Mesilaste sisse kolimine

Pronksmedal (100p.)

Täna, 3. Juulil 2017 kolisin oma esimese sülemi tarru. Õhtul kella 19:00 ajal sai sülem kasti, öö veetsid mummud jahedas laudas ja hommikul kell 04:00 koliti uude tühja keenia tüüpi tarru. Kärjepõhjasid ees ei ole, tööd tuleb alustada nullist.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Jaga siis joksvalt infi, kuidas katse kulgeb.

Kui suur sülem oli?

Pronksmedal (100p.)

Hmm

Arvasin, et päevik on privaatne. Mõte oli enda jaoks ülestähendusi teha lihtsalt.

Aga sülem oli viisaka suurusega. Algajal on keeruline hinnata kuid selline korraliku meloni mõõtu. Puu otsas oli neid kolm tükki kõrvuti poole meetri kaugusel teineteisest, üks melon ja kaks greipi. Esimese hooga arvasin et üks sülem kolmes pundis ja raputasin nad kõik kasti kokku. Sain oma eksimusest kiirelt aru kui madinat ja surnud mesilasi nägin. Samas neid langenuid ei olnud just väga palju - vast peotäie jagu - ja päris kiiresti rahuneti maha. 

Hetkel lasen neil end sisse seada ja üritan nädala jagu vastu pidada enne kui kärgede sirgust ja üldist olukorda hindama lähen. Praegu alustava pere puhul tuleks toitmisega vist kohe algust teha? 

Pronksmedal (100p.)

Kui kärjepõhja isegi pole,

siis hakka kindlasti kohe toitma, muidu on nad homme läinud.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Paigal - ära lennanud

Sülemi paikajäämine ei ole seotud söödavaruga vaid sellega, kas neile uus elukoht sobib või mitte. Reeglina jäävad tarru paika, aga on ka juhuseid, kus korralikult ettevalmistatud, sööda ja kärgedega sisustatud pesaruumi maha jätavad. Ääärmusliku näitena ei pea neid paigal ka lisatud lahtise haudme kärg, aga seda viimast juhtub juba üsna harva. 

Melonisuurune sülem on üliväike, arvestades, et suurem sülemlemine läbi, siis juba teine või kolmaski, paarumata emaga. Nii et suurim probleem on mitte söödas vaid selles, millal uued mesilased kooruma hakkavad. Ema paarumiseks ja munemahakkamiseks kulub ca 9 päeva, seega esimene noor täiendus koorub augusti alguses. Selleks ajaks on praegused sülemimesilased üsna raugastunud... 

Keenia taru on mis? Top Bar Hive? Eesti oludes kasutuskõlbmatu Sad

Pronksmedal (100p.)

Talvele vastu

Talvele lähevad mesilinnud vastu 13 kärjega. Viimati käisin pesa kallal 10. Septembril. Siis oli hauet 8-l kärjel. Peale seda hakkas taruvaik lahti võtmisel praksuma ja nüüd olen ainult vahelaua poolt otsast meekärgedele pilku peale visanud. 

2-12 september tõstsin tagant otsast tühjad meekärjed vahelaua taha ja söötsin kokku 10 kg 2/1 suhkrulahust.

Peale söötmise lõppu panin viilkatuse alla, “kärjepulkade” peale 100mm fooliumiga villa - foolium allapoole. See on ka ainukene soojustus mida plaanin teha. Kolmest sissepääsuavast jätsin avatuks ühe.

Nüüd ootan kevadet, et näha kas võin ennast mesinikuks pidada või olin lihtsalt mesilaste pidaja.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

13 kärjega?

Olete teinud sama vea, mida teevad paljud alustajad! Missugune mesipuu looduses on 13 eesti raami lai ja niii madal - meie pikas talves? Talvevarud peavad olema kobara kohal. 13 raami kohta 10 kg söötes - ei jätku isegi 1 kg kärje kohta! Võib oletada, et keskel kobara kohal on võibolla ~ 5 cm sööta - kuid vaja oleks 10 cm min. , et kevadesse tulla! Ainuke võimalus nad kuidagi kevadesse tuua - on 2-3 serva kärge kobara kohale lapikuti asetada ja mõned augud sööda kärgedest läbi torgata ja liistud vahele - nemad ise meie paksust kärjepõhjast hästi läbi ei näri. Nii saate kobara kohale tekitada talvitumiseks vajaliku söödakoguse.. Pesa kõrvalt nad talvel midagi kätte ei saa, Sinna võib kümneid kg mett ladustada! Ka kõige suurem talvekobar katab max. 6-7 kärge,. . 13 madalat kärge võib ju tarus hoida - kuid kobara kohal peab KINDLASTI olema piisavalt toitu, muidu surevad ikka sinna keskele nälga! Kui veel on kuiva /päikest - vaadake ettevaatlikult kobara keskele, kui lai toidurant seal on? Ühtki vähese meega raami sealt keskelt välja ei maksa kiskuda - neil juba "oma käe " järgi kobar viimase haudme peal paigas. Pesa servas peaks olema väheste mesilastega raskemaid kärjeraame - need sobivad kobara kohale.. Voolium peegeldab soojuse tagasi ning see on võibolla päris hää kohe pesa /kärgede peal.. mina paneksin siiski ka villase tekisiilu kui katusealla mahub - imab hästi niiskust ja laseb õhku läbi.. Õhk liigub ka vahelaudade alt.

Hääd päästmist!

Pronksmedal (100p.)

Tänud soovituste eest,

Tänud soovituste eest, metsamumm. Aga ma vist peaks natukene kirjeldama oma kärgesid.

Nad on sellise kuju- ning mõõtmetega:comb.png

Ning taru ise on selline:Top_Bar_Hive.png

Viimane teadaolev seis oli siis selline, et paremalt poolt lugedes:

  1. Kaanetatud mesi
  2. Haue + suir + kaanetatud mesi
  3. Haue + suir + kaanetatud mesi
  4. Haue + suir + kaanetatud mesi
  5. Haue + suir + kaanetatud mesi
  6. Haue + suir + kaanetatud mesi
  7. Haue + suir + kaanetatud mesi
  8. Haue + suir + kaanetatud mesi
  9. Haue + suir + kaanetatud mesi
  10. Kaanetatud mesi
  11. Kaanetatud mesi
  12. Kaanetatud mesi
  13. Osaliselt kaanetatud mesi

Kaanetatud mett oli viimasel täielikul läbivaatusel 10cm julgelt iga kärje ülaosas ning 3 kärge pesa kõrval olid täielikult kaanetatud mesi. Mingi hetk kandsid nad mett veel 2.5 kärge (üks kärg jäi lõpuni ehitamata) kuid ilmade jahenedes veeti need tühjaks või tarvitati ära. Need tühjad kärjed liigutasingi koondamise käigus vahelaua taha.

See kõik oli nüüd enne söötmist. Praktiliselt peale seda viimast läbivaatust alustasingi söötmisega ja said 10kg siirupit peale. Loodetavasti täideti sellega haudme alt vabanevaid kärgesid.

"Pööningule" ma rohkem soojustust mitte mingi nipiga ei mahuta. Juba hetkel jäi katus esimese hooga villa peale ujuma ning alles siis kui tõmbasin rihma tarule ümber, sain katuse omale kohale.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Päris

huvitav, kuidas selline katse läheb.  Anna siis 1x kuus teada, kuda läheb ja loodame, et katsealused ikka kevadet näevad Smile

Pronksmedal (100p.)

Teise läbivaatuse video

Võtsin selle aasta kõik täisläbivaatused videole. Ennekõike seetõttu, et minusugune algaja ei tea tihti millele peaks tähelepanu pöörama või kas see mida ma tarus näen on normaalne või mitte, siis videosalvestis andis mulle võimaluse tagantjärgi vähemalt mingim määral analüüsida mida ma seal nägin või ei näinud.

Videolt on näha taru olemust ja ülesehitust. Kuna tegu oli minu elu teise taru läbivaatamisega siis andestage algajale võimalikud nähtavad möödalaskmised protseduurides.

Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=KsIpaV1FRJI

Lahe ettevõtmine! Huvitav,

Lahe ettevõtmine!

Huvitav, kuidas termini 'top bar hive' korrektne eestikeelne vaste võiks olla?

TBH iseenesest võib Eesti kliimasse vabalt sobida; iseküsimus on, kas ka siis, kui taru õhukesest soojustamata lauast tehtud. Aga soojemapoolse ühtlase talve, tugeva pere ja piisava söödavaru korral ei tarvitse ka siis probleem olla. Väga külma, väga sooja või väga heitliku talve talve korral on mesilastel sobiva temperatuuri hoidmisega probleeme, millega nõrk pere ilmselt toime ei tuleks.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Keenia taru

TBH on eesti keeles Keenia taru. See ütleb ka kõik tema sobivuse kohta Eesti oludesse. Probleemiks pole mitte soojustamine, vaid metsamummi poolt juba ülalpool öeldu - taru on liiga madal, et pakkuda talvekobarale piisavalt ruumi ennast sügisest kevadesse alt üles süüa. Külje peale ei liigu kobar ajades kah, olgu seal sööta või kilomeeter. Keenias seda muret pole, sest mingi korje on olemas iga natukese aja tagant. Loodan, et kõik läheb hästi, sest muidu on mesilastest lihtsalt kahju.

Pronksmedal (100p.)

Küljepeale liikumine

Tegelikult on neid TBH tarusid kahte tüüpi. Keenia ja Tanzaania. lisaks väga sarnane on ka Langstrothi modifitseeritud variant, nn. "Long Hive" kus korpused ei asu mitte teineteise peal vaid teineteise kõrval. Suurim erinevus TBH'ga võrreldes on see et kasutatakse raame lihtsalt pulkade asemel.

Selle küljepeale liikumise või mitte liikumise jälgimiseks paigaldasingi suvel taru lakke iga 3 kärje tagant temperatuuriandurid. Teoorias peaks saama nüüd talvel jälgida kas ja mis suunas liigutakse. Hetkel ilusti näha et istuvad täiesti sissepääsu juures.

TBH-sid on mitmeid, Keenia

TBH-sid on mitmeid, Keenia taru on neist vaid üks tüüp. Keenia TBH taru soovituslik sügavus on 12'/300 mm, seega sugugi mitte liiga madal: täiesti võrreldav Eesti taruga (kärg ise on tegelikult isegi sügavam - Eesti taru raamis on kärje kõrgus 250 mm!). Tänu kärje längus külgedele on selle pindala siiski umbes viiendiku võrra väiksem kui Eesti raamis oleval kärjel. Samas on ülemises 10 cm kõrguses osas sööta peaaegu sama palju kui eesti taru raamil: 2*3,4 dm2 vs 2*3,9 dm2 (erinevus 12% Keenia TBH kahjuks). Seda kõike eeldusel, et Keenia TBH-s on kasutusel 17-tollised, mitte 19-tollised pulgad. Viimasel juhul oleks erinevus vaid 2...3 %.

TÄIENDUS: Vabandust! Ei vaadanud joonist enne suures plaanis ega märganud selle juurde kantud mõõte... Phil Chandler oma raamatus "Balanced Beekeeping I: Building a Top Bar Hive" soovitab taru sügavuseks 300 mm, sealt ma tolle numbri võtsingi. 216 mm sügavust on ka minu arvates vähevõitu. Igal juhul tuleks hoolega jälgida, et pere vastu kevadet surnuks ei nälgiks!

Pronksmedal (100p.)

Kõrgus joonisel

Huvitaval kombel on see kõrguse mõõt aiataha läinud. Tegelikult on küljed tehtud 2x150mm laiusest lauast, seega 300mm nagu Phil Chandlerilgi. Külgede nurk on ainukene asi mis minul tema disainiga võreldes muutus. Minul sai selleks 120 kraadi nagu mesilase kärjekannulgi. Seetõttu jookseb minu taru alt veidi kitsamaks ja üldkõrgus on 273mm tema 280mm asemel.

Tegelikult on tal raamatus

Tegelikult on tal raamatus omal ka mõõtmetega natuke segadust: ühes kohas kirjutab, et (längus) küljed on 300 mm laiad, teisal, et vahelaua KÕRGUS on 300 mm.

Pronksmedal (100p.)

Temperatuurid tarus

Täna varahommikused temperatuurid tarus:

Taru_tempid.png

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tänavu ehitatud kärjed on õrnad..

