Üleminek Eesti lamavtaru kasutamiselt Langstroth-tüüpi raamidega korpustarule

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kokkuvõte rakenduslikust mesindustehnoloogia uuringust ja arendustööst
Koostas mesinik Rein Männiste, mai 2006.a.
Käesolev mesindustehnoloogiline uuring ja arendustöö toimus Eesti Mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Kaasaegses mesindustehnoloogias on korpustarude kasutamine majanduslikus mõttes ja eriti tööviljakuse poolest eesti lamavtaruga võrreldes oluliselt otstarbekam. Ülemineku võimalusi eesti lamavtarult Langstroth-tüüpi raamidega korpustarudele on mitmeid. Mina oma mesilas tõstsin pered korpustarudesse kevadel esimesel võimalusel peale puhastuslendu, kui selleks olid piisavalt head ilmastiku tingimused, et mesilaste ja haudmega kärgi saaks ühekaupa teisaldada ühest tarust teise. Selleks kasutasin modifitseeritud Langstroth-korpusi, mille kõrgust oli suurendatud eesti raamimõõdule vastava kõrguseni.

Kevadise kiire perede ümbertõstmise põhjuseks on see, et saaks pere ümber tõsta enne, kui ta on arenenud suuremaks kui 10 kärge. See võimaldab paigutada pere ühte tarukorpusesse, kuhu mahub 10 kärge. Kui pere on arenenud suuremaks kui 10 kärge, tuleb ette valmistada 2 ülemineku korpust ühe ümbertõstetava pere kohta, mis jälle on töömahukam ja aeganõudvam.

Suurimaks probleemiks ülemineku aastal on ülesehitatud Langstrothi kärgede puudumine. Pere laiendamine saab toimuda ainult kunstkärgede (kärjepõhja) baasil ja korpuste kaupa, mis on jällegi mesilasperele väga suur lisakoormus. Mudugi võib esimeses pere laiendamise korpuses kasutada eesti taru raamimõõtu kärgi. Aga siis on vajalik ka teine ümberkohandatud korpus, mis jälle tähendab lisatööd.

Üheks lisavõimaluseks ülesehitatud kärgede saamiseks on variant, kus kärjepõhjadega varustatud Langstothi korpus pannakse ülesehitamiseks lamavtaru peale magasini kohale juba üleminekule eelneval aastal. Mina neid võimalusi ei kasutanud ja laiendasin peresid ainult ülesehitamata kärgedega. Korralikult arenev pere on põhikorje alguseks arenenud neljale korpusele, mõned eriti tublid aga veelgi suuremaks. See tähendab, et üks pere peab ühel mesindusaastal üles ehitama kuni 30-40 uut kärge! Mesilastele soodsate ilmasikutingimuste ja tugevate perede korral saavad meisilased selle tööga ka kenasti hakkama, kuid halval mesindushooajal võib tekkida probleeme.

Enne peakorje saabumist, kui pere on uued kärjed üles ehitatud ja ka haudmega kolinud ülemistesse Langstrothi kärgedega korpustesse, paigaldan peredele emalahutusvõred. Põhimõtteliselt on võimalik juba sel ajal (juunikuus) ette valmistada ja valmis seada mesilaste talvepesa kärjed. Vastavalt pere tugevusele ja enda soovile või sisetundele paigutan ühe või kaks Lagnstrothi raamidega ja haudmega korpust koos emaga uue taru alumisteks korpusteks. Kõige suuremaks tööks ongi siin ema leidmine. Emalahtusvõrega eraldan need korpused teistest korpustest.

Kui ülemineku korpuses eesti taru kärgedel on palju hauet, siis paigutan selle korpuse emalahutusvõre peale, et säiliks haudmevälja terviklikkus. Kui aga üleminekukorpuses ei ole hauet või on ainult kinnine peatselt väljuv haue, siis paigutan selle korpustaru kõige ülemiseks korpuseks. Kui siis saabub suur suvi oma rikkaliku meekorjega, on just see eesti kärgedega ülemineku korpus esimene korpus, mis täidetakse meega ning kaanetatakse kinni. See võimaldab eemaldada üleminekukorpuse esimesena, ning kui see on juhtunud, siis ongi üleminek ühelt taru tüübilt teisele õnnelikult lõpule viidud.

