Kärjemee tootmise tehnoloogia väljaarendamine lamavtarude korral

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Uuringu PR-3-1.13-4 tulemuste kokkuvõte
Uuringu teostas: Olaf Puurits

Mesi on teada ja tuntud väärtusega tervistava toimega loodustoode. Tavaliselt ostetakse ja tarbitakse vurritatud mett kas vedelal või kristalliseerunud kujul. Sealjuures on teadupärast kristalliseerumine meele omane loomulik protsess, seda eelkõige mee koostises rohke glükoosisisalduse tõttu. On vaid üksikuid meeliike, mille glükoosisisaldus on suhteliselt madalam ja mis kas kristalliseeruvad väga aeglaselt või ei kristalliseeru pika aja vältel üldse. Sellist vedelat mett on tarbijal mõistagi kergem tarvitada.

Kuid paljud tarbijad tunnevad tavasile vurrimee kõrval suurt huvi kärjemee vastu. Seda võib mõista mitmel põhjusel. Ühest küljest on kärjemesi säilitanud oma algse oleku, nagu see on ka mesilastarus, seega on see mee loomulikum säilimisviis. Kärjemesi kui meeliik kristalliseerub oluliselt aeglasemalt võrreldes vurritatud või pressitud meega. Kärjemett võib pikka aega säilitada sügavkülmas ja sellisel juhul säilib kärjemesi kogu säilitamisaja vältel vedelana.

Teisest küljest on kärjemeel tavalise vurrimeega võrreldes mitmed tervisttugevdavad või koguni leebel viisil ravivad lisaomadused. Näiteks on paljud uurijad täheldanud, et kärjemesi aitab sageli mitmete allergianähtuste korral, leevendades tervisehäireid. Teatakse hulgaliselt juhtumeid, kus kärjemee närimise või imemisega on saadud heinapalavikust tingitud nähtuste või kroonilise nohu korral abi. Samuti aitab kärjemesi sageli maoärrituste korral, vahel ka aidates maha suruda põletikulisi protsesse. Kärjemee selliseid toimeid seletatakse kärjevaha ja teatud koguses kärjeseinte puhastamiseks tarvitatud propolise ning mee koostoimega.

Kärjemett pakuvad mesinikud tarbijale sageli käjest lõigatud tükkide või ribade kujul, mis on paigutatud plastkarpi või keeratud tsellofaanilehe sisse. Paraku kärjest riba või tüki lõikamisel tekib palju tilkuvat mett ja lõikeservad ei jää silmale ilusad vaadata. Kui kärjemee tükk paigutada plastkarpi, siis voolab osa mett kärjest karbipõhjale ja võib sinna kristalliseeruda, mis teeb tarbimise ebamugavamaks.

Selle tõttu oli antud töö alustamisel eesmärgiks töötada välja selline kärjemee tootmise tehnoloogia lamavarude vajadusteks, kus mesilased ehitaksid üles kärjed ja paigutaksid kärjemee väikestesse karbikujulistesse kassettidesse. Selleks kavandati väikesed puitliistudest raamikujulised kassetid, mida saab kõrvuti paigutada suuremasse kassetti või magasinikasti.

Samas peaks kärjemee raamidega magasinikast olema mitte liiga suur, mis võimaldab mesilasperel väiksema koguse kärjemeekassette kiiremini üles ehitada, meega täita ja kaanetada ka kesisemate meekorjetingimuste korral. Samas heade meekorjetingimuste korral saab kõrvuti korraga perele peale panna mitu sellist väiksemat magasinikasti.

Mitmete katsetuste järel osutus optimaalseks selline magasinikast, kuhu mahub kõrviti neli rida kärjemeeraame, igas reas vastavalt 4 raami. Kasti pikkus vastab eesti taru raami pikkusele ja sobib kasutamiseks eesti tarus pesaraamidele paigutatava magasinina. Et mesilased kärjemeekassetid kiiremini üles ehitaks, meega täidaks ja kaanetaks, on otstarbekas teha kassetid suhteliselt madalad. Sellisel juhul toimivad need kärjemeekastid sarnaselt nn. koorimismagasinidega, mida kasutatakse lühiaegsete meekorjete ärakasutamiseks.

Katsetamiste tulemusena kujunes iga kärjemee kasseti (raami) pikkuseks 100 mm ja kõrguseks 70 mm ning külje ja ülemise liistu laiuseks 25 mm, alumisel liistul aga 16 – 17 mm. Selline raam valmistatakse puitliistudest, mis on raamiks ühendatud klambripüstoli abil. Külgliistude paksus on 8 mm, et nende külge saaks väikeste naelte või klambrite abil kinnitada alumised ja ülemised liistud, mõlemad paksusega ca 4 mm. Ülemiste raamipiistude peale kinnitatakse 35 mm laiused umbes 3-4 mm paksused plaadikesed, mis sulgevad pealtpoolt kärjeraamikassettide vahelised kärjetänavad. Kärjemeeraami ülaliistu külge kinnitatakse sulavahaga vahast kärjepõhia riba, mis kiirendab ühtlase kvaliteetse kärje ülesehitamist.