N. ö. "looduslähedane mesindus - võib olla kõigis tarutüüpides - mis on antud loodusega/vööndiga kooskõlas! Künatarud (inimesel mugav vaadata, kasutatakse mägedes - kui veerema pääseb, ei juhtu perega midagi)) olid ka Anastasia raamatute lugejate hulgas millegipärast? populaarsed ja teemaks - vale vöönd ju täiesti!...Seal sai arutada , et meil talvitumiseks peaks mee suunas küna kallutama, nii, et kobar meekärgedele jõuaks, kuid antud juhul, ilma raamita - tänavu ehitatud kärgedega künataru ei riski kallutada ka. Võivad kobara raskuse all kokku vajuda.. Taru võib kallutada ikkagi ainult piki kärge - Eesti raamidega tarusid siis lendla allapoole, et tagakülje mesi - rohkem nende kohale nihkuks! Kui neil kärgedel, kus pere praegu asub jätkub toitu jaanuari-veebruarini, võib olla kauem... siis tuleb ikkagi kandi, või serva kärjed peale panna. Kandi on inimeste kokkusegatud abivahend - meekärg mesilaste oma tehtud! Jääme lootma sellele 5 cm sügavamale talvekobara võimalusele/kärgedele, Võibolla veavad kevadesse välja, kui vahel veavad madalamal eesti raamilgi kevadesse - vähemalt 70% ju ... Mitukümmend aastat tagasi jälgisin Eesti tuntud mesinikke: Leonarda Adamovat, M. ja A. Mardlaid jt., kel enamusel olid talvepesad just 5 cm sügavamaks tehtud ... kõnelemata tartu taru põhja pööramisest "talveasendisse jne.. Lihtsalt tublil Thucaril on meekärjed servas ülearused ja las olla, ainult kui seal juhtub palju suira olema võib osa väärt materiaaali raisku minna... mida kobara kohal ei juhtu. Kokkuvõtteks võiks öelda, et see taru võiks olla nagu Lõuna-Eesti lehm, kell kaks jalga lühemad! Hääd!

Pronksmedal (100p.)

Vale vöönd

Mulle jääb natuke arusaamatuks see vööndi ja tarutüübi teema. Võtsin huvipärast lahti Nebraska keskmised kliima näitajad aasta lõikes ja kõrvale meie eestimaised. Talvekuusid vaadates on keskmised näiteks nii:

November meil: -1 kuni 3C, Nebraska -2 kuni 9C

Detsember meil: -5 kuni 0C, Nebraska -9 kuni 2C

Jaanuar meil: -7 kuni -1C, Nebraska -11 kuni 0C

Veebruar meil -8 kuni -2C, Nebraska -8 kuni 3C

Märts: meil -4 kuni 2C, Nebraska -2 kuni 10C

 

Sademete osas on meil olukord vähe nutusem.

November meil: 70mm, Nebraska 46mm

Detsember meil: 60mm, Nebraska 23mm

Jaanuar meil: 50mm, Nebraska 20mm

Veebruar meil: 35mm, Nebraska 20mm

Märts meil: 35mm, Nebraska 54mm

Miks Langstrothi tüüpi tarude kasutamine mõlemas kliimas on igati ok aga TBH taru kasutamine meile ei sobi? Hoolimata sellest, et Nebraskal on Michael Bush mesilasi TBH's pidanud üle 10 aasta mõlemat tüüpi tarudes.

Kui põhjus peitub pigem just selles suuremas sademete hulgas, siis tekkib mul taaskord küsimus, et nii Philip Chandler, Michael Bush kui Les Crowder väidavad, et niiskuse probleem on TBH's väiksem võrreldes Langstrothiga. 

 

Üritan omalt poolt antud teemasse selguse toomiseks oma taru kohta võimalikult palju erinevat infot talve jooksul salvestada. Eks siis saab seda pärast tagantjärgi analüüsida.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tubli oled!

Ja julge ka , et ennast kohe lõhkikiskumiseks andsid! Selles künas talvituvad mesilased kindlasti hästi. See 10cm meevööd kobara peal on küll kõige kindlam moodus edukaks talvitumiseks, aga ka madalamas (ühes farraris) saab päris edukalt hakkama. Risti kärge liigub kobar kas raamide pealt või läbi kärgede, augud kärge tuleb sinul teha. Kobara asukoht talvituma minnes peaks olema uhes otsas, et valikus oleks ainult üks suund!!!

Künataru probleemid hoopis muud, liiga lihtne, liiga odav, sõltumatus jne.

Edu! Terv. Kalle

Kõik targemad mesinikud

Kõik targemad mesinikud ütlevad, et mesilane ei karda külma! Mesilane kardab niiskust ja lesta!

Pronksmedal (100p.)

Augud kärgedes

Kalle, õnneks on mesilased minust targemad ja tegid juba targu kärgede ehitamise ajal üles serva augud sisse kust läbi käiakse. Eks peale seda esimest talve tean seisukohta võtta, kas pean järgmine kord omalt poolt kaasa aitama või mitte. 

Lestadest niipalju, et 3. Augustil tegin suhkrutesti vastavalt soomlaste juhendile: https://mehilaishoitajat-fi-bin.directo.fi/@Bin/702b2a9387a19111e54f44522d4416ae/1507813499/application/pdf/639086/ajankoht-punkkientorjunta-p%C3%B6lysokeritesti.pdf

Ei tea kas tegin midagi valesti või mitte, igatahes tulemuseks oli ümmargune null. Ootasin spetsiaalselt kuni esimesed kärjetäied hauet olid 90% ulatuses koorunud nagu soovitati. Ise panin sellise tulemuse selle arvele, et tegu sülemiga ning täiesti uue taruga kus ühtki vana kärge sees polnud ehk lestal polnud veel olnud võimalust end sisse seada. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Langstrot ja Eesti raam ja farrari ju

talvitumiseks veel vähem ebasobivad, kui Thucari küna, mis on ju praktiliselt sama suure kärjepinnaga, kui Eesti kärg, alt on nurgad puudu, kuid sellevõrra sügavam, pealt laiem, mis on ju supper hea.... Ja lõhki pole küll tahtnud keegi kedagi siin kiskuda! Lihtsalt huvitav arutada! (Nalja ei tohi vist teha - olen seda ka varem kogenud:)

Esialgu oli ju Eesti raamgi teistpidi kasutusel - pesa sügavam - nagu Kurgjal tarud näha.. Talimaad toimetavad seal! Et mesilasperedel oleks normaalsem talvituda jne.. Lanks ja farrari ja veel mitmed madalad korpused jäetakse enamasti kahele korpusele talvituma, mis annab talvepesa sügavuseks peaaegu sama, kui Eesti raam + magasin. Elgon (eesti magasini sügavus) korpuseid jäetakse talveks 3 kolm isegi kõrguseks ju. Esialgne info oli, et Thucar jättis talvepessa 13 kärge ning andis 10 kg sööta - kuid edaspidine pilt/info näitas, et sööta oli piisavalt/rohkem - ta ei olnud nähtavasti eriti mett võtnud - kärjed olid küllaltki täis... Kui oleks kuni haudmeni mesi eemaldatud, siis oleks 13 kärje kohta 10kg sööta väheks jäänud..Puidust tarud, nagu ka Eesti lamavtaru on loomulikult kuivemad, parema sisekliimaga ja mesilaste sõbralikumad, kui vahtplast. Lihtsalt mesilaspere looduslik kodu on õõnsas põlispuus - kus kogu talvevaru kobara kohal.

Kuid Eesti talve temperatuurid oled küll, ei tea kustkohast saanud - või kus imekohas sooja mere kaldal elad? Meil viskab siin sisemaal ikka 15 -20- 25 miinuskraadi talvekuudel ning ka keskmine nii pehme ei ole kohe kindlasti... Isegi eelmise sooja talve kohta, mis vahele jäi on keskmine soojavõitu..(sellepärast, et talve polnud - polnud nüüd ka ju suve)..

Vahva, et temperatuure mõõdad - ei oleks uskunudki, et temperatuur kobaras juures juba nii madal on! Hoiavad kokku!

Pronksmedal (100p.)

Arutame julgelt

Vaidlustes selgub tõde, seega arutame aga julgelt. Ma olen ka suhteliselt paksu nahaga ja piisavalt jäärapäine, et ennast mitte liiga kergelt heidutada lasta. Seega, metsamumm - tore, et teemal kaasa mõtled ja -räägid. Arutelu ja vaidluse puhul olgem aga vastastikku valmis oma seisukohti, arvamusi ja väljaütlemisi kaitsma ja vastavate faktide ning viidetega toetama. Vastasel juhul saab neid seisukohti võtta vaid konkreetse isiku arvamusena mis võib kuid ei pruugi ekslik olla.

Lisaks on mul selline puue, et ma ei saanudki lahti sellest lapsepõlvehaigusest nimega "Agamiks?" Mulle ei piisa kui keegi ütleb, et seda, teist või kolmandat ei saa teha. Mul on vaja ammendavaid põhjendusi. Palun mulle seda puuet mitte pahaks panna.

Need keskmised temperatuurid sain ma sellise lehe pealt: http://www.climatestotravel.com/climate/estonia esimese hooga pöördusin küll yr.no ilmateenistuse lehe poole: https://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/statistics.html kuid seal pole miskipärast Tallinna kohta ülemisi ning alumisi äärmusi, ainult üks keskmine. Samas see keskmine jääb ilusti sellel minu kasutatud lehel toodud vahemikesse.

Mee võtmise kohapealt tõepoolest - sel aastal ei võtnud mitte tilkagi. Kõik mis nad koguda jõudsid jäi neile endile tarbimiseks. Edaspidi plaanin mett võtta kas jooksvalt, kui suvel hea korje ja tarus ruumi väheks jääb (maksimum on mul 32 kärge) või siis varasuvel kui uus korje käib ning talvevarudest piisavalt alles jäi. Sellisel moel loodan edaspidi vältida suhkrusiirupiga söötmist.

temperatuurid Eestis

Väljavõte Eesti oma kliimaandmetest 1981-2010 (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/)

kuu          // üldine keskmine // keskmine minimaalne // keskmine maksimaalne // absoluutne miinimum // absoluutne maksimum

november         +1,4                        -0,8                                    +3,5                              -25,9                              +13,9

detsember         -2,0                        -4,5                                     +0,2                              -34,6                              +11,9

jaanuar              -3,5                        -6,1                                      -1,2                               -36,8                              +10,1

veebruar            -4,5                        -7,4                                      -1,7                               -36,2                              +12,4

märts                 -1,1                        -4,2                                      +2,2                             -29,5                               +18,4 

Toodud arvud on Eesti kui terviku kohta keskmiselt. Ülaltoodud lingilt näeb ka täpsemaid andmeid, need on piirkonniti küllalt erinevad, ikka hea mitu kraadi. Ega ilmaasjata öelda, et Eesti on meteoroloogide põrgu ja klimatoloogide paradiis! Smile

Pronksmedal (100p.)

Andmed reaalajas

Tegin omale serverisse lehekese kust mugav jooksvalt temperatuurimuutusi jälgida. Leht on huvilistele samuti nähtav aadressil http://static.raitwebs.com/chart.html

Esimesed 7 näitu on tarust. Ülejäänud kõrvalasuvast ilmajaamast. Näitude mugavamaks võrdlemiseks saab graafiku all olevatel nimetustel klikkides neid peita ja taas nähtavaks muuta.

Minu jaoks oli jube huvitav jälgida tänast temperatuuride muutust. Ilusti on näha kuidas pärastlõunase temperatuuri tõusuga tarus elu kihama läks ja viimaste kärgede peal toimetamas käidi. Nüüdseks on massiga taru etteotsa tagasi kolitud.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Põhjus

Vbl on striimis juba läbi käinud, aga... miks üldse künataru?

Pronksmedal (100p.)

Põhjus mis kivi veerema lükkas

Olen mesinikke lapsepõlvest saadik austuse ja kadedusega kõrvalt vaadanud. Alati ise samas mõeldes, et kahju, et minust mesinikku ei saa. Peamine põhjus oli selles, et kust iganes otsast ma mesindusega tutvust üritasin tegema hakata, oli alati läbivaks teemaks rahanumber. “Arvesta alustamisel vähemalt xxx summaga. Siis paari aasta pärast investeerid kolm korda samapalju lisaks.” Mesindusinventari hindu vaadates tundus see kõik ka paika pidavat. 

Lisaks tegin kümmekond aastat tagasi seljale liiga ja nüüd tuletab ta mulle seda igal võimalikul hetkel meelde. Seega meekorpuste tõstmine ei ole minu jaoks eriti ahvatlev tegevus. Tegelikult selle tõstmise küsimusele vastust otsides leidsingi enda jaoks künataru. Kõik ülejäänu mis sellega kaasnes, nagu looduslähedane mesindus, minimaalsed kulutused, jne oli boonuseks.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aktsepteeritav...

