Ülevaade Eesti meeturust 2000. - 2010. aasta tarbijauuringute põhjal

Pronksmedal (100p.)
Eesti Mesinike Liit on viimase kümne aasta jooksul hoolsalt jälginud meeturu arenguid. Iga viie aasta tagant oleme seetõttu läbi viinud meeturu uuringu, esimese neist aastal 2000, seejärel 2005 ja 2010. aastal. Järgnevalt mõned oluliseimad tulemused viimasest uuringust ning tähelepanekuid muutustest aastate lõikes.

Valim

Kõigil uuringuetappidel on valimiks olnud 1000 inimest üle Eesti, kes esindavad elanikkonda representatiivselt, st erinevaid elanikkonna gruppe on valimisse valitud samavõrd kui neid tegelikult ühiskonnas on. 2000. ja 2005. aastal toimus uuring ukselt-uksele küsitlusena, 2010. aastal esmakordselt veebiuuringuna. Valimi koostas Socio Uuringukeskus uuri.ee veebipaneeli põhjal.

Tarbimine

Eesti meeturg on 10 aasta lõikes tõusutrendis, suurenenud on nii tarbijate hulk kui tarbitavad kogused.

  • 13% Eesti elanikest tarvitab mett igapäevaselt, 26% iganädalaselt, 8% kord kuus ning 47% juhuslikult
  • 5% elanikest ei tarvita mett. See number on olnud pidevas languses, aastal 2000. väitis sama 20% ja aastal 2005 13% vastanuist
  • 55% vastanuist väitsid, et tarbiksid meelsasti rohkem mett kui seni
Kõige regulaarsema meetarbimisega on keskealised ja vanemad inimesed. Kui vanuses 15 – 24 tarbib mett iganädalaselt või tihedamini 27% vastanuist, siis 45 – 74 aastaste hulgas juba ligi 50%. Keskmine meetarbimine suureneb koos vanusega.

Tarbitavad kogused

Mõõtsime ka leibkonna (leibkond = ühel elamispinnal koos elavad inimesed, enamasti perekond) keskmist mee tarvitamise hulka. Kui 2000. aastal tarvitas üks leibkond 4,1 kg mett, siis 2005. aastal 4,6 ja 2010. aastal 4,7 kg. Mediaantarbimine (number, millest 50% leibkondadest tarbib sellest vähem ja 50% rohkem) on 2010. aastal 3,0 kilogrammi.

Jagades leibkonna meetarbimise leibkonna liikmete arvuga, saame keskmiseks meetarbimiseks inimese kohta 1,8 kg, mediaantarbimiseks 1,25 kg. Seejuures tuleb mainida, et siin uuringus on arvestatud ka selline meetarbimine, mis ametlikus statistikas kunagi ei kajastu: mesi, mis saadakse tasuta sugulastelt või pereliikmetelt.

Mee hind

Eesti mesinikke peaks aga rõõmustama, et ka mee hind on tõusnud. 2010. aastal osteti mett keskmise kilohinnaga 6,05 EUR linnades ja 5,28 EUR maakohtades. Keskmine ostuhind kõigi tarbijate lõikes oli 5,7 eurot, mis on alates 2000. aastast tõusnud 41%, mil mee keskmine ostuhind oli 4,04 EUR (2005. aastal 4,60 EUR).

Importmesi

Importmee osakaal on Eesti meeturul endiselt väike, kuid stabiilses tõusutrendis. 2005. aastal väitis 90% vastanuist, et nad ei ole tarvitanud välismaa mett, 2010. aastal vastas sama aga ainult 81%. Mõistagi ei tähenda see ise-enesest, et 19% inimestest tarbibki ainult välismaa mett, ostetud välismaa mee koguseid olid siiski üsna tagasihoidlikud, jäädes enamasti alla 1 kg leibkonna kohta. Kahjuks on ostjate seas aga üpris palju noori inimesi. Üldine eelistus aga muutnud ei ole, 99% inimestest eelistaks võimaluse korral tarbida siiski Eesti mett. Mesinikud peavad seega tagama, et nende eelistuste realiseerimine ka võimalik oleks. Muret võiks teha asjaolu, et kui 5 aastat tagasi leidis 4% inimestest, et selline Eesti mesi, mida nad hea meelega ostaksid, ei ole neile kättesaadav, siis 2010 aastal väitis sama juba 8% inimestest. Tallinna elanike hulgas oli see arv 11% ning mitte-eestlase hulgas koguni 13%.

Võimalused turu laiendamiseks

Arvatavasti üks suurim turulaiendamise valdkond on muulaste, eelkõige vene rahvusest inimeste hulgas. Nende meetarbimine on väiksem kui eestlastel peamiselt seetõttu, et neil puuduvad otsekontaktid mesinikega. Kui eestlastest 54% oli hiljuti mett ostnud otse mesinikult, siis muulaste hulgas vaid 43%. Seetõttu on teiste rahvuste jaoks kõige lähedasem kontakt mesinikuga kas turgudel, meepäevadel või laatadel, kust ostetakse keskmiselt rohkem mett kui eestlaste hulgas. Muulased on seni ka suurimad importmee tarvitajad, sest nad ostavad võrreldes eestlastega rohkem mett kaubandusvõrgust, kus importmesi on paremini esindatud kui muudes müügikanalites.

Ostukohad

Ostukohtade lõikes hangitakse kõige rohkem mett otse mesinikult (51%), otsekontaktide hulk on kümne aastaga tõusnud 10%. Toidukaupluste osa on langenud 25% pealt 20% peale, kuid see ei pruugi tähendada üldist müügi langust. Kui meeturg on üldiselt suurenenud, siis 20% meest võib 2010. aastal olla koguseliselt rohkem kui 25% kümme aastat tagasi. Kõige rohkem on langenud turu osakaal: 10 aastat tagasi varus 38% elanikest mett turult, eelmisel aastal vaid 15%.


Kokkuvõtte koostas
Martin Rebane