Tooksin siinkohas kokkuvõtlikult tööde ja tegemiste ning vajalike lisatarvikute loetelu ning järjekorra, mida mina kasutasin oma mesilas üleminekul eesti tarult Langstrothi raamidega korpustarule.

1. Talvised ettevalmistused üleminekuks ja perede ümbertõstmiseks

Ettevalmistus üleminekuks eesti lamavtarudelt ja eesti raamimõõduga kärgedelt Langstrothi raamimõõduga korpustarudele algab juba talvisel-tubasel tööperioodil. Selleks tööks on Langstroth-korpuse kohandamine selleks, et eesti raam üldse mahuks korpusesse. Selleks tuleb korpuse alumisse ossa lisada puidust krae kõrgusega 60 mm, sest olemasolev eesti kärg on niipalju kõrgem võrreldes Lanstroth-kärjega. Selle puidust krae kinnitan nelja pika kruviga enda valmistatud Langstrothi korpuse alumise serva külge (Foto 1). Juhul kui korpused on valmistatud penoplastist ehk tehase toodang, tuleks see krae kinnitada korpuse külge tugeva ja niiskuskindla teibiga.

Tänu sellele kraele mahub nüüd eesti raam oma sügavamate mõõtmetega ilusasti kõrgendatud Langstroth-korpusesse ära. Kuid kuna eesti raam ei ole nii lai, kui on Langstrothi raam, tuleb valmis lõigata ka liistud mõõtmetega 482mm.* 25mm.* 12mm. Need liistud tuleb kevadel ümbertõstmise käigus kruvidega kinnitada eesti raamide ülemiste liistude külge, et eesti raami ülaliist ulatuks korpuse servadeni ja toetuks nendele. Soovitav oleks kruvidele ette puurida augud, et vältida liistude lõhkikeeramist.

Lisaks sellele tuleks lisada korpuste otsade sisekülgedele vineerist või puidust 18mm paksendus. Kuna eesti kärg on kitsam kui Langstrothi kärg, jääb Langstroth-taru külgseina ja raami külgliistu vahele kummalegi poole 25mm vahe.Seda muidugi siis, kui liist on raami külge täpselt keskele kruvitud. Kuna see 25mm. vahe on mesilaste jaoks liiga lai siis ehitavad mesilased need vahed kärge täis ja kinnitavad kärjed korpuse otsaseinte külge.

Kui kärjeraami ja tarukorpuse seinte vahele jäävad suured pilud, siis muidugi paigutavad mesilased sinna mee ning meevõtu ajal on sealt kärgede puhtalt kättesaamine päris suur probleem, enamasti lausa võimatu. Kui aga paigaldasin taru sisekülgedele 18 mm. lisapaksendused ning kärje ja otsaseina vahele jäi vaid vahe 7 mm, polnud meevõtu ajal lahtise mee tilkumise või voolamisega mingeid probleeme. Kui korpused on sedamoodi talvel ette valmistatud, jääb üle ainult kevadet oodata, et saaks perede ümbertõstmisega algust teha.

2. Kevadised tööd mesilasperede ümbertõstmisel.

Kevadel ilusate ilmade saabudes, kui õhutemperatuur on + 15°C või rohkem, soovitavalt tuulevaikse ilmaga, võib alustada pere ümbertõstmist korpustarusse. Selleks tõstsin ümberehitatud korpustaru koos põhjaga aluse peale eesti taru taha. Kasutan oma mesila vajadusteks iseehitatud Langstroth-mõõtu korpustarusid (Foto 1). Seejärel kinnitasin kärje õlapikendus liistud akudrelli abil eesti kärgede ülaliistude peale. Selleks tuleb kärg oma kohalt natuke kõrgemale õlavaltsidest välja tõsta ja paigutada kärjeraami õlgade alla kummalegi poole klotsid, mis võimaldab õlapikendusliistud korralikult kruvidega raamiliistule kinnitada.

Alustasin liistude kinnitamist ühest pesaruumi servast ning jätsin juba kinnitatud lisaliistudega kärjed kuni kõikide kärgede kinnitamiseni vanasse tarusse. Kui nüüd kõik tarus olevad eesti kärjed on varustatud õlapikendusliistudega, siis tõstan kärjed ühekaupa ümber korpustarusse (Fotod 2). Tõstmise käigus tuleb hoolikalt jälgida, et mesilasema saaks turvaliselt uude tarusse. Kui ümbertõstetavas peres on vähem kui 10-kärge, olen lisanud puuduvad kärjed Langstroth-korpuses ühte serva.