... põhjendus. Ise oleksin samadest põhjendustest lähtudes ehitanud tänapäevaseid materjale ja mesindusteadmisi kasutades dadant-mõõdus raamidele mõeldud ja võrkpõhjaga lamavtaru. Väljaminek paari protsendi võrra suurem, aga tulevikus jama vähem. Looduslähedaseks ei tee mesindust ükski tarutüüp, vaid ikka mesinik.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Järgmisele hooajale mõeldes

Aidake mõelda, kuidas sealt järgmisel suvel korjet saada ning sülemlemist vältida.. Samas vanasti peeti majandites sadu peresid lamavtarudes ilma magasine kasutamatta! Kuid ka keskmised saagid olid 2 - kuni 10 - 15 kg . kui Ellamaa Lembit Rakvere Energias 30 kg perekohta sai oli see ennekuulmatu! 

Seal saaks muidugi ka Eesti raamimõõtu magasine peale panna, kuid siis on vaja suvepeale magasini all olevad - talvepesas olnud kärjed servapoole tõsta.. Samas, kui on lahja aasta nagu viimased 3 on olnud, siis kipuvad magasini hauet tegema... ning emalahutusvõre ei lähe küll LOODUSSÕBRALIKU mesindusega kokku! Kus pesa kohal hoitakse sooja ruumi - tühjalt!

Võimalus on ka uusi peresid juurde teha - siis sügiseks koguneks neile ikkagi mingisugune mee-kattekärgede varu.. Samas ka vurritamisega veidi probleem - ilma alumise raamita - jääb üle ainult nõrgmee võimalus..

nii, et kokkuvõtteks hakka aga uusi tarukünasid kokku kopsima, kui kuppudesse toitepiima hakatakse panema - saad lendperesid teha... n. ö. lend kupule, mis jääb vana taru kohale! Kuppude mahamurdmisega ei saavuta midagi - peale ajakulu - sülemlevad niikuinii... nii, et ei pea märkamagi ja ongi sülemlemisega üks  poputamise/talvitumise/nunnutamise aasta vett läinud vedama!

Lamavas-künas ei pea Sa märkamagi - et üks meekärg on haudmeväljale liiga lähedale jäänud ja sellest piisab, et tunnevad kitsikust ja sülemlevad.. mee kärje taga võib sul olla tõesti terve km ruumi! Nii on lood!

Kuid temperatuurid eilse vägeva lennupäeva suhtes on põnevad vaadata!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Maakeeli "künataru".

Antud tarutüüp on maakeeli "künataru". Katse on huvitav, sest et oleme põhjamaal Eestis ja Keenias on mesinduses palju asju teisiti.
Samal teemal: https://mesindus.ee/node/4706#comment-15135

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tänud

Lauri... Mul oli juba meelest läinud, et aasta tagasi see teema siin üleval oli! Kuid Tucar tahab tõestada et kõik on võimalik.. Ning loodus on väga paindlik - kohaneb kõigega, nagu meiegi oma koduga!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Talvitub see pere hästi kui on terve.

Selles pole kahtlustki, soojustamata tarus on talvitumine ilmselgelt parem, kui just jah ei tule -30 kraadi järjest väga pikalt ( vähe usutav). Ilmselt väikseks probleemiks saab taru suurus suvel.
Jõudu igaljuhul !

Pronksmedal (100p.)

Siirad tänud

Täitsa tõsiselt tänan asjaliku diskussiooni tekitamise eest.

Metsamumm - uute tarude materjal on olemas ja ootan kokku klopsimist. Plaanis on kaks uut taru järgmiseks aastaks. Mee võtmine toimub koos kärjega. Kui on värske ja ilus kärg, siis kärjemeena, kui haudme all olnud kärg, siis kärjed purustatakse ja mesi nõrutatakse välja. Les Crowder tegi testi 5 Langstroth ja 5 TBH’ga ühe aasta jooksul ja täheldas, et TBH tootis keskmiselt 20% vähem mett ja 6x rohkem vaha. See pidev kärje tootmine ja välja vahetamine peaks teoreetiliselt mesilased tervemana hoidma kuna erinevad kemikaalid millega mesilased kokku puutuvad, lahustuvad vahas ja viiakse me võtmise käigus tarust välja.

Kuna vurritamist ei toimu siis pole ka vajadust magasinide järele. Mett võetakse jooksvalt kui ruumipuudus ähvardama hakkab. 

Sülemlemise ärahoidmine peaks teoorias olema lihtsam kui korpustarus. Kui on hea korjeaeg, hoitakse msilased tegevuses uute kärgede ehitamisega nii pesaruumis kui taru tagaotsas “varakambris.” Kuna enamasti vana kärge mida taaskasutada, ei ole siis saavad mesilased jooksvalt pidevalt ehitamiseks tühje pulkasid. Need paigutatakse valmis kärgede vahele mis peaks tekitama ruumikuse tunde.

Kui aga siiski sülemlema kiputakse, siis tehakse vahelauaga see sülemlemine nende eest ära. Taru keskele pannakse vahelaud, varud jaotatakse pooleks, ühele poole lauda jäetakse ema, teisele poole kuppudega kärjed ja noored ammed. Sissepääsud jäävad erinevatesse suundadesse. Üks taru esikülge, teine taha.

Kui uues peres ema paarunud ja munema hakanud, siis asustatakse pere kõrvalasuvasse tarusse.

 

Konkreetse tarutüübi peamisks miinuseks peetakse seda, et võrreldes Langstrothiga ja teiste korpustarudega nõuab ta tihedamat hoolt. Mitte just rohkem tööd, aga tihedamat. See tähendab et taru sobib pigem taha aeda kus mesinikul on võimalik vajadusel kasvõi paar korda nädalas oludele silma peale visata. Kaugel asuvasse mesilasse mida loetud korrad suve jooksul külastatakse, ta ei sobi. Seetõttu jääb ta näiteks kutseliste mesinike valikust välja. On muidugi ka erandeid - Wyatt Mangum on näiteks kutseline mesinik kes peab mesilasi eranditult just nendes künatarudes.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kupule pealelend

metsamumm kirjutas:

/... kui kuppudesse toitepiima hakatakse panema - saad lendperesid teha... n. ö. lend kupule.../

Kupule pealelend ka vist loodusõbraliku mesindamisega eriti ei klapi. Prof. Kaškovski on nimetanud seda "jõhkraks meetodiks"

Külm vast polegi suur probleem

Kaits kirjutas:
Selles pole kahtlustki, soojustamata tarus on talvitumine ilmselgelt parem, kui just jah ei tule -30 kraadi järjest väga pikalt ( vähe usutav). ...

Külm väga tõenäoliselt tõesti ei ole pobleem. Pealegi - ega taru soojust ise ei tooda, selle tekitavad ikka mesilased talvesööta pruukides. Kuidas soojustamata tarus kajastuvad aga meie heitlikud talveilmad, mil temperatuur plussist miinusesse ja tagasi kargab, häbenemata teinekord ööpäevaga lausa paarikümnekraadiseid hüppeid teha? Tõsi, nii suuri temperatuurikõikumisi on harva - aga siiski! Kümne kraadi piires sula ja külma vahel temperatuurikõikumised on ju aga suht tavalised. Taru soojustuse põhiroll meie kliimas on pigem temperatuurikõikumiste silumine, ma arvan.

Thucari termoandurid on siinkohal lausa kuldaväärt infoallikad, kas pole? Veel huvitavam oleks muidugi kaks kõrvuti ja termoanduritega varustatud taru - muidu samasugused, aga üks soojustatud ja teine mitte. Smile

Wyatt Mangum

Thucar kirjutas:
Konkreetse tarutüübi peamisks miinuseks peetakse seda, et võrreldes Langstrothiga ja teiste korpustarudega nõuab ta tihedamat hoolt. Mitte just rohkem tööd, aga tihedamat. See tähendab et taru sobib pigem taha aeda kus mesinikul on võimalik vajadusel kasvõi paar korda nädalas oludele silma peale visata. Kaugel asuvasse mesilasse mida loetud korrad suve jooksul külastatakse, ta ei sobi. Seetõttu jääb ta näiteks kutseliste mesinike valikust välja. On muidugi ka erandeid - Wyatt Mangum on näiteks kutseline mesinik kes peab mesilasi eranditult just nendes künatarudes.

Wyatt Mangum on oma künatarudest eelmisel ja üleelmisel aastal keskmiselt 28 kg mett saanud, kusjuures mett ta võttiski vaid korra hooaja lõpul. Väga tõenäoliselt on kaubamee saak tuntavalt suurem, kui mett ka vahepeal võetakse.

Pronksmedal (100p.)

Termoanduritest

aednik kirjutas:
Thucari termoandurid on siinkohal lausa kuldaväärt infoallikad, kas pole? Veel huvitavam oleks muidugi kaks kõrvuti ja termoanduritega varustatud taru - muidu samasugused, aga üks soojustatud ja teine mitte. Smile

Sellise eksperimendi korraldamise mõte on mul peas tiksumas küll. Järgmisele tarule on nii ehk naa plaanis tarukaal "sisse" ehitada. Temperatuuriandurid lähevad samuti külge. Olengi just mõelnud, et mis info veel võiks kasulikuks osutuda? 

Praegune andur toimetab mul üle 2.4GHz raadiovõrgu kuna on majale suhteliselt lähedal - nii 30m. Aga kuna mul maja ja mesila vahel on täpselt üks jämedate kuuskede grupp siis aeg-ajalt kipuvad leviaugud tekkima. Talve pimedatel õhtutel plaanin GSM/GPRS sagedustele üle minna. Töökad hiinlased saatsid vastava mooduli juba ära, nüüd vaja natukene programmeerida.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuuriandurid künatarus vm. mesilastarus.

Õige on, et vaatluseks sobib mesilastaru kodu lähedal - selleks kulub ju palju aega. Smile

Olen nüüdseks ~10 aastat mesilastarudes temperatuure mõõtnud. Selgeks on saanud, et andmeid mesilastaru juures tuleb tõlgendada tervikuna: temperatuur, hääl, lõhn, ventileerimine, mesilaste liikumine, mesilaste lend, intensiivsus. Konkreetsest näidust tähtsam on näidu trend (isegi meile tajumatu muutus) ja koosmõju teiste teguritega. Tuleb eristada nähtumust (mis välja paistab) tegelikust olemusest. Seega saab mesilastaru temperatuuri ning kaalu näit olla vaid üks osa vaatlustest-kuulatlemistest. 

Soovitan temperatuurianduri panna kärje ülaservast ~10 cm allapoole ja (taga-)seinast ~10 cm eemale, sest et sel juhul on tarusisese ventileerimise mõju väikseim ja näitude erinevus suurim. Hästi paigutatud temperatuurianduri abil saab mesilaspere elust piisavalt hea pildi ka ilma mesilaste pesa avamata ning neid liigselt häirimata. Arvestama peab, et mesilased ehitavad anduri tasapisi vaha ja taruvaigu sisse kinni ning see on normaalne.
Vt:"Mesitarude elektrikütte korraldamine. Olulisemad hoiatused.": http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-1.pdf

Pronksmedal (100p.)

Anduritest tarus

Minu temepratuuriandurid on sellised: ning paigaldasin nad kärje ülemisse serva taru keskele. Selleks puurisin kärjepulgast 6mm augu läbi ja lükkasin anduri tihkelt sinna sisse selliselt et anduri ots ulatus 2-3cm taru sisemusse.

Peamine põhjus miks andurid tarusse üldse paigaldatud said, oli ennekõike võimalus keset talve aimu saada kas mesilased on veel elus või mitte. Ning kui juba andurite paigaldamiseks läks, otsustasin nad paigaldada selliselt nagu seda lõpuks tegin - hajutatult kogu taru pikkuse peale, et saada aimu kus kandis täpsemalt talvekobar parajagu asub. Täpsete numbrite nägemine on sealjuures teisejärguline. Peamine minu jaoks vajalik info tuleb ennekõike näitude erinevuse võrdlemisest.

Oleksin juba sellele tarule ka kaaluandurid paigaldanud kuid paraku selgus et oleksin selle peale pidanud kohe ehitamise ajal mõtlema. Need andurid ootavad nüüd järgmise taru valmimist.

Pean suvel naabrimehega arutama kas võtaks võrdluse huvides äkki ka ühe tema lamavtarudest jälgimise alla.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Anduri kaabli saab mahutada künataru kärjekandeliistu sälku.

