Eesti meetarbija ja meeturu uuring 2010

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)
NB! Käesolev refereering sisaldab trükikuradi süül mitmeid ebatäpsusi, palun tutvuge autori originaaltekstiga siin: Ülevaade Eesti meeturust 2000. - 2010. aasta tarbijauuringute põhjal. Martin Rebane.

EML-i juhatuse liige Martin Rebane andis ülevaate Eesti meetarbija ja meeturu 2010. aasta uuringust. Valimi suurus oli vastavuses Eesti elanikkonna struktuurile ning hõlmas 1000 inimest. Uuringu tulemused näitasid, et 13% küsitletuist sööb mett iga päev, 40% vähemalt korra nädalas ning 47% aegajalt, seega mitte regulaarselt. Kõigest 5% väitis, et ei söö mett üldse. 10 aastaga on meepõlgurite osakaal tunduvalt vähenenud. Võrdluseks: 2000. aastal oli neid küsitletute seas 20%, 2005. aastal aga 13%.

Enamik meesõpradest on kesk- ja vanemaealised: üle 50% vanuses 45-47 aastat. Nooremast põlvkonnast sööb mett vähemalt korra nädalas kõigest 25%.

2000. aastast saadik on aastane meetarbimine leibkondades suurenenud 4,1 kilolt 4,7 kilole; keskmiselt sööb üks pere aastas ära 3 kilo mett.

Mee keskmine müügihind 2010. aastal oli linnades 6,05 € ja maapiirkondades 5,28 € kilo. Importmee osakaal turul on jätkuvalt suhteliselt väike, kuigi siin liigub trend importmee populaarsuse kasvu suunas. Kui 2005. aastal kinnitas 90% meetarbijaist, et ei ole kunagi ostnud importmett, siis 2010. aastal oli vastav näitaja 81%.

Eesti tarbija eelistab osta klaaspurki pakendatud mett (95%), mis on vedel (68%) ning pigem hele kui tume 
(70%). 96% meetarbijaist peab Eesti mett tervislikuks ja looduslikuks toiduaineks.

Martin Rebase koostatud ülevaadet refereeris Katrin Linask

Artikkel on avaldatud ajalehes Mesinik nr. 1 (63) Veebruar 2011
 

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

 Importmee osakaal turul on

 Importmee osakaal turul on jätkuvalt suhteliselt väike, kuigi siin liigub trend importmee populaarsuse kasvu suunas. Kui 2005. aastal kinnitas 90% meetarbijaist, et ei ole kunagi ostnud importmett, siis 2010. aastal oli vastav näitaja 81%.

Ometi imporditi statistikaameti andmetel 2010 Eestisse 250,9 tonni mett, mis on võrreldes eelmise aastaga (154 tonni) 63% enam ja moodustab koguni 30,5% kogu tarbitud meest. Kas võime sellest välja lugeda, et tegelikult söövad meetarbijad enese teadmata nii mõnigi kord kodumaise mee pähe importmett?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Importmesi

Siiski on ju artiklis välja toodud, et tarbjad on viieaastase perioodi vältel(2005-2010) teadlikult 90% rohkem importmett ostnud.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

smart, äkki paned tsitaadi

smart, äkki paned tsitaadi ka, ma ei leidnud sellist kohta Wink

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

...

Kui 2005. aastal kinnitas 90% meetarbijaist, et ei ole kunagi ostnud importmett, siis 2010. aastal oli vastav näitaja 81%.

Pronksmedal (100p.)

Uuringute teostajad peaks oskama natuke arvutada ka.

Enamik meesõpradest on kesk- ja vanemaealised: üle 50% vanuses
45-47 aastat. Nooremast põlvkonnast sööb mett vähemalt korra nädalas
kõigest 25%.

2000. aastast saadik on aastane meetarbimine leibkondades
suurenenud 4,1 kilolt 4,7 kilole; keskmiselt sööb üks pere aastas ära 3
kilo mett.

Uuringute teostajad peaks õppima arvutama vähemalt 5 klassi tasemel. Kui mee tarbimine peres on tõusnud 4,1 kilolt 4,7 kiloni, kuidas, siis saadi kokku 3kg pere tarbimise kohta.
Ja vaevalt, et 45-47 aastased söövad üle poole Eestis tarbitavast meest ära- sellises vanuses inimesi Eestis ainult mõni %.

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Tänud! Sellest lausest ma

Tänud, smart! Sellest lausest ma siiski seda välja ei loe, et tarbijad on teadlikult 90% rohkem importmett ostnud.

Pigem soovitakse öelda, et 2005.a ostis teadlikult mõnikord importmett (100-90=) 10% meetarbijatest ja 2010.a (100-81=) 19% meetarbijatest. Aga Martin võiks mu järelduse õigsust kinnitada Wink

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

lõbus :D

Vaat mis tuleb välja, kui erialast teemat refereerib asjaga mitte kursis olev isik...
Jõudu kõigile 45-47 aastastele!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

..

Tormi, arvude keeles teeb see ju sama välja! Kui varem oli importmee teadliku tarbimise osakaal kogu turuosast 10% ja nüüd 19%, siis Importmee teadliku tarbimise kasv on ju 90%!

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Ok Smart, mulle tundub, et

Ok Smart, mulle tundub, et meie arutelu on peateemalt kõrvale kaldunud Wink


Minu esimese kommentaari point ei olnud selles, et 2010.a-l on võrreldes 2005.a-ga nende isikute arv, kes on mõnikord ostnud importmett, kasvanud 10%-lt 19%-ni (ca 90%).

