Saarte Hääl: Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)
Suurem osa Eesti mesinikest on jätnud täitmata nõude, mis kohustab mesilasperesid loomade registrisse kandma.

“Eestis on mesinike seadusekuulekus pehmelt öeldes leige,” ütles Saarte Häälele Eesti mesinike liidu juhatuse liige, Harjumaa veterinaariakeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie. Kui osa mesinikke täidab nõudeid väga täpselt, siis teine osa püüab kas või kiuste vedada vägikaigast, et mitte oma mesilasperedest teavitada, lisas ta. Seaduse kohaselt peavad mesinikud teatama iga aasta 15. maiks PRIA loomade registrisse oma mesilasperede arvu 1. mai seisuga, kuid suurem osa seda teinud ei ole.

Eesti mesinike liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, kellest registrisse jõudis 15. maiks vaid 6654. Arvestades, et mullu registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinenult esitatud andmetega registreeriti talveks kokku umbes 13 000 peret, on ärakukkumine päris suur.

“Eestis kaob mesindus põranda alla,” tõdes Saaremaa meetootjate ühingu juht Aimar Lauge. Tema sõnul hoiavad mesinikud registrist eemale põhjusel, et pärast mesilasperede registreerimist peab mesinik hakkama statistikaametile andmeid esitama, sealt edasi aga kardetakse sattumist maksuameti ja veterinaarkontrolli vaatevälja. Reeglina pole mesinikel nõuetele vastavaid mesindusruume ja nende väljaehitamiseks pole ette nähtud ka toetust. Nõuete täitmine on kulukas ning Aimar Lauge hinnangul on nõuetega ilmselgelt ka üle pingutatud. 

“Murelikuks teeb see, et riik on teinud seaduse, kuid selle täitmist ei suuda ta kontrollida,” lausus Aimar Lauge. Moonutatud statistika tõttu saab Eesti Euroopa Liidust mesinduse tarbeks ka oluliselt vähem raha, sest toetust makstakse vastavalt mesilasperede arvule. Lauge kinnitas, et Saaremaa mesinikud on üldjoones üsna seadusekuulekad ning möödunud aastal oligi registreeritud mesilasperesid kõige rohkem Saaremaal. 

Arvi Raie sõnul ei õnnestu absoluutselt kõiki mesilasperesid registrisse saada mitte kunagi, kuid suurem osa ja suuremad mesinikud peaksid ikkagi registris olemas. Registreerimine pole välja mõeldud kellegi ahistamiseks, vaid on vajalik ennekõike selleks, et ära hoida haiguste ja mesilastaudide levikut. Register võimaldab tuvastada mesilasperede asukoha ja vajadusel rakendada mesilaste haiguste tõrjet ja seiret, rääkis Arvi Raie. Register aitab ka põllumeestel tuvastada väikeste mesilaste asukohad ning ära hoida mesilaste mürgitamise taimekaitsevahenditega.

Autor: Ain LemberSaarte Hääl
 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Väga kahetsusväärne, et

Väga kahetsusväärne, et mesindusjuhid on Eesti mesinikest avalikkusele negatiivse kuvandi maalinud. Mesilasperede registreerimine PRIA registris tuleb mesinikele hoopis atraktiivseks teha, sunni ja tänitamisega olukorda ei paranda.

Me kõik teame, et registreerimata jätmise probleemi põhjuseid ei pea otsima mitte "põranda alt", vaid hoopis registreerimiskohustuse sätestanud määruse tasakaalustamatusest - mesinikud on koormatud registreerimise kohustusega, kuid ära on unustatud midagi vastu pakkuda.

Üks koht, kus registreerimise andmeid senisest enam saaks kasutada, on taimekaitsetööde läbiviimine. Põllumajandusministri 20.04.2006 määruse nr 50 § 5 lg 7 kohaselt "Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada."

Kohustus välja selgitada, kas pritsimise mõjualas on PRIA registris registreeritud mesilasperesid, tuleb panna hoopis põllumehele, siis on mesinikel mingigi huvi enda pered registreerida. See muudatus on millegipärast siiani sisse viimata kuigi mesinikud on sellest probleemist nii ministeeriumi kui teisi asjaomaseid korduvalt teavitanud.

Lisaks võiks riik ellu kutsuda mesinike (vet.) nõustamise teenuse, mis registreeritud peredega mesinikele võiks olla tasuta/soodsam.