Aitäh. Selge. Pakun: hõlpsam on paigaldada anduri kaabel puitu (künataru kärjekandeliistu) lõigatud sälku, sest et see lihtsustab läbivaatust. Millestki läbi puuritud kaabliaugu puhul hakkab toimetamist piirama kaabli pikkus. Sellisest sälgust mesilased läbi ei mahu ja kitivad kasutamata sälgu taruvaiguga kinni.
Olen pesakattelaua alaääre nurga lõiganud noaga kaldu - sellest piisab anduri kaabli mahutamise jaoks, vastu teist nelinurkse otsaga kaldu lõikamata pesakattelauda. 

Pronksmedal (100p.)

Info maksumus

Lõin huvipärast oma taru andurikomplekti maksumuse kokku.

Andur
Komponent Maksumus Kogus Kulu kokku
termoandur DS18B20 ilma hülsita 0,39 € 1 0,39 €
Arduino Pro Mini 328 3.3V 8MHz 1,36 € 1 1,36 €
Patareihoidja 18650 jaoks 0,21 € 1 0,21 €
akulaadija TP4056 0,32 € 1 0,32 €
DS18B20 hülsiga 0,75 € 5 3,75 €
päikesepaneel 6V 3W 1,69 € 1 1,69 €
niiskuse ja temperatuuriandur DHT22 2,06 € 1 2,06 €
NRF24L01+ raadiomoodul 0,63 € 1 0,63 €
Korpuseks elektrikarbik 4,00 € 1 4,00 €


Kokku 14,41 €




Vastuvõtja
Arduino Nano 3.0 Atmega328 1,65 € 1 1,65 €
NRF24L01+ raadiomoodul 0,63 € 1 0,63 €


Kokku 2,28 €
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesilaste talvekobara kõrval on talvel kuni ~-2 o C.

Mesilaste talvekobara kõrval on talvel külmal ajal (eriti pikema pakasega) normaalselt kuni ~-2 o C (näiteks liiga suure ja horisontaalse pesaruumi puhul), aga see kurnab mesilasi ning sellest madalam temperatuur võib tappa mesilaskobara pindmise kihi mesilased. Üldiselt on talvel mesilaskobara kõrval mesilastarus siiski paar kuni mõni plusskraad. Mul on mesilaspered Eesti tüüpi lamavtarudes Vooremaal üle elanud näiteks ka talvekobara kõrval -3,9 o C (samal ajal taru katuse all -25,4 o C) kuni isegi -5,9 o C (jaanuaris 2016.a., kui õues oli -27,9 o C).
Kui ilm soojeneb, siis kasutavad mesilased võimalust enam temperatuuri tõsta ning seejärel kobaraga liikuda (kui on pesakattelauad ja selle all vahe, siis vajaduse koral liiguvad mesilased ka ristisuunas kärgi) ja uusi kärgi avada. Kobara sees on haudmevabal ajal ~-12 o C kuni ~+16 o C. Jahenemine mesilaste pesas on talvitumise ajal aeg-ajalt vajalik kondensvee tekkeks ning joogimure lahendamiseks. Eri rasside mesilased hoiavad talviti erinevat temperatuuri taset (ja ainevahetuse määra), kohalikud tumemesilased säästvalt madalamat.
On ohu märk liiga varajasest haudmetegevusest, kui aastavahetuse ajal on talvekobaras temperatuur üle ~+20 o C. Aga paari päevaga saab temperatuur uuesti langeda. Märtsi algul hakkavad mesilased ka mesilaskobara kõrval temperatuur tõstma ning sellega saab kaasneda joogivee mure, sest et kondensvett tekib vähe.
Panna lund lennulauale sulama, mida mesilased sulaga soojemal kellaajal imema tulevad. 
Kui temperatuur on talvekobara kõrval tõusnud üle ~+10 o C, siis kobaras on juba üle +30 o C ja seejärel märtsis-aprillis haudme temperatuur ~+35 o C.
Suvel tõstavad mesilased vabatahtlikult (nad eriti ei ventileeri samal ajal) temperatuuri mesilastarus pesas kuni ~+42 o C (!), näiteks enne sülemlemist. Maksimaalselt olen näiteks mõõtnud perioodil mai-juuni 2017.a. mesilaste pesas + 43,9 o C (samal ajal õues + 33,4 o C).
Mesilased käituvad temperatuuri tõusvas faasis teisti, kui langevas faasis. 
Nii nagu inimesed reageerivad poliitilisele õhustiku muutusele - kui langeb, siis lõpuks juba ostavad soola, suhkrut, tikke ja petrooli. Wink

Huvitavat uurimustööd mesilaste maailmast. Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ars gratia artis

Mõõta võib kõike. Enamasti mõõdetakse mõõtmise rõõmu pärast. Mitu Õ-d

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuuri mõõtmine mesilaste pesas on praktiline.

Hoiab palju aega kokku, et mesilasperes toimuvast pesa avamata ja mesilasi häirimata ülevaadet saada. Kuid temperatuur on vaid üks osa tervikpildist, mida taru juures olles mõista on vaja. Temperatuuride mõõtmine ja (vast paar korda kuus ja/või pesade avamise eel) üles kirjutamine pole siiski puhas lõbu, vaid nõuab enese sundimist. Proovigem seda teha aastaid, igasuguste ilmadega. Wink

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

mõõtmine

Nagu Lauri ka ise tunnistab, on temperatuur ainult üks asi, mida mesilaspere juures tähele panna. Lisaks nt. õhuniiskus, liikumisaktiivsus jne. Mul on väga hea meel, kui inimesed viitsivad andureid paigaldada ja nendega aastaringi mässata - äkki saame sellisest andmestikust aimu, kui pikalt toimub meil talviti haudmetegvus (mujat pärit andmed räägivad lühikesest pausist novembris). Lihtsalt andurid on lihtsalt andurid ehk ars gratia artis. Alati peaks enne olema küsimus, millele andurite abiga vastust otsitakse.

Pronksmedal (100p.)

Küsimus enne vastuse otsimist

Sellega on natukene huvitav lugu. 

Kui ma täna paluksin kaasmesinikel märkmik kätte võtta ja kõik punast värvi autod, mida nad nädalavahetuse jooksul näevad, kirja panna. Siis oleks meil esmaspäeval suhteliselt hea ülevaade sellest, kui palju punaseid autosid mingites kohtades liikus.

Aga kui siis tekkiks kellelgi meist küsimus - “aga mitu sinist autot samal ajal liikus?” Siis sellele küsimusele meil vastus puuduks.

Sellepärast meeldib mulle väga just see mainitud mõõtmine mõõtmise enda pärast. Hiljem neid andmeid analüüsides ja muude andmetega või teiste teadmistega täiendades või kõrvutades võib enda jaoks paljutki uut avastada. Tihti sellist, mille peale andureid paigaldades ei tulnudki.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

tööhüpotees?

... peaks ju ikka olema. Ma võin ju käia iga päev puutaime mõõtmas ja teha selgeks, et suvel kasvab kiiremini, kui talvel. Töö tehtud (eurorahastus saadud) ja kui aruandlus korras, siis kõigil osalistel hää meel Laughing out loud Tegelikult on väga hea, et sa viitsid anduritega mässata. Millegipärast ma usun, et erinevalt papa Laurist saad sa ka mingid tõlgendatavad tulemused kokku. Jõudu!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

tööhüpotees?

... peaks ju ikka olema. Ma võin ju käia iga päev puutaime mõõtmas ja teha selgeks, et suvel kasvab kiiremini, kui talvel. Töö tehtud (eurorahastus saadud) ja kui aruandlus korras, siis kõigil osalistel hää meel Laughing out loud Tegelikult on väga hea, et sa viitsid anduritega mässata. Millegipärast ma usun, et erinevalt papa Laurist saad sa ka mingid tõlgendatavad tulemused kokku. Jõudu!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, ka ainult temperatuuri mõõtes saab tõlgendatava tulemuse,

näiteks, kas mesilaspere on elus või surnud; kas mesilaste kobar katab temperatuuriandurit või on sellest eemale liikunud, kas pesas on haue jms.

See on nagu elektri kulu järgi saab aru, kas talus on elektritarbijaid. Aga seda nii teada ei saa, mitu n.ö. "suitsu" külasse rehkendada; kui palju (nooremat) rahvast majas elab, mis sööki perenaine elektripliidil valmistab või toimetab hoopis peremees puupliiti küttes või vastupidi. Wink

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kui palju siis pesatermomeetrid näitavad?

Mitu temperatuuriandurit on mesilaste talvekobarast väljaspool ja mitu seespool?
Selles eespool olevas postituses pildi pealt ei loe hästi temperatuure välja, kuid tundub, et on andur ka vahelaua taga ning õues - täiskomplekt.
Praegusel aastaajal ja ilmaga peaks olema mesilaspere nii rahulik, et ka talvekobarast õue surema eriti välja ei lennata (suurem suvemesilaste suremine jäi sügisesse ja kasvab taas kevadtalvel, koos haudmetegevuse algusega). Tihaseid tuleb ikkagi juba rasva sööma harjutada, et nad lennuavad rahule jätaks. Praegu alla nulli käiv öine temperatuur annab mesilastele ka kondensaadina joogivee.

Pronksmedal (100p.)

Temperatuurinäidud

Minu taru temperatuurinäitusid saab jooksvalt ja tagasiulatuvalt näha siin: http://static.raitwebs.com/chart.html

Minu mummid pole vist ikka jupp aega juba nina välja pistnud. Vähemalt kui mööda liigun siis ika seisatan vähekeseks ja vaatan-kuulan. Kõik vaikne. Kui seespool stabiilset temperatuuri ei hoitaks, siis suisa muretseks.

Andurite asetus on mul iga 3 kärje tagant. Lisaks üks temperatuuriandur koos niiskusanduriga vahelaua taga ja nagu mainisid, ka üks tarust väljaspool, katusel asuvas anduri korpuse sees.

Samale graafikule kuvan ka 30m eemal maja seinal oleva ilmajaama näitusid, võrdluseks ja täienduseks -näiteks õhurõhku mu taruandur ei näita.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ükski temperatuuriandur ei ole talvekobaras.

Aitäh info eest. Temperatuuriandurid on väljaspool talvekobarat. Nii paistab, sest et kõik temperatuurid on madalad. Talvekobar hetkel ilmselt veel ripub kärgede all. Saate pikema plastvoolikuga kuulatleda - asukohta kerge puhumisega sumina muutumise järgi määrata. Need andurid on (kõrgel) pesa lae all ja erinevate andurite temperatuuride vahe on sellepärast nii väike. Suurema külmaga delta T o C (erinevus) suureneb, sest et õhk hakkab kärjevahedes erinevalt soojenema, pääs õhule pole ülalt päris lahti (pole pesakattelauad mesilaskäiguga nende laudade all); sain aru, et kärjekandeliistudesse on mesilaste ning õhu käiguks augud puuritud. Võib arvata, et veebruaris jõuab talvekobar anduriteni (pigem madalad kärjed on ja "küttekulu" üle keskmise) ja siis on küsimus, kummale poole piki künataru risti kärgi talvekobar liigub, kui liigub (läbi kärjekandeliistude ning kärgedesse jäetud avade). Ja missugusse kärje ossa tekib märtsis (sõltub ilmast, mesilasrassist, häirimisest jm.) haue. Kui talvekobar jõuab söömise järjega üles anduriteni ning pikalt paigal püsib ja kõrvalkärgedele ei liigu - sel juhul on oht, et mesilaspere sureb nälga. Selle ennetamiseks saab ohu nähtudes anduri 6 mm kitsavõitu avasid kasutada (avaramaks uuristatutena) hädasöötmiseks mesilaste liikumise kanalitena, kui pudersööt/lapiti meekärg piisavalt soe on, et toidutoojad jahedas ei kohmetuks. Niisama igaks juhuks talvekobarat häirida ei maksa - teeb abi asemel halba. Loodetavasti läheb Teil künataru katsetus Eesti tingimustes hästi - igal juhul saab sellest õppida.

Pronksmedal (100p.)

Talvekobara liikumisest tarus

Tundub, et mesilased olid piisavalt nutikad et õige liikumise suund välja nuputada. Vaadates viimase kuu aja temperatuure on ilusti näha kuidas detsembri alguses kerkis 8. kärje juures oleva anduri temperatuur kõrgemaks 4. kärje anduri omast. Peale seda on 4. kärje temperatuur jätkuvalt langenud ja praeguseks ühtlustunud teisel pool kärg 12. anduriga. 

tempid_tarus.png

Pronksmedal (100p.)