Juhul kui on kavatsus pere hiljem transportida teise asukohta või mesilasse, tuleks paigaldada ka kärjevaheliistud. See välistab kärgede külglibisemise ja mesilaste või isewgi mesilasema hukkumise transpordil. Seejärel paigaldan korpustarule katuse ning eemaldan vana taru oma asukohast ja asetan korpustaru vana eesti taru kohale aluse peale. Eesti tarusse jäänud mesilased eemaldan tarust suitsulõõtsa ja taruharjaga ning viin vana taru algsest asukohast paarkümmend meetrit eemale. Algul tunduvad mesilased tänu muutunud taru mõõtmetele natuke närvilised, aga harjuvad muutunud olukorraga küllalt kiiresti ja lendavad uue taru lennulauale ning sisenevad tarusse.

Kogu eesti tarust ja raamidelt Langstroth-raamidega korpustarusse ülemineku kokkuvõtteks võib öelda, et üleminek eesti lamavtarult Langstrothi kärjemõõduga korpustarule on minu meetodil küllaltki lihtne ja vähe aega nõudev. Samas kulutused uutele korpustele ja kärgedele on üsna suured. Samuti saab määravaks piisava koguse kärjepõhja (vaha) olemasolu, sest on ju tarvidus kärjepõhja järele esimesel aastal väga suur.

Täielik üleminek korpustarudele minu mesilas kestis kolm aastat, igal aastal 40-50 peret korraga. Tingis selle ülemineku minu mesilas eesti tarude suur amortiseerumine ning soov käia kaasas otstarbekate tehnoloogiliste muutustega, mis toimuvad Eesti ja maailma mesinduses. Tulemusega olen igati rahul.

Foto


Foto 1. Sangastes Rein Männiste mesilas kasutatav Langstroth-korpustaru koos üleminekuks vajaliku puidust krae-taruvööga, mis on kinnitatud korpuse alla.

Foto
Foto


Fotod 2. Üleminekuks eesti lamavtarult Langstroth-tüüpi korpustarule kinnitatakse eesti kärjeraami ülaliistu peale Langstroth-raami pikkusele vastav ülaliist

LisaSuurus
Rein_Manniste_uleminek_korpustarudele_mai_2006.pdf368.9 KB
Keskmine: 4.6 (5 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Eesti->Langstroth

Hüva nõu nüüd kallis!
Nimelt mul on Langstroth korpused ja saada on eesti raamil pered.
Lugesin hr. AK jutu läbi ning mul tekkis üks mõte.
Nüüd palun tarku hinnata, kas äkki on mul kusagil loogikaviga!
Ostetav pere on 6-l raamil, siis kas ma saaks üle minna nii, et
1. teen korpusele kõrgenduse 60mm, et eesti raam ära mahuks
2. teen 6 raami laiuse kitsenduse korpusele, kuhu panen ostetud eesti raamid
3. ülejaanud osale panen Langstroth raami
4. Hiljem, suve jooksul pesa laienduse käigus, saan selle korpuse kätte

Tänud, kes viitsis mõelda!

Kasutaja SuurMumm pilt

Lamavtarult korpustarule

Kas, võib vahetuse teostada järgnevalt: minu eestitaru raam peaks olema kaks korda kõrgemkui korpustaru raamist (täpselt mõõtmata). 

- võtan kolm korpust
- alumisse korpuse panen eelnevalt ülesehitatud tühjad raamid
- Kahte ülemisse korpusesse tõstan ringi lamavtaru raamid koos mesilastega.
Minu küsimus:
Kas emamesilane hakkab hauet alla korpustaru raamidele tegema ja nii saan enne jaanipäeva vanad korpustaru raamid koos värske meega välja tõsta?
Kuidas majandada korpustega, kuhu tuleb lisada uus korpus kui all I korpus on hauet ja mett täis ja vanad lamavtaru kärjed ka pooleldi mett täis?
kui olemas on kolm korpust, emalahutus võre on teise ja kolmanda vahepeal, kuhu siis lisanuue korpuse?