Mesindusmuseum

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Lugesin kiiruga nädal paar tagasi Lauri juttu ajaloolistest mesinduse eksponaatidest, kuid ei leia seda kirja enam siin foorumis üles.. Hetkel on talvepesade tegemise kiirus ikka veel peal...kirjutame sel SUUREL JA PÕNEVAL TEEMAL edaspidi ..

austusega,

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varsti aastanumber vahetub...

Ning lubatu tuleb lõpetada... kustutan võlga...mesindusmuseumi ja ajaloo jäädvustamise teemal-

Meeldetuletuseks allolev kiri:

Kulla Lauri..

Ära Tormi pääle solvu...

Kirjutad: Püüan edaspidi rohkem teemas püsida, juhul kui taas siia satun.

See ju vinge, kui suhtled ning oma kõige kallimat -ELU-AEGA- teistega jagad. Satu ikka seia...Tänapäev on noorematele selline kiirus pääle pandud, et nad isegi magavad kiiresti ja säutsuvad ainult... (Mul oli küll huvitav kolonel-leitnand Laaneotsa kohta kuulda jne..tulin siia foorumi uuesti tagasi just Reinuvaderi poliitiliste naerutamiste pärast - nüüd ta säutsub vist jututoas ... seal neil kah vist omad "joped koos ))

Kõnelesin hiljuti Kehtna Mõisapäeval, teejoomise kõrvale - PÄEVA TEE teemal. Mul oli 20- 30 õitsvast taimest teekimp kaasas, millest teed keeta. No, et on hää, kui meie päeva-, või elutee on meile tuttav...et käime mööda oma rohelist rada, mille ääres õitsevad sajad taimed. Ning mul on teejuhtideks heade taimede juurde mesilased. jne. jne. ((minu teekimbus oli ka põdrakanep - kuid tee jaos avati seal kohapeal põdrakanepi teekarp))

Tuletasin seal ka meelde, et käisin seal samas Kehtna mõisas varem Eestimaa mõisnikele kõnelemas apiturismi/apiteraapia - mesinädalate teemal.

Ning Kehtna mõisa - kaheksa 8 kandiline mesilapaviljoni annetas Aare Pärn - (( Kehtna mõisamesiniku lapselaps , kes ise juba ammu vanaisa )) Mesindusemuuseumile. To mesilapaviljon - tõeline vaatamisväärsus mahutab 28 mesilasperet , kuna ühes seinas on uks....sai Kehtnast viidud Rabiverre ning Arnik Mats pani selle seal kenasti-uuesti kokku ...kui Herman Taltsi kodumõisa Mesindusmuuseumi teha tahtsime. Mait ja Aime Mardla annetasid sinna -väga korras puuvurri (kolmeraamilise-piduriga) , vinge õlgtaru (kahe korpusega) ja mõnusa/tillukese/töötava lambanahast lõõtsaga suitsiku.. Mina aga oma töö tõttu sattusin ka igasugu "pika piibuga"- ja "tagurpidi lõõtsadega  suitsikute peale ... vahetasin need siis tänapäevaste vastu. Samuti kogusin igasugu ime sööginõusid (mõned tõelised mesilaste tapjad ja püünised jne. jne... Sai isegi Hageri kalmistul Herman Taltsi uhket hauakivi kohendamas käidud. 16 inimest oli Mesindusmuuseumi asutajaliikmed jne..Kuid see Mesindusmuseumi projekt jäi meil suure kadeduse ja ahnuse tõttu pooleli - mind võeti lihtsalt rajalt maha, Rehtsalu lahkus jne. jne..

Tahtsin sinna välja jõuda, et kohtusin seal Rabiveres esimest korda elektroonikust-mesiniku Tormi Taboriga ning ta rääkis seal, et teeb sellise listi nagu www.mesi.ee ... Tol ajal oli see veidi ulme...JA NÄE TA PEAB SENI VASTU!

kÕIKE HÄÄD KÕIGILE...kohe läheb jälle mesinikel parin lahti, korje lõpeb homme kell 12.00 --- ega siis polegi aega enam "kõrvalistel teemadel"  leierdada!

Hääd

 

Nüüd võlast, mille tahtsin kindlasti siia mesinike listi edastada!

Kasvõi vinge mesiniku Arnold Rehtsalu mälestuseks.

Too mesindusmuseum pidi tulema Herman Taltsi kodumõisa Rabiveres. Seal pargis on saarega tiik. Kuhu Rehtsalu soovis tekitada ausamba mesilastele, mis pidi olema samal ajal ka mesilaste joogikoht.

Kusagil, ammuses Viio Aitsami artiklis/pildil näitab Rehtsalu toda ausamba mõtet/maketi gloobust ka avalikkusele, oma mesilas.

Rehtsalu leidis, et elu vundament on to putukate maailm ning üks suurim ja austamist väärivam kingitus inimestele on mesilane - kes väärib lausa ausammast, mida maailmas veel tema sõnul polevat.

Plaan oli tal selline, et valmistab kofreeritud plekist reljeefse maakera - jõgede ja meredega ning tollele maakerale asetab puutüve moodi püti - mis oleks nagu osa nende elupaigast ja ka meenõu, kus on siis praod sees - kust vesi (mesi) välja valgub ja mööda maakera jõgesid alla. Sümboolselt ei saa to pütt kunagi täis. Ta põhjendas seda, et haigused, mürgid, ilmastik jne.. Kuid sinna püti servale ja ümber soovis ta valmistada siis ka filigraansed mesilased - kes seal lisaks joomaskäivatele päris mesilastele alaliselt näha oleksid.

Lühidalt - selline unistus oli ühel kuldsete kätega nutikal mesinikul ....kes oma mesindusalaste imevidinatega ka Moskva BDNH - s (rahvamajanduse saavutuste näitusel) käis.

Arnold Rehtsalu leidis ka ühe väga heas korras 16 perelise paviljoni (lisaks 24 perelisele) museumi jaoks - kuid mesiniku järeltulijad küsisid selle eest väga krõbetat hinda - (kus nad oma aiatöö riistu hoidsid) ja selle tõttu jäi see (õnneks) Rabiverre tarimata.

Lisan näiteks:

Tegelikkuses on Eestis väga palju erinevaid paviljon-mesilaid käigus. Käisin mõne suve Pärlijõe (või oli see Valgejõgi?) ääres Kuusalu vallas - Toivo K. mesilas - temal oli vist lausa 5 erinevat paviljoni tüüpi....

Nüüd on mul see papi Rehtsalu unistus ausambast - kõige vingemale tegijale meite maal ja maailmas - mesilasele- laiali räägitud/kirjutatud!