Talve selgroog

Täna on esimene päev, mil kõik taru andurid näitavad miinuskraade. Kobar asub näitude järgi kusagil 8. ja 12, kärje vahel. Rohkem 8. pool siiski. Seal püsis andur pikalt üle nulli kui kõik ülejäänud olid miinustes.

http://static.raitwebs.com/chart.html

Pronksmedal (100p.)

Detsember 2017 vs Jaanuar 2018

Detsember 2017

detsember_2017.png

Kobar asus kuu alguses neljanda ja kaheksanda kärje vahel. Kuu keskel koliti konkreetselt kaheksanda kärje juurde, mille temperatuur oli stabiilselt konkurentsitult kõige kõrgem. Kärg 4 ja kärg 12 olid kuu lõpus võrdsete temperatuuridega, mis seda justkui omakorda kinnitab.

Jaanuar 2018

jaanuar_2018.png

Mesilased püsivad kärgede nr. 8 ja 12 vahel. Esialgu veel pigem kärg nr. 8 pool kuid kärg 12. temepratuur hakkab mõningatel hetkedel juba kõrgemale tõusma. Kärg 4 temperatuur on võrdne taru vahelaua taguse osa temperatuuriga.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Olukord künatarus? Talvituvate mesilasperede kuulatlemine.


Aitäh Teile info eest. Missugused on temperatuurinäidud praegu (lõpuks saabunud talviste ilmadega)?
P.S. Mesilaspere saatust mõjutab oluliselt pigem talvekuude mõne päeva temperatuuri miinimum, aga mitte niivõrd kuu keskmised näidud.

  • Missugune on olukord Teie katsealuses künatarus? 
  • Kuidas mesilased sumisevad? 
  • Kui palju või kas üldse on lumel (sinna surema lennanud) mesilasi?
  • Kas lennuava ümber on pakasega mesilaste hingeõhust härmatise ring?
  • Kui jah, siis mis lõhna lennuavast tuleb?

Mesilasperesid on hea kuulatleda külmemal, tuuleta ja vaiksel talvehommikul, läbi lennuava pistetud voolikuga, mille teine ots kõrvas on, et missugust suminat nad teevad.

Kasutan talvituvate mesilasperede kuulatlemiseks apteegist ostetud, teatava koti küljest ära lõigatud vastupidavat, parasjagu jäika ~ 1 m plastvoolikut - kuulatlustoru. Selle spetsiaalse ümara otsa saab julgesti kahjustamata kõrva (kuulmekäigu vastu) panna ja teine sirgelt lõigatud ots hiiresiibri ~7 mm sälgu vahelt, läbi lennuava tarru pista mahub. See, kunagi kiiruga soetatud improviseeritud vahend, on mul juba kümme aastat väärt abiline olnud.
Kodutalus on praegu kõigi, sügisel talvituma pandud 12-ne mesilaspere sumin normaalne ja kuskilt perest õue ei kiputa. Nüüd õnneks ei ole ka kahepere-lamavtarudes enam liiga soe, sest et ilm on talvistes miinustes ja mesilased saavad ka vajalikku kondensvett juua.

Talvituvaid mesilasperesid ei tohi häirida asjata koputamisega või muul viisil häält tehes (kolistades). Pigem võib olulise tekkinud vajaduse korral lennuavasse puhuda. Nii reageerivad mesilased samuti korraks sumina valjenemisega, kui talvekobar (veel) lennuava sissepääsu lähistel on, ja sel juhul on ka arvata, et söödamett veel jagub. Kui aga kuulatluse sumin väga nõrk on ja mesilaspere lennuavasse puhumisele (ning isegi koputamiselegi) piisavalt kuuldavalt ei reageeri, siis on mesilaste talvekobar kas kärgi pidi jõudnud juba pesa lae alla tõusta või on mesilaspere väga nõrgaks ehk väikeseks jäänud. 

Linnud juba laulavad kevadiselt. Tihastele on mõistlik ilma soolata pekki või magedat searasva riputada- siis on nende huvi mesilasperede lennuavade vastu väiksem.

Rahulikku talvitumist.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Olukorrast künatarus

Mummid toimetavad jätkuvalt 8. ja 12. kärje vahel. Just siis kui tundub, et no nüüd hakkavad 12. edasi likuma, tõuseb 8. kärje temperatuurinäit taas kõrgeimaks. Mulle teeb see ainult head meelt kuna kardan väheke seda aega kui kobar 12. ja 16 kärje vahele jõuab - see tähendab et viimased varud on käsile võetud.

Sumina kuulatamisega läheb minu tarus keerukaks. Paari esimese kärje vahekäiguga ligipääs piirdub.

Lennuava ees surnud mesilasi täheldanud ei ole kuigi käin regulaarselt hommikuti koeraga jalutamas ja ühtlasi ka tarust mööda - siis ikka viskan silma peale ja lükkan andurite päikesepaneelilt suurema lumemütsi maha.

Lennuava ümbruse härmatist ja tarust tulevat lõhna pole kontrollida osanud. Teen seda kui järgmine kord väljas liikumas olen. Hetkel olen suutnud gripipisiku külge korjata ja joon rohkesti - oh seda häbi, suhkruga teed. Lohutan ennast et ehk järgmine aasta õnnestub ravitee sisse juba lusikatäis mett saada.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kas künataru lennuavaga ots on madalamal? Talvitumine lume all.

Tere.

Aitäh Teile.

  • Kas Teie künataru on n.ö. "nagu Lõuna-Eesti lehm", lennuavaga ots madalamal? Nii nagu hea ja tark Metsamumm soovitas.
  • Või mis seda mesilaste kärjelt kärjele liikumist soodustab? Loomu poolest liiguvad talvituvad mesilased kärgedel soojuse suunas ülespoole.
  • Kas torkasite hilissügisel mesilastele läbi kärgede läbipääsud või kuidas nad talvitudes kärgi vahetavad; kas alt ning külgedelt möödudes? 
  • Kui palju Teie (soojustamata?) künatarus pesas talvekobarast väljaspool temperatuur on; kas mesilased peavad vastu, kui saabub mõnepäevane ~-20 o C? See külmale vastupidavus oleneb eeskätt siiski mesilaspere tugevusest ja söödavaru piisavusest. 
  • Üks variant on Teil enne ennustatud ülehomset reede hommikust külma, künataru katuseni lumme kaevata, sest et viimastel päevadel on lõpuks (üle aastate) selleks piisav lumi maha sadanud. Võite taru ka üle katuse lumme kaevata, kuid tuleb tagada ventilatsioon, eriti sulale järgneva külma puhuks, sest et lumekoorikust õhk piisavalt läbi ei käi.
    / .... Õhuavasse võib torgata tugeva rohukõrtest tuti vms., sest seda vaikselt liigutades on lihtne talvel (mesilas kontrollimas käies) õhuava tekkivast härmatisest puhtana hoida ja linnud ei pääse sisse. .... / Vt: "Mesilasperede talvitumine lume all": 
    http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/5_2013.pdf

Head paranemist. Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

metsamumm kirjutas:
.... Kokkuvõtteks võiks öelda, et see taru võiks olla nagu Lõuna-Eesti lehm, kell kaks jalga lühemad! Hääd!

Pronksmedal (100p.)

Künatarust

Taru on mul ikka kenasti loodis - vastasel juhul oleks ju ääretult keeruline ilma raami ja kärjepõhjata kärgi teineteisest eraldi ja eemaldatavana hoida. Mingil muul moel pole samuti kärjelt kärjele liikumist soodustanud. Tundub et nad juhtusid mul tavapärasest nupukam sülem olema ja hammustasid ise lahti, et küljepeale vaja liikuda. Samuti ei olnud mul vajadust kärgedesse auke torgata - seda tegid nad juba ise kärgi ehitades. Enamus kärgedesse jäeti üles serva 1-2 avaust päris vastu kärjepulka.

Soojustusest ja temperatuuridest - kärjepulkade peal on mul korralik fooliumvill. Taru on ka tuulte eest igast küljest kaitstud. Kui jaanuaris -13.5C tegi, siis olid tarus sees kõik andurid miinuses. Kärg 8 ja 12 andurid, mille vahel kobar parasjagu oli, püsisid seal 0 ja -2 vahel.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuurianduri näit mesilaste talvekobaras?

Aitäh. On arusaadav. Kas mesilased on jõudnud üles temperatuuriandurini tõusta ja kas nüüd on temperatuuriandur talvekobara sees ka? Mitu kraadi see näitab?

Pronksmedal (100p.)

Andurite näitudest

Näite jälgides on näha hetki, kus kobar on andurile tõenäoliselt lähemal. Sellistel hetkedel on konkreetse anduri näit seal 12-16 kraadi kandis samas kui väljas on alla -6 ja kaugemal asuvate kärgede andurid samuti miinuses. Tavaliselt üle 24 tunni selline kõrgendatud temperatuur ei püsi ning langeb tavapärase 6-7 kraadi kanti.

Kuigi olen seda korduvalt varem teinud, postitan igaks juhuks siinkohal uuesti oma taru temperatuuride logimise lingi. http://static.raitwebs.com/chart.html Kindlasti suudab kogenud mesinik sealt oluliselt rohkem välja lugeda kui minusugune algaja.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuurianduri asukoht.

Aitäh huvitavate andmete eest, s.h. graafikutega e-lingi meelde tuletamise eest. Palun vabandust, et mul tasapisi teksti kohendades siia üksjagu küsimusi kogunes. Ehk on teistelgi huvitav lugeda, kes süveneda soovivad.

Kas külmetushaigus on Teil möödas? Üldiselt on mesinikud harva haiged, eriti juhul, kui suveperioodil ikka ka nõelata saavad. Smile

Missuguses Eesti piirkonnas Teie künataru asub? Vooremaal oli täna hommikul ~- 13 o C. Teil on soojem ~3 o C kuni ~4 o C võrra.

Kas saan pildist aru, et lennuava (augud) on künataru ühes otsas? See Teie künataru on siis pigem n.n. "sooja kärgede paigustusega taru", milles tuul otse kärgede vahele ei saa puhuda. Erinevalt näiteks Eesti tüüpi "külma kärgede paigutusega tarust", milles kärjed on risti lenuava suunaga. Puuõõnes ehitavad mesilased kärjed diagonaalis (poolviltu) lennuava suunaga.

Kas mesilaste talvekobara Teie kirjeldatud liikumise nähtumine toimub suunaga lennuavaga otsast kaugemale? See oleks loomulik suund.

Igaks juhuks küsin. Mitu kärge Teie künatarus on? Eelpool loetelus on Teil kirjeldatud 13 kärge, aga tagapool: "kui kobar 12. ja 16 kärje vahele jõuab - see tähendab et viimased varud on käsile võetud."

Küsin igaks juhuks veelkord. Kas mäletan õigesti, et kärgede temperatuuriandurid on Teil kinnitatud kärjekandeliistudesse tehtud avadesse? Ja näitavad seega olulisel määral pesalae temperatuuri konkreetses kärjevahes või kuidas?
"Ümbritsev temparatuur" näit on madalam, kui "välistemperatuur". Kus need andurid on? 
Kus asub andur "vahelaud", kas samuti pesa lae all?

Nähtub liiga niiske! Kus asub andur "ümbritsev niiskus"? Kas see fooliumiga soojustus ei lase läbi pesalae piisavalt niiskust välja? Soovitan Teil kaaluda alt veidi suuremat niiskuse välja tuulutamist, kuigi tarus on juba jahedavõitu, sest et liigne niiskus on talvituvale mesilasperele hullem, kui liigne külm.

Näitude stabiilsuse järgi (muutused on mõõdukad, võrreldes välistemperatuuri kõikumisega) tundub pesas oluline meevaru olevat.

Olen leidnud, et optimaalne temperatuurianduri asukoht on lendlast eemal, (soojustatud) vastasseinast ~10 cm eemal ja pesalaest ~10 cm allpool. Kui on üks andur, siis olgu see keskmiste kärgede kandis. Sel juhul jääb temperatuuriandur teatud juhul talvekobara sisse ja näitab ka neid temperatuure, mida mesilased enda jaoks tehtlikult saavutavad (hoiavad), näiteks kui nad hilistalvel haudmetegevusega alustavad.
Mett täis kärjed stabiliseerivad mesilaste pesas temperatuuri kõikumisi. Mesilaste poolt meekärje külge ehitatud temperatuurianduri näit saab anda aimu ka meevarudest- kui on stabiilne näit, on mett täis, kui kõigub, siis tühi.
Keerulisem on sotti saada, kui andurid asuvad vastu mesilaste pesa piirdeid ja sel juhul muuhulgas alati ju ka talvekobarast väljaspool. Sest et mesilased suudavad vajaduse korral talvekobara välimise kihi üsna soojapidavaks muuta ning temperatuuride vahe väljaspool talvekobarat ja talvekobara sees võib olla kuni mõnikümmend kraadi.