Kommentaari mõte oli juhtida tähelepanu sellele, et importmee osakaal moodustas 2010.a 30,5% kogu Eestis tarbitavast meest samal ajal, kui selliseid tarbijaid, kes kinnitavad, et nad ei ole kunagi ostnud importmett, on 81%. Seega on selliseid isikuid, kes teadlikult on mõnikord importmett ostnud, vaid 19%.

30,5% ei võrdu 19%-ga ja see viitab asjaolule, et osadele veendunud kohaliku mee tarbijatele müüakse kohaliku mee pähe importmett. 

Importmee osakaal

Julgen kahtlustada,et ettevõtetes kasutatavast meest moodustab lõviosa  (pehmelt väljendades) importmesi, seega õnneks kogu sisseveetav mesi ei jõua poelettidele mee nime all.

Pronksmedal (100p.)

Täpsustuseks

Oh õudust, mida ma pean enda nime alt lugema! Ma ei ole ju kuskile maa alla kadunud, et ma ise ei oleks võinud seda kokkuvõtet Mesinikule kirjutada. Aga sain sellest teada alles siin lehel. Paneme selle siis uue toimetaja roheluse arvele Smile

"Enamik meesõpradest on kesk- ja vanemaealised: üle 50% vanuses 45-47 aastat. Nooremast põlvkonnast sööb mett vähemalt korra nädalas kõigest 25%."

Minu kirjutises oli küll meetarbimise ja vanuse kohta hoopis nii:

"Kõige regulaarsema meetarbimisega on
keskealised ja vanemad inimesed. Kui vanuses 15 – 24 tarbib mett
iganädalaselt või tihedamini 27% vastanuist, siis 45 – 74
aastaste hulgas juba ligi 50%."

Ning iseenesestki mõista, ei ole ma eales väitnud vasturääkivalt: "2000. aastast saadik on aastane meetarbimine leibkondades suurenenud 4,1 kilolt 4,7 kilole; keskmiselt sööb üks pere aastas
ära 3 kilo mett.
"

Vaid kirjutasin hoopis aritmeetilise keskmise ja mediaankeskmise erinevusest:

"Kui 2000. aastal tarvitas üks leibkond
4,1 kg mett, siis 2005. aastal 4,6 ja 2010. aastal 4,7 kg.
Mediaantarbimine (millest 50% leibkondadest tarbib sellest numbrist
vähem ja 50% rohkem) on 2010. aastal 3,0 kilogrammi.
"


Kui vähegi mahti leian, siis katsun lähiajal mesindus.ee lehele ise põhjalikuma ülevaate teha!

Pronksmedal (100p.)

Vabandust.

Hakkasin kohe uuringu teostajat süüdistama, mõtlemata, et keegi teine võis teksti süvenemata artiklit refereerida.
Minu viga, palun vabandust MR.
Paraku päris mitmed teostatud uuringud maksumaksja raha eest tõestavad, et paljudel uuringute teostajatel ei ole eriti hea arvutamisoskus.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kui

palju siis on Eestis meetarbimine inimese kohta aastas?
Mitte midagi ei saa aru. Kuulasin ka loengut.


Aimar

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Berg, terane tähelepanek!

Berg, terane tähelepanek! Ilmselt see vahe suures osas sealt tulebki. Kas kellelgi on andmeid, kuidas meetarbimine jaguneb jae- ja hulgitarbijate vahel?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Tormi

Nagu välja tuleb, siis me rääkisime erinevatest asjadest. Sina rääkisid sellest "tumedast" alast, mis jääb selle 19% ja 31% vahele, ehkki nende andmete põhjal ei saa protsente ja koguseid kõrvutada, ka asjaolu tõttu mis berg välja tõi. Siiski on see normaalne, et seal mingi erinevus on, sest paljud vb ei taha tunnistada ka, et nad hiina mett söövad. Kindlasti on ka neid, kes petta saavad, aga poes on ju siiski kõik purgid märgistatud. Ebateadlikuid on raske nende enda eest säästa.
Mina viitasin aga asjaolule, et tarbijate teadlik valik on ka teinud läbi väga drastilise muutuse ja minu silmis on see peamine murettekitav asjaolu. Kui nii suur osa tabijad hakkavad nii lühikese ajaga  teadlikult importmett eelistama, siis on viimane aeg selle üle tõsiselt järele mõelda.
Nende teiste andmete ja numbrite osas pean muidugi nõustuma Aimariga ja rõhutama asjaolu, et Martinil võib kõik kenasti paberil kirjas olla, aga kuulasin tema ettekannet ingliskeelses variandis ja samuti jäid väga paljud asjad arusaamatuks ja kaheldavateks. Võib-olla järgmine kord siiski tasuks kaaluda visuaalide kasutamist, et ei oleks sellist valestimõistmist!
Parimate soovidega!, Mart

Pronksmedal (100p.)

Aimar kirjutas:palju siis on

Aimar kirjutas:

palju siis on Eestis meetarbimine inimese kohta aastas? Mitte midagi ei saa aru. Kuulasin ka loengut.

Aimar, siis sa pidid küll loengus magama, sest keskmise tarbimise numbri ümber oli lausa eraldi diskussioon. Kui jagada leibkonna tarbitav meehulk leibkonna liikmete arvuga, tuleb keskmiseks tarbimiseks 1,8 kg inimese kohta. Mediaantarbimine on 1,25 kg.

Mõlemad numbrid arvestavad kogu meetarbimist, sh ka seda osa meest, mis saadakse tasuta või oma mesilast.