellu tahad jääda.") surmahirmus metsa jooksmiseks pole vähimatki põhjust Smile
Mesinik peab olema nagu hunt-kriimsilm ja tundma üheksat ametit või tundma üheksat inimest kes oma ametit OSKAVAD.

Julge hundi rind pidi haavleid täis olema, aga -...parem juba rind, kui tagumik!

Peadset kevadet!

  Ma ei võta seda omast peast. see , kus  mesinik lööb pliidi  puid täis ja pada paukuma hakab on  tõesti sündinud lugu. selles loos inim  vigastused puuduvad ( läks õnneks)  põhjus oli selles et üle rõhu klapi katlal polnud, ja katlast  tulev kummi voolik kuumaga vajus kortsu ja ei lükanud kortsu lahti et aur saaks katlast vällja.   See mesinik oli mandrilt (kuid nime ei tea aga nägupidi tean). Ühest jänedal esitatud loengust pärit tekst.    Teine aga on vene aegsest mesinikust kes pani kraani auru torupeale. mõte oli selles et kui raame vahetad ei tuleks auru kasti.    KUNA PUUDUS ÜLERÕHU KLAPP. LENDAS KATLAGA ÕHKU.


ET SELLISEID ASJU VÄLTIDA  MA NENDEST KIRJUTAN


JA PANEN KA TEISI MÕTLEMA, KELLEL ELU ARMAS.


EDU TEILE!!!!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

suhtun suure lugupidamise ja

suhtun suure lugupidamise ja tänuga sinu õpetustesse algajatele. teed
seda alati põhjalikult ja mesinikule omase heatahtliku rahuga. katla
ohutuse osas ei saa ma aga kohe kuidagi su põhjendustega nõustuda, sest
asja põhjalikult mittetundev inimene võib teha uskumatult palju vigu,
mille peale ise ilmaski ei tule. sama on ju mesindusega , aga sellega on
tõsiselt viga saamise oht pisut väiksem.

ebakompetentne inimene võib:

1.panna klapi kraani järele

2.panna vedruklapi suunaga alla ja see ummistub

3.aastase mittekasutamise tulemusel vedruklapp võib kinni roostetada

4.paigaldatakse katlale mittevastav suvaline klapp

5. kangklapi avanemist ei kontrollita enne töö alustamist

6.paigaldatakse kuumust ja/või rõhku mittetaluv ühendus.

7.ja neid on veel...



selleks ,et aur ei läheks avamise ajal sulatuskasti võib panna 3T kraani, millel on
kolm otsa ja mis on alati lahti kas ühes või teises suunas ja mitte
kunagi suletud. ka "veneaegse" mesiniku õnnetuse põhjustas mitmekordne
viga (kraani sulgemine, kütmise jätkamine ja samal ajal toimiva klapi
puudumine). seega suvaline klapp ei ole kindlasti mingi garantii. küll
aga on igale inimesele arusaadavalt ohutu avatud süsteem kui:

1.vee tase on nähtav ja vett on võimalik õigeaegselt lisada. sellega
tagab, et vee otsa lõppemisel vaha ja jäägid ei süttiks ülekuumenemise
tõttu.

2.kolmikkraani kasutamise korral võiks lisada lihtsa dearaatori
kolmandasse otsa. selleks võib võtta jupp aukudega toru ja suunata selle abil
sulatajast möödajuhitud aur vette laiali. nii on mullitamise järgi näha ,et
asi toimib ja kuuma auruga pihtasaamise oht välistarud. muidugi võib
kolmanda otsa ka ruumist välja suunata.
aga jah. päike särab juba nii kenasti. varsti läheb kiireks Smile ka mul on uus meemaja teha ja sinna sisse ka kolle.
KÕIK STARDIJOONELE! VARSTI ON MINEK!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Spunkile.


Mis moodi sinu aurusulati tehtud on ja palju aastaid oled kasutanud ning kuidas jõudlus on?


   Mul enda oma ca. 15 hooaega ja ma ei kasuta samuti ventiile ega kraane auru ja vahasulati vahel. On ainult veetaseme näidik (läbipaistev toru).Aastas sulatan ca. 4- 6000 raami ( tegin teenust siiani ka teistele). Mul paps on ka aurukateldega enne seda tegelenud ( hooldanud, kui kuskil mingi jama oli).


Aimar

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

Aimar

minul on sisuliselt sama kui Männiste Reinul. vahe vaid selles, et roostevaba plekki oli vaid vanni jagu ja ülemine osa on vineerist. ja aukudega vaheplekk on poest ostetud, mitte ise puuritud Laughing out loud. sisse läheb 25 raami. minu 4-7 taru jaoks enam kui piisav. kuna kaane ja korpuse ning vanni vahe on ebatihe ,siis sellega tuleb veel tegelda. samuti on puudu veenäidu toru nagu sinu omal. ja sinu uuest albumis olevast on kordi odavam.kütan karjaköögi suurel pliidil. sellel on ka sissemüüritud pada, aga sinna ligi ei lasta Smile see vaid kuuma vee tarbeks. ah jaa. kogemus. mesilased 6 aastat ja sulataja kaks. kuna sul juba 15aastat hästi toimib ,siis järelikult olen õigel teel. seega ikka avatult ja ohutult avatud süsteemi poole Smile

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Selge.

Sellised olid jah kolhoosi mesilates ja olen ise ka praktikal sellist lähemalt näinud.


Aimar

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Suurele insenerile

Väga ratsionaalne ja igasugust energiat ja küttekulusid kokkuhoidev ideee, kasutaa vahasulatajat mesindusruumide kütmisel.
Bravo!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

Poku

tore ,et ka sina lõpuks asjast aru said Smile. mina suurt ruumikütte efekti paraku ei saa, sest tõstan tagant pajast juba tulise vee sulatajasse ja 45 minuti jooksul tuleb lisasooja kahetsusväärselt vähe. kui kütaksin elektriga , siis kaotaks kahe tunniga aastas kokku oma terve õlle. paraku kasvab mul käsivarre jämedune lepavõsa uksest-aknast sisse. ei jaksa kütteks ära teha. kui satud lõuna poole ,pane suurem käru järgi ja astu läbi Smile aga arvesta, et bentsu ma sulle kinni ei maksa. mingi rõõm peab ikka sulle ka jääma Smile

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

kõik ei sure

väga üle tähtsustada seda teemat muidugi ei maksa. ma olin tööl kui meil toimus paar aastat tagasi tolmu plahvatus. poole meetrise läbimõõduga toru lendas laiali nagu paberileht. üks sein oli mööda õue laiali. aknad eest loomulikult läinud. katuse tõstis koos vermidega postidelt lahti. üks mees seisis plahvatuse ajal otse toru all ja jäi ellu. seega proovida tasub ikka igal juhul. kui vene ajal tehti lollusi täis peaga, siis nüüd on kõik insenerid ja ehitajad. no mis ta siis kah ära pole?! aga lõpuks hakkab tööle ka looduslik valik.
edutat katsetamist darvini auhinna nominandid!