Saate mesilasi kuulata ka siis, kui lennuava ja talvekobara vahel on suurem vahe, sel juhul palja kõrvaga läbi lennuava ilmselt ei kuule- ikkagi on vaja voolik pessa pista. Kui sumina fooni taustal üksikud mesilased pirisevad, on tarus liiga soe.
Mesilaste puudumisest lumel ja negatiivsest temperatuurist väljaspool talvekobarat, saab ehk ka oletada, et Teie mesilased, kel elukaar lõppenud on, ei suuda õue surema lennata, vaid hanguvad enne lendlat taru (pesa) põhja peal.
"Vahelaud" näitab Teil -5,1 o C, kui "välistemperatuur" -8,5 o C ja "ümbritsev temparatuur" -9,6 o C. Samal ajal on suurima temperatuuride erinevusega kärgedel "kärg 12" on +8,0 o C ja "kärg 4" -1,5 o C.

Edukat künataru katse jätku Teile! Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Jätkuvalt tõbine

Gripp endiselt kallal - suvel õnnestus ikka paar sutsakat saada aga eks ma üritan sel aastal hoolsam olla ja rohkem neid koguda Smile

Taru asub Koeru vallas, põldude keskel künka otsas.

Lennuava augud on jah kõik ühes (parempoolses) servas. Kolmest avast 2 on talveks suletud ning kobar liigub tõepoolest lennuavadest järjest kaugemale.

Temperatuuriandurite osas mäletate täitsa õigesti. Andurid on pistetud läbi kärjekandeliistu puuritud aukude ning asuvad seega pesa laest vaid nii umbes 2-3cm madalamal.

Kõik "Ümbritsev" nimelised näidud pärinevad tarust umbes 30m eemal asuva elumaja seina küljes olevalt andurilt. Sellest ka näitude väheldane erinevus.

Vahelauaks nimetan ma oma tarus sellist eraldajat, mida on võimalik suvalise kärje asemele pista ning mis takistab mesilaste pääsu sealt maalt edasi. Näiteks talveks piirasin taru täpselt 16. kärje pikkuseks. Kuigi taru mahutab kokku 32 kärge, on mummid sunnitud leppima hetkel poolega. Vahelaua taga asuvad ka sügisel tühjaks veetud kärjed. Õhuniiskusega on sedapidi, et see andur jäi sel korral samuti olude sunnil teisele poole vahelauda, ehk väljapoole mesilaste eluruumi. Seega reaalselt tarus valitseva niiskuse osas selle talve andmed puuduvad. Samuti puudub mul võimalus kuidagi tarust niiskust välja tuulutada kuna taru on vaid pealt avatav - nagu tõeline küna.

Tänud Teile, et andsite natukene meelerahu oma hinnanguga pesas oleva söödavaru kohta. Söötsin sügisel 10kg siirupiks tehtud suhkrut lisaks sellele mis nad ise suve jooksul kõrvale panna olid jõudnud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Künataru katse videos. Kevadtalvise meevaru kontrollimise ohud.

Aitäh. Vaatasin veelkord väärt videot Teie künataru läbivaatusest, et selle ehitust meelde tuletada. 

Soovitan äärmise võimalusena kaaluda (mitte tingimata teostada), kui Teil on kartusi meevaru lõppemises, et ilmselt õnnestub Teil märtsis piisavalt sula ilmaga hiirvaikselt künatarus meevaru kontrollida. Saate ehk vahelaua poolsest otsast piiluda, kui kaugel mesilased on ning kui suur meevaru on.
Risk on, et ergutate kolistamise ja läbivaatusel paratamatu õhurežiimi muutmisega mesilaspere liiga varajasele haudmetegavusele, aga mõtiskleda sellele võib.

Thucar kirjutas:
 8. oktoober 2017 - 5:46 — Thucar: "Teise läbivaatuse video". .... Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=KsIpaV1FRJI 

Pronksmedal (100p.)

Käisin nuusutamas

Sain täna üle pika aja  pikemalt välja kondama. Käisin ja viskasin ka tarule pilgu peale ja lükkasin anduri päikesepaneelilt lumemütsi maha.

Ühtlasi kontrollisin ka neid nüansse, millele Te tähelepanu soovitasite pöörata.

 

  • Taru ees lumel ühtegi mummi endiselt ei paistnud, küll aga õrnalt kihthaaval lund laiali lükates koorus välja 4 mummi erinevatelt sügavustelt.
  • Lennuava ümber härmatist ei olnud
  • Lõhna osas arvestagem sellega, et mu lõõrid opole veel 100% ulatuses avatud - igatahes ei suutnud minu nina mitte mingisugust lõhna üles võtta.
Hetkel ei riskinud suurema lammutamisega mumme traumeerima hakata. Seega ei hakanud katust maha võtma, et vahelaua juurest sisse piiluda. Ootan sellega ilma pehmenemiseni.
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kas õnnestus künataru mesilasi voolikuga kuulatleda?

Tänan. Järelikult siiski tarus nii külm ei ole ja mõni eakas mesilane suutis lumme surema lennata. See on hea märk.
Ilmselt on künataru lõhna tabamiseks liiga pikk, sest et lõhn (kui seda on) liigub välja läbi künataru laepoolse osa pragude ja puidu.
Ja temperatuuri nullpunkt asub Teil niisiis tarus, sest pesa äärealadel tarus on miinustemperatuur. Seega mesilaspere talvekobara elutegevusest tekkiv härmatis tekib pessa taru sisse, mitte lennuava ümber. Seda kondensvett nad joovad ka.
Kas Teil õnnestus ka kuulatleda, mis häält mesilased künatarus teevad? 
Kas Teil on vahelaud või selle tagune soojustatud?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Künatarus tundub olema stabiilne

ja mesilaspere on elus, vt: http://static.raitwebs.com/chart.html
Huvitav, et Teie maja küljes oleva anduri näidud: "ümbritsev niiskus" ja "ümbritsev temperatuur" on eile varahommikul pakasega n.ö. kinni jäänud, aga "ümbritsev õhurõhk" muutub. Miks?
Nähtub, et kärgede temperatuuride näitude muutused on inertsed (mõõdukad), sest meevaru stabiliseerib temperatuurikõikumisi. Seega, mesilasperel ilmselt veel nälga ei ole, aga voolikuga kuulatleda võiks neid tasakesi ikkagi. Pakasega saab kuulatledes teavet enam, kui sulaga.
Missugust suminat nad teevad? Ilmselt on hetkel nende sumin vaikne ja ilma üksikute pirinateta, sest et kärjeti on temperatuuride erinevus ja kõrgus on veel väike. Kui aga voolikust hakkab kuulda olema ühtlane tugev sumin, siis viitab see, et mesilaspere on asunud pesa (südamikku talvekobara keskel) haudme temperatuurini kütma. Veidi tugevam sumin saab tähendada ka seda, et mesilaspere ei suuda enam elus püsimiseks vajalikku temperatuuri hoida ja on jõuetuks (väikseseks - vähearvukaks) jäänud - sel juhul võib korra tarule koputada ja korraks toimuv heli kasv ei ole suur.
Ka enne nälja saabumist hakkab ärritunud mesilaspere mõnikord pesaruumi kütma, et üritada meega kärgedele kolida või lülitub hoopis vaiksele-vaiksele n.ö. säästurežiimile - mesilaste rassist sõltuvalt.
Läheneb mesilasperede talvitumise raskeim etapp. Kui mesilased märtsi algul õue tikuvad ja lumel palju surnud mesilasi on, siis on kas haue juba pesas ja/või on kahtlustada nälga ja/või janu. 

Jõudku nad kevadesse. Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Maja küljes andur

See maja küljes andur on mul puhtalt patareitoitel olev asi. See saadanas sööb neid patareisid ikka hoolega. Eriti kui külm on. Ei olnudki ise tähele pannud, et jälle tühi. Eks nädalavahetusel turgutan ta taas elule. Õhurõhu näit võetakse mul selle välisanduri ja eluruumides asuva anduri koostöös, sellepärast jäi too näit endiselt muutuma.

Kuna nädalavahetuseks ennustatakse ka pehmemat ilma, oli plaanis ka taru veidi lähemalt uurida. Sobiva ilma korral piilun ka vahelaua poolt sisse. Võtan ehk kaamera ka näppu, ega ma tõenäoliselt ise väga palju sellest arvata ei oska, mis ma seal näen või ei näe.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ettepanek: künatarru piilumiseks on liiga külm ja veel vara.

sest et Teilgi seal langes termomeeter täna hommikul õues alla ~-14 o C. Mesilastel läheks pärast pesa küljelt avamist liiga palju aega ja energiat, et temperatuuri pesas uuesti üles saada (temperatuurinäitudest on näha, et talvekobar tõmbub praegu kasvava külmaga koomale ja vaid kärg nr. 12 on üle +8 o C ja juba kärg nr. 8 on ~-0,5 o C). Ja selleks läbivaatuseks on aastaajaliselt liiga vara ka, sest et müra, vajadus pärast pesa jahutamist talvekobara sees temperatuuri tõsta ja muutunud õhuvahetus saab mesilaspere liiga vara haudmetegevusele ergutada. Selle tõttu omakorda võivad mesilased end ära kurnata ja ka liiga palju söödamett tarbida.
Pigem võiks künataru mesilasperet esialgu voolikuga kuulatleda.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ettepanek: künataru katuseni lumme.

Saabuval ööl tuleb külma juba ~-20 o C. Soovitan kaaluda künataru lähipäevil katuseni lumme kaevata, sest et pakane lähinädalatel süveneb. Nädala pärast, järgmiseks kolmapäevaks ennustab Tartu kanti gismeteo.ru ~-30 o C ja (Norra) yr.no ~-25 o C, Künatarus on kõige soojem temperatuuriandur talvekobara kohal kärjekandeliistus nr. 12 on temperatuur langenud ~+3 o C-ni ja kõik teised andurid on pidevalt miinuses. Vastasel juhul 50% tõenäosusega künatarus mesilaste talvekobar lähipäevil hangub ning külmub. Eriti juhul, kui voolikuga kuulatledes selgub, et mesilased niigi sumisevad temperatuuri hoidmiseks kõrge tooniga ega suuda seda suminat (ühe) koputuse peale oluliselt kasvatada - on kurtunud ja väikesearvulised. Loodame siiski parimat.
Soovitan püüda jätta maapinna ja künataru vahele vähem lund, kui näiteks kaldu kuuseokstele künataru ümber kuhjate, et maapinna poolt maa suhteline soojus taruni jõuaks. Muud soovitused mesilaspere talvitumiseks lume all on ühes mu eelmises postituses siin.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Talvekobar jõudis künatarus pesa lae alla.

Tundub, et mesilaste talvekobar jõudis künatarus pesa lae alla, kärjekandeliistu avas oleva temperatuuriandurini, sest et see kärg nr. 12 anduri kasvav temparatuur näitab nüüd kõrgeimat näitu: +10,9 o C. Kuid juba kärg nr. 16 kandeliistu andur näitab juba -3,8 o C ja kärg nr. 8 - 4,6 o C - ilmselt nendes kärjetänavates enam (elus) mesilasi ei ole. Kärg nr. 4 on lausa -7,9 o C! Samal ajal näitab andur "vahelaud" -14,7 o C (paistab et soojustamata) ja "välistemp" -16,4 o C. Vahelaua taha näitab õhuniiskust 78,4 % - see on pakasega 97,4 -lt % kiiresti alla langenud nagu oligi arvata. "Ümbritsev" niiskus ja temperatuur maja küljes andurist on endiselt sirge, sest et see patarei ei toimi külmaga (näit hangus -14,2 o C ja "ümbristsev niiskus 96,0% peale).
"Ümbritsev õhurõhk" töötab ning on 1018 hPa - jätkuvalt kõrge ja õhurõhk püsib.
Mesilaste talvekobar on minimaalseni kokku tõmbunud ja see teeb neil toitumise keerulisemaks. Kirjutasite, et pesa lagi on Teil hästi soojustatud - seega püüavad mesilased vähemalt talvekobara ühe (ülemise) külje soojas hoida.
Sellise pakasega ei saa mesilased (ristisuunas kärjetänavatega) kärge vahetada, asuda ümber kärjele mille temperatuur on ~-4 o C, ja künataru mesilaspere ei pruugi enam üle ühe-kahe nädala vastu pidada. Sellepärast pakungi künataru lumme kaevamise võimalust, et pesaruumi soojemaks saada. Ilmselt (~50% tõenäosusega) ilma Teie poolt taru lumme kaevamata ehk n.ö. katsesse sekkumiseta künataru mesilaspere saabunud mitmenädalase pakasega ellu ei jää. Võite künataru ümber kaldu toetada laudu, oksi, jämedaid pujude varsi jms, millele lund toetada. 