Ja lõpuks, registreeritud perede järgi otsetoetuste maksmine mesindusprogrammi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Näiteks Soomes makstakse mesinikele iga registreeritud pere pealt otsetoetust 21.50€ aastas ja seal ei ole seda probleemi, et perede arvu varjatakse.
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

abiks ikka

Soome toetus, 21.50 €/0.7€=30.7kg suhkrut. Meil peaks siis toetus olema30.7x1.4=43€. Oleksime ka pisut konkurentsivõimelisemad. Või võtta Londonist eeskuju?


Kalle

Pronksmedal (100p.)

Päris abiks

Saab pere talveks ära toita ja lestaravi ka teha.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ando pilt

PRIA

Jänedal üks põllumees andis mõista,et sõidetakse üle nendest mesinikest kes hakkavad mürgitamise vastu võitlema.Nii,et PRIA peab veel kaua rabelema,et suuremosa mesilasperedest sinna kirja saaks Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Minul pered

kirjas,aga kui oleks konkreetne toetus pere kohta,tean kohe mitmeid mesinikke,kes läheks priasse,kui pere kohta toetust saaks! Muidu,on see mõttetu nende jaoks. Otsetoetus ilmselt ka ainus viis enamust sinna kirja saada,kuna väga palju pensionärist mesinikke ja kui nad saaksid teada,et selle eest raha saab,siis prias kohe järjekord Smile

Mesilasperede otsetoetus

Selline toetamisviis võib tekitada meil olukorra, kus nn pensionärmesinikud teatavad tegelikust suurema arvu peresid, teenimaks toetuse pealt rohkem. Või siis jäetakse talvega hukkunud pered maha kandmata lootuses, et suvega tekib asendus. Selline süsteem saab toimida vaid läbi kontrolli, aga see tähendab riigile lisakulutusi ning tööjõudu. Meie valitsusel puudub selleks poliitiline tahe. Survet Brüssel ju ka ei avalda veel.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jah

aga kui pensionär teab,et valeandmete esitamise eest ootab kopsakas trahv,siis usun,et seda eriti ei üritata ja üldiselt vist pensionärid ausamad kui nooremad Smile
Loomulikult peab olema kontroll,muudmoodi ei saagi.Et  rahad riigile sõltuvad mesilasperede arvust mis kirjas,siis järelikult see esimene samm,et saaks pered registrisse.

Pronksmedal (100p.)

Mul

said eelmise kampaania ajal juba kirja pandud  ; juba mingil
2002 vist.Pole mingit represiooni seni tundnud.Vaid statistikaamet saadab pidevalt meeldetuletusi kui aruannet mee-, vaha- ja perede arvu kohta õigel ajal ei teata.
Minu tutvusringkonnas arvan vähemalt 70-75% peredest registreerimata.

Sedapsi et

Ma ei teadnudki et ma pean põllumeest jahtima! Kirjutati ju et tänu registrile saab põllumees teada kelle mesilasl ta tapab ja siis saab Vet-amet ohutsooni kirja panna ja Euroopast saab raha ja midagi oli nagu veel ja ma vist ei ole nagu kõigest õieti aru saanud ja olen nagu vist mingi teavituse maha maganud ja olen sellest kirjutisest mis mulle saadeti kus oli kirjas kuda registreerimine hoiab ja kaitseb mesilasi nagu valesti aru saanud kuigi ta oli mul õigetpidi ees ja ma ei oska ses asjas mille ma siin nii põhalikult kirja panin peale nii põhjaliku arutamist midagi  arvata ja ma ei tea milline näoke siia lõpetuseks panna ja panen .

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

... põrandalune

Osale eesti mesindusele lisandus ilus kokkuvõtlik omadussõna põrandaalune kui mesindust vaadeldi pria registri mätta otsast. Pisisuli mõiste oleks kasutatav nendele kes tegelevad ebaseadusliku mee müügiga.Mikrod on need kes küsivad euro toetusi.Finantshuligaan on see kes jätab mesindustulud deklareerimata ja propageerib seda kapitalis.Tekkimas on telestaarid.Mesindusmaailm on imeline Taanis, Soomes ja igalpool mujal,kus meid ei ole.
    Mikroe.. Mart                                                               Ettenähtud toetusi tuleb küsida

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

Nupp ER uudistes

Mesilasperede registreerimist kommenteerivad vabariigi juhtivamad mesindajad: http://www.err.ee/ext/rpop.aspx?i=3681137&mode=0