Kärjemeekarbikesed paigutatakse 4 reana väikesesse magasinikastikesse, mille sisemine pikkus on veidi enam kui 400 mm, nii et sinna mahub üksteise otsa 4 kärjemee karpi. Magasinikastikese sisemine laius on 142-143 mm, et sinna mahuks kõrvuti 4 kärjemeekarpide rida. Magasinikasti kõrgus on ca 80 mm. Kasti alumisse serva umbes 5-6 mm kõrgusele on läbi külgseinte kinnitatud jämedad traadid, millele ülevalt toetuvad kärjemeekarbikesed.

Kärjemeemagasinid saab paigutada mesilasperedele siis, kui pere on juba küllalt tugev ja looduses on piisavalt nektarikorjet. Tavaliselt Eesti oludes on see võimalik alates õunapuude õitsemise algusest. Mekorje tingimuste poolest on siiski parem alusttada kärjemee tootmist veidi hiljem, tavaliselt võilille õitsemise ajal või järel. Sel ajal on peres palju noori mesilasi, kes ehitavad kiiresti kärje üles. Samas on looduses juba piisavalt meekorjet, et kärg ruttu meega täita ja kaanetada.

Kevadised meeliigid on sageli glükoosirikkamad ja mõned neist (näiteks võilillemesi) võivad isegi kärgedes kristalliseeruda. Selle tõttu alustatakse mõnikord kärjemee tootmist siis, kui hakkavad õitsema esimesed peameekorje taimeliigid – vaarikas ja valge ristik. Kuna kärjemee raamid ja magasinikast on suhteliselt väikese mahuga, täidetakse need kiiresti ja sageli ühe taimeliigi meega. Nii on võimalik toota kindla taimeliigi kärjemett ja see lisab kärjemeele tarbija silmis veelgi atraktiivsust.

Maitseomadustelt ühed parimad kärjemee liigid on vaarikamesi ja ka ristikute mesi. Harva mõnel aastal õnnestub mesinikul koguda ka pärnaõiemett kärjemeena. Enamikus Eesti piirkondades, eriti metsade lähedal on üheks heaks kärjemee tootmise taimeliigiks põdrakanep. Kuid kuna põdrakanep õitseb enamasti juuli keskel, kui peredes on mõnevõrra vähem noori mesilasi ja pered ehitavad kärjepõhja aeglasemalt üles, siis lastakse mesilasperedel sellisel juhul kärjed üles ehitada juba veidi varem.

Kärjemee korral on oluline, et kärjepind on kõikjalt võimalikult ühtlaselt sile ja kaanetatud. Tugevad mesilaspered tulevad selle ülesandega paremini toime. Kui aga kärjed on juba ühtlaselt kaanetatud ja seega kärjemesi on küps, siis võib magasini koos kärjemeekarbikestega tarult eemaldada. Mesilased tuleks magasinist eemaldada kas vähese suitsuga või spetsiaalsete mesilaste eraldajate abil.

Kärjemee kassetid on magasini seinte külge tavaliselt kerge vahakihi või propoliseteradega kinnitatud. Kergelt altpoolt surudes saab kassetid üsna kergesti liikuma ja siis juba ükshaaval magasinikastist välja. Müügiks oleks otstarbekas pakendada puitraamides kärjemeekassetid läbipaistvatesse plastkarpidesse, mida saab tihedalt kaanega sulgeda. Selline pakend on hästi suletav ja samas näeb tarbija läbi pakendi kärjemee ahvatlevalt ilusat pinda, mis lausa kutsub ostma. Mõnel juhul võib katsetada kärjemee pakendamist ka spetsiaalsesse kinkepakendisse, mis annab tootele pidulikkust ja võimaldab seda kauni ja maitsva kingitusena kasutada.

Kärjemee tootmine ja turustamine annab mesinikule meeturul täiendavad müügivõimalused ja samas mitmekesistab tarbija valikuvõimalusi. See arendab üldiselt Eesti meeturgu ja suurendab vähehaaval ka meetarbimist. Mesinik saab siit uusi mõtteid ja arenguteks ideid, et tema majandustegevus lõppude lõpuks tulusam ja tasuvam oleks. Kärjemee tootmine pakub siinjuures lisavõimalusi edenemiseks.

Kokkuvõtte koostas: Olaf Puurits
August 2007.a., Valguta mesila

LisaSuurus
Olaf_Puurits_karjemee_tootmine_2007.pdf15.67 KB
Seda kannet ei ole veel hinnatud