Olen katsetanud, et pakasega töötavad termomeetrite kallimad -1,5 V patareid tootjalt Panasonic.

Veelkord aitäh Teile näitliku võimaluse eest, et me kõik saame jooksvalt üle neti künataru katse temperatuure jälgida, ning olete ka andurite asukohtade loogika eespool lahti selgitanud. Soovitan huvilistel libistada kursorit graafikutel edasi-tagasi, et erinevaid näite näha, vt:
http://static.raitwebs.com/chart.html

Loodan, et künataru mesilaspere elab Teie abiga talve üle ja katse ka selles mõttes edukas on, kuigi ka vastupidine tulemus oleks teadmine.

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Päike soojendab künataru.

Tundub, et juba kõrgemalt käiv päike soojendab künataru pärast külma ööd (või kuidas?) ja see on hetkel hea, sest et mesilased saavad veidi hinge tõmmata. Smile
Nii tundub näite vaadates, võrreldes tänahommikuse seisuga: 12-da kärje kohal langes temparatuur ligi 2 korda +11,0 o C -> + 6,0 o C-le ja niiskus künatarus vahelaua taga tõusis 78,4 % -> 91,5 %-le. "Välistemp" on hetkel tõusnud ja näitab -8,5 o C. Veel parem oleks mesilasperel künatarus lume all, et öiseid miinimumtemperatuure ehk n.n. temperatuuriauke siluda.

Pronksmedal (100p.)

Mesilaste toimetamised

Kuna õhutemperatuurid jätkuvalt krõbedates miinustes, siis pole taru kaant kergitama veel läinud. Andurite näitusid jälgides on ka näha, et päris viimaste kärgedeni (kärg 16) pole veel jõutud, seega varusid peaks loodetavasti veel olema.

Üritasin suminat kuulata kuid nagu kartsin, ei õnnestunud esimeste kärgede vahest kaugemale manööverdada. Kuna lennuavad ei ole päris taru põhja tasandil, siis ulatuvad kärjed lennuavadest madalamale. Vooliku teekond peaks olema kõigepealt peale lennuavast sisenemist olema alla ja seejärel 90 kraadi all vasakule, siis pääseks pikki taru kaugemate kärgede alla.

Maja seina küljes olev "Ümbritsevad*" näitude andur ei soostunud ka peale patareide vahetamist näitusid teatama. Loodan et ehk temperatuuride tõustes võtab eluvaimu uuesti sisse. Aga tundub, et tuleb ka seal hakata valmistoote asemel enda valmistatud andurit kasutama. 

Lõunapäike mis juba kõrgemalt käib, vaatab ilusti tarule peale. Samas on näha, et taru sees ta drastilisi muutusi ei põhjusta. Ennekõike vast seetõttu, et tarul on lumemüts peas ning katusealune soojustatud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kas künataru kärjed summutasid sumina?

Aitäh Teile. Sellise pakasega pigem ei saa mesilased ristisuunas kärge vahetada, ~-4,5 o C kärjele ümber asuda. Üldiselt kuuleb umbes pooltel mesilasperedel (olenevalt talvekobara asukohast pesas, mesilaspere suurusest, välistemperatuurist, haudme olemasolust jms.) pakasega suminat ka kõrva mesilastaru lennuava juurde pannes ja voolikuga kuulatledes piisab sumina kuulmiseks vooliku lennuavasse pistmisest.
Aga Eesti tüüpi lamavtarus on kärjed n.ö. külma asetusega, risti lennuavaga, ega takista heli levimist pesas. Ju siis künataru kärjed (diagonaalis lennuaukudega) summutasid sumina.
Kuulatlen saabuval nädalavahetusel uuesti enda 12 mesilaspere ja kaevan vähemalt väiksemate/vähem soojustatud mesilasperede mesilastarud katuseni lume alla. Eesti tüüpi (täisraamilise magasini võimalusega) kahepere lamavtarude mesilastel on n.ö. "kahekesi" tarus pigem liiga soe, mitte külm. See lume kuhjamine on hea tegevus Eesti Vabariigi juubelipäeval lastega õues viibida. Viimati, mõni aasta tagasi, korjasin lumelabidaga vähest lund tarude ümber tervelt kaks korda talve jooksul ja mõlemal korral hävitas sula kogu mu töö juba mõne päeva pärast. Wink

Pronksmedal (100p.)

Sumin

Head Vabariigi aastapäeva mesinikele!

 

Käisin täna uuesti suminat kuulamas. Seekord võtsin jäigema plastist toru mis vist sobis selleks otstarbeks paremini kuna seekord õnnestus tõepoolest neid kuulda. Paraku ei olnud sellest kuulmisest olulist tolku minu oskamatuse tõttu kuuldut tõlgendada. Kuulsin ühtlast suminat. Ei ütleks, et just eriti kõrge tooniga, samas ka mitte selline suveõhtul taru seina taga kuulates kostuv mahe ümin.

Igaks juhuks on nüüd plaan kindel, nädala alguses keedan paarist kilost suhkrust kommi ja asun pehmema temperatuuriga päeva varitsema. Keerukaks osutub muidugi selle candi (muuseas, kas tõesti sellel suhkrukommil eestikeelset vastet ei ole ja nimetataksegi otse väänates kandiks ja kändiks?) mummudele kättesaadavaks muutmine. Hetkel tundub kõige parema nipina selline kommi kärje sisse hõõrumine: https://www.youtube.com/watch?v=FNoIs3WpTbE

Selleks otstarbeks on mul vahelaua tagant sinna talveks hoidu pandud kärg kohe võtta ja saan selle kommi pahteldamise ära teha enne kui üldse vahelauda liigutama ja mesilaste talveruumi tungima hakkan. Tahaks minimaalse segamise ja pesa jahutamisega hakkama saada.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

pudersööt

... pole küll kõige parem vaste, aga sellisena käibel on. Tegelikult peaks olema a) tahke sööt (suhkrupäts) ja b) tahke jõusööt (suhkrupäts valgulisandiga)

Pronksmedal (100p.)

Kandi

Avastasin oma üllatuseks, et tõepoolest, isegi 2014 aasta Mesinduse Oskussõnastikus on Kandi olemas. Kuigi suhkrupäts tundub mulle suupärasem ja omasem. Huvitav, kas enne ameeriklasi/inglasi meil sellist sööta ei tuntud? 

Igatahes temperatuure jälgides tundub, et kobar läheneb viiamstele kärgedele. Kärg 16 anduri temperatuur on viiamste päevadega taru eesotsas olevatest näitudest selgelt eraldunud ja on tõusuteel. Neljapäev-reede lubatakse külma mõningast järgi andmist. Loodan, et neil päevil päikese käes ehk tõuseb sinna nulli lähedusse ja riskin taru katuse kergitamisega.

Homme läheb suhkrupätsi keetmiseks. Küsiks veel kogenud mesinikelt täpsustuseks üle - 2kg suhkrut, 500ml vett, 1tl äädikat. Kas sellise äädika koguse puhul on arvestatud 7% või 30% äädikat?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Praegu pesa avamine kahjustab/häirib/nõrgestab jne.

Künataru "kandi", mis sobiks neile päästmiseks - (kui nad nälja tõttu peaksid praegu hukkuma - kuna pesa kohalt on toit lõppenud,))  asub nende oma tarus. Seal peaks ju söödakärgi, kus mesilased ei asu olema! Siis ei peaks nuputama mõtetut suhkruplönni. Saharoosi lagundamiseks lihtsuhkruteks on appi vaja äädikat - kandi tegemine ei ole niisama - see on protsess. Ja see ei ole kindlasti mingi ameeriklaste/inglaste leiutis - kandi on kindlasti vanem, kui EV 100 ja tehti varem mee ja suira lisamisega..

Sellest on siin juba sügisel juttu olnud, et mesilaspere küljesuunas ei saa liikuda ning nad on isegi kaua juba vastu pidanud selles madalakeses. Kui kärg kobara kohale lapikuti ei mahtunud võib kärje sisu ainult ju kasutada.. Kuid selleks on jah vaja sooja ilma, et see toiming ära teha. Kui seda peret tahaks tõesti päästa on võimalus see tuua jahedasse ruumi - lendlad sulgeda - aeglaselt lasta soojeneda ning punase lambi paistel toit kobarale peale.. Välja ei saa teda viia siis enne kui on puhastuslennu aeg juba..

Vene aja algul olid rahvavaenlane, kui mõni pere oleks ära surnud - rääkis üks vana mesinik, kes käis sügisel Kaukaasiast lennukiga peresid toomas. Mitmekümne nälgas pere kohta eraldati 1 kg suhkrut ja nii iga kuu, kuni kevadeni. Mesilaspered pandi tühja rehetaresse ning punase tulega antigi kord kuus söödalahus pesa peale. Kõik pered jõudsid kevadesse!

Praegu on mesilas kõige olulisem täielik talverahu..(Isegi lumesahmakas vastu taru võib neid häirida)

Kokkuvõtteks - peaks muretsema kiiresti parima sööda ning neile peale libistama - neil on võibolla pool kobarat juba nälja tõttu kustunud ning mingi punt ümber ema on veel..

Pronksmedal (100p.)

Aitäh Metsamumm

Tänan Teid, Metsamumm vastuse eest. Paraku noriks natukene selle vastuse kallal. Mitte pahatahtlikult, vaid, et enda jaoks pilti natukene selgemaks saada.

Esiteks see, et kuna sügisest alates on taru erinevate punktide temperatuurid talletatud, siis on selgelt näha, et kobar alustas taru sissepääsu juurest (kärg4) ning on nüüdseks liikunud taru teise otsa (hetkel kärg 12 ligiduses) Ei oska nüüd öelda, kas tegu on erandi või reegliga, kuid tundub, et vähemalt minu mesilased küljesuunas siiski liiguvad. Ega ma hea meelega taru avama ei kipugi. Ise lootsin, et sügisel söödetud 10kg suhkrust tehtud siirup ning nende enda kogutud suvised varud olid piisavad, kuid rahutuks muudab küll see nägemine, et nad taru viimase neljandiku peal asuvad.

Teiseks "kandi" teema. Juhul kui see konkreetne sööt ei ole ameeriklaste/inglaste teema (mida ma ei arvanudki, tegemist oli pigem retoorilise küsimusega) ja ta on meil siin pikki aegu olemas olnud, siis seda enam paneb mind imestama, et miks seda söödatüüpi Kandiks nimetatakse? Kas esialgne nimetus mingil põhjusel enam ei sobinud, et oli tarvis kasutusele võtta inglisekeelse väljendi("bee candy" või "candy") visuaalne otsetõlge? Hetkel tekkib samasugune tunne nagu venemaal kiirsöögikohtade nimed nagu "Makdonalds" ja seal pakutavad toidud "Tšizburger"

Kolmandaks selle suhkrukoogi, kandi, mesilasekommi, vms valmistamine. Saan aru, et tegemist on protsessiga. Kui täpsem olla, siis on tegemist sahharoosi pikkade molekuliahelate lõhustamisega lühemateks fruktoosi ja glükoosi ahelateks. Selleks kasutatakse sahharoosi kuumutamist temperatuurini vähemalt 120 kraadi, millel teda hoitakse 15-20 minutit. Selle tulemusena peaks hinnanguliselt 95% sahharoosist olema lõhustatud. Seega kokkuvõtvalt oleks mul täpsustav küsimus, et kas fraas "kandi tegemine ei ole niisama" oli mõeldud selles võtmes, et kodustes tingimustes ühe taru tarbeks ei ole seda mõistlik teha? Või selles võtmes, et kandi valmistamiseks on tarvis mingisuguseid eelsoodumusi, mis mul puuduvad?

Samuti huvitaks, milliste andmete põhjal see arvamus "neil on võibolla pool kobarat juba nälja tõttu kustunud ning mingi punt ümber ema on veel.." vormistatud on? Kas on mingisugused näitajad, mida ma pole tähele pannud, mis sellele viitavad?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

"Pudersööt" on hea sõna. / Vajadusel ÜKS koputus.

  1. Kas kõik järgnevad temperatuuriandurid on künatarus pesas seespool või on mõni vahelaua taga? Justkui liiga külm tundub olema.
    Eeldan, et künataru kärg nr. 16 (-4,7 o C) on talvekobara pool vahelauda. Või kuidas? Kärg nr. 8 on -11,9 o C, nr 4 on (pesas?!) -14,7 o C ja talvekobara kohal kärg nr. 12 on vaid + 4,0 o C. http://static.raitwebs.com/chart.html 
  2. "Pudersööt" on selle mesilaste lisasööda kohta hea eesti keelne nimetus juba sadakond aastat.
    Sellele eelistagem, jah, lapiti meekärge talvekobara kohale, läbipääsud alla (näiteks raamivaheliistud/e tükid asetada vms.).
  3. Selle külmaga (öösiti ~- 20 o C) pesa avades tapab väiksese talvekobara ära. Suurem mesilaste talvekobar peab korraks pesa avamisele vastu, kuid pole kindel, kas nad külma lisasööda vastu suudavad ümber kolida (lisasööt peab olema soe).
    Vanarahvas on kasutanud ka soojustuse alla pandavat riidesse mässitud kuuma tellist, millega tunniks-paariks saab tarus paikselt temperatuuri tõsta.
    Noh ja mina olen ligi 10 a kasutanud elektrisoojenduskotti läbi rikkevoolukaitsme ja hämaralüliti kevadeti peale puhastuslendu öiste temoperatuuriaukude silumiseks. Ja üksikutel juhtudel ilma äkilise jehenemise korral ka sügisese hõbedavee-suhkrulahusega Ag+ mesilaspere kohta 1,5 L kuni 4,5 L pesalae pealsest (pesakattelaudade peal) 1,5 l söötjast söödalahuse pessa toomist.
  4. Kuulatlesin voolikuga möödunud pühapäeval, üleeile P.25.02.2018 ja veendusin, et kõik 12 talvituma pandud mesilaspere sumisesid normaalselt. Õue kuskilt ei kiputa, v.a. üksikud surema lendajad. Lendlad on täiesti lahti (!) ja ees hiiresiiber; tarudele olid juba viltu toetatud eterniitplaadid, s.h. tuulekaitseks. Kahes mesilasperes oli kahtlustada algavat haudme loomist, mis märtsi alguseni on veel veidi murettekitav, neis kahes talvekobaras oli temperatuur ~+32 o C ja teises ~+29 o C, kuigi sumin ei olnud (veel) jõuline n.n. "haudmesumin", vaid vaikne ja ühtlane talvitumise sumin. Paarile tarule andisin kaalutletult ka ÜHE kerge koputuse näpuotstega ja sumina kasv veenas mind mesilaspere arvukuses (nõrk pere ei jõua sumina heli tõsta). Puhumine enam talvekobarani ei ulatu.
    Seejärel, samal päeval üleeile kaevasin katuseni lume alla 10-st asustatud tarust 6 Eesti tüüpi lamavtaru. 
    Ülejäänud 6 mesilasperet elavad praegu 4 kahekaupa ja üks pere talvitub Tartu tüüpi ligi 100 aastases soojas tarus (maja otsa ja saarepuu varjus, kust aastate jooksul vaid üksikud sülemid on väljunud). 5 mesilasperet elavad 3-s täisraamilist magasini võimaldavas Eesti tüüpi lamavtarus (üks taskutaru osa on tühi); need kaheperetarud on tunduvalt suuremad (s.h. kõrgemad) ja soojemad (jalal kuivanud kuusest ja seina täidiseks höövlilaastud). Nende ülejäänud tarude katuseni lume alla kaevamise otsuse teen hiljem, neid mesilasperesid peale antud külma nädalat voolikuga läbi lennuava kuulatledes. Praegu oli kuulda ka üksikuid pirinaid, kuid tarust täiesti avatud alumiste lendlate ees olevate hiiresiibri avade vahelt välja ei kiputa (v.a. üksikud surema lendajad)- järelikult on mesilastel pesas liiga soe.
  5. Saabuvaks ööks ennustavad meie Eesti ilmatargad Tartu kanti ~- 21 o C http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/temp2mv2,temp2mtx

ja meie naabrid:
~-22 o C: Venemaa ilmatargad: https://www.gismeteo.ru/weather-tartu-28156/ 
~- 22 o C, Norra ilmatargad: https://www.yr.no/sted/Estland/Tartumaa/Tartu/

Rahulikku talvitumist mesilastele ja pidagem silmas, et mesilasperede segamata jätmine on enamasti oluliselt õigem otsus, kui nende ellu sekkumine! Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Taru avamine

Lauri kirjutas:
Rahulikku talvitumist mesilastele ja pidagem silmas, et mesilasperede segamata jätmine on enamasti oluliselt õigem otsus, kui nende ellu sekkumine! Smile

Selle mõttetera üks analooge on ka mind hoidnud kindlasti nii mitmeidki lollusi tegemast. "Kui ei tea mida teha, siis ära tee midagi. Mesilased teavad Sinust paremini kuidas mesilased olla."

Selle tarusse sisse piilumise ja lisasööda andmisega on mul hetkel kõige olulisemaks kriteeriumiks temperatuur. Kuna töötan igapäevaselt kodust ja taru asub 30m kaugusel, siis ei vaja see minu poolt väga suurt ette planeerimist. Kui saabub päikeseline päev, mil õhutemperatuur nullile ligineb, saan selle veerand tunnikest näpistada ja ära toimetada. Peamine, et sööt oleks valmis ja kohe võtta. 

Muuseas, üritasin seda mesilaste suminat ka kaameraga tabada, et siis asjatundjatelt nõu küsida, mida mummid jutustavad - kas on veel piisavalt varusid või kipub nälg näpistama? Paraku ei suutnud kaamera mikrofon seda suminat jäädvustada.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Künataru kärg nr. 4 on ~0,5 o C külmem, kui õues.

Järelikult temperatuur õues kasvas ja soojustus mingil määral toimib. Kui meevaru on suurem, siis see stabiliseerib temperatuuri mesilasperes ning temperatuuri kõikumised pesas jäävad välistemperatuuri kõikumistest rohkem maha. Soojustatud pesaga kärgedest ja mesilastest tühjas tarus on pesa ja õue temperatuuride vahe järsu jahenemise puhul üle ~10 o C, aga kärgedega, kuid mesilasteta pesas on selline <~10 o C temperatuuride vahe järsul välistemperatuuri muutuse korral pigem reegel, kui erand! Kui taru on katuseni lumme kaevatud, siis on ka tühjas mesilasteta ja kärgedeta, kuid soojustatud taru pesas ka ilma mõõduka jahenemise korral  >~10 o C soojem, kui õues ega lange lume all taru seina lähedal alla ~-10 o C.

Nulltemperatuuri prognoosib vene ilmateade alles 10-da märtsi paiku. 

Aitäh Teile. Jah, teen Teile ettepaneku praegu külmaga mesilasi mitte pesa avamisega tülitada, vaid teha sõrmedega üks kerge koputus künatarule, kui voolik kuulatlemiseks on kõrvas. Ilmselt teete seejärel heli muutusest või mittemuutusest õiged järeldused. Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kandist veel

Kõigepealt vabandan - Thucar - ma ei märganud, et pere on niipalju liikunud.. jälgin n. ö. üle rea ja imetlen, et Lauri Sinuga koos on võtnud jälgida pere liikumist.. Ma ise kardan natuke seda el. mõju õrnale kobarale - Ja ka see on ju vägev, et kobar selle välja kannatab.. Nagu meie dr. kraadiga talvitumise uurija Kalle Toomemaagi - on anduritega ümber kobara jälginud talvist värki aastaid..

Sinu tarul on see pluss, et talvepesa kärjed on n. ö. soojapesana ning Sinu raamide servades olid vist ka vägevad läbipääsud - kõrvale liikumiseks, eriti vägev, kui lendla ots oleks veel madalamale lastud. Ka Eesti lamavtarudes - laelaudadega talvitumisel liigub kobar tunduvalt paremini sööda peale, kui liistudega takistatud talvepesas! Thucar - Sinu mesilaspere liigub SOOJA suunas.. "sooja raamide asetusega on see võimalik!

Mind tegi ettevaatlikuks/sundis sõna võtma see, et Sa hakkad kõige külmemal ajal - kõige suurema talverahu ajal Kandit tegema.. Kahtlustan, et meile on see kandi sõna saksast imbunud.. Jeestlased on ju pooled katakasakslased ja kui riigikord muutub saavad neist päeva pealt pajuvenelased..Ning ega seda varemalt pole tehtud - eks sellest ajast, kui suhkruvõimalused on saabunud - viimased 100.. Minu vanavanemad oma mesilas seda ei kasutanud!

PRAEGU KIRJUTAN KIIRUGA - SELLE HIRMUGA SIIN: Et viimati hakkab keegi veel suhkrut kuumutama. Ka pudersööda tarbeks tuleks ikka kasutada tuhksuhkrut ning ei mingit HMF tekitamist kuumutamisega (karamel on mesilastele mürgine) Äädika ioonid aitavad sahharoosi lihtsuhkruteks ja ise lahtuvad, selleks on vaja aega anda ja... jne.  Isegi männi, või kuuseoksakeste leotise "siirupit" tuleb hoida pliidiäärel 3-4 päeva, et C vitamiin eralduks, kuid keeta ei tohi jne.

Vabandan, aeg sai läbi!

Pronksmedal (100p.)

Mesilaste päästmine

Täna siis said minu kartused siiski kahjuks kinnitust. Peale öist külmalainet langes temperatuur kärg12 juures alla 0. Kuna seda oli ka varem juhtunud, siis ma esimese hooga ei lasknud murel väga hinge närida. Kui aga välistemperatuur tõusma hakkas aga tarus sees näidud jätkuvalt langesid, haarasin kaasa oma kuuldetoru ja läksin kuulatama.

Tarus valitses täielik vaikus.

Võtsin kohe katuse maha, et vahelaua poolt sisse piiluda. Esimese asjana hakaksid silma taru põhjal hukkunud mesilased. Hakkasin kärgesid tasapisi liigutama, et ellujäänuid leida ja söödavarusid kontrollida - kõige viimane kärg (kärg16) oli taru poolelt täiesti tühjaks söödud, vahelaua pool oli üleval servas paari cm suurune lapikene mett. Järgnevad kaks kärge olid täiesti tühjad. Kärg 13 ja 12 vahelt leidsin esimesed elumärkidega mesilased. Mingit suminat või sooja tegemist ei olnud, külmast kanged mummid vaevu-vaevu liikusid. Ladusin kiirelt katuse peale tagasi ja tormasin tuppa. Lõikasin hommikul valmistatud suhkrupätsist/plaadist kärje mõõtu ja kujuga tüki ja sidusin selle kärjekande liistu külge. Ühtlasi ajasin 3l vett kuumaks ja valasin plastpudelitesse. Hetk hiljem tormasin juba majast välja taru poole tagasi. Liigutasin tühjad kärjed eest ära ja riputasin sööda kärg 13 järele. Kohe sööda taha asetasin taru põhja plastpudelid kuuma veega, seejärel vahelaua. 

Karta on, et mu pingutused tühja lähevad kuid vähemalt tahan üritada neile võimaluse anda edasi võitlemiseks. Kirun ennast, et siiski varem sööda olukorda ei kontrollinud kuid tagantjärgi tarkusega pole suurt midagi peale hakata.

Pronksmedal (100p.)

Mummid soojas

Tänud kaasmesinikele foorumist asjalike nõuannete eest. Jänku - ole meheks!

Igatahes mummid on nüüd garaazis soojas ja sööt ninaees. Liikumist oli näha hoolega. Ehk oli neist soojavee pudelitest ikka niipalju kasu, et aitas natuke turgutada.

Eks homne päev annab selgust, mis nootidega see lugu lõppeb.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Väike talvekobarake vajab ~+8 o C,

et ellu jääda, aga sel juhul on vaja ka joota (parekäterätiku "pika pulga" ots veenõukesest talve kobarasse või vedelam suhkrulahu tagurpidi marliga purgi meetodil talvekobara kohale vms.) .... Veel väiksem talvekobar vajab ~+12 o C, aga siis võib olla raske kobarat koos hoida ning tuleb hoiduda haudme(-temperatuuri) tekkimisest, mis kobarakese talvel kurnab.

Esialgu võite künataru majja sisse tuua, kuni lahendust otsite- pimedasse või punase (fotolambi) valgusega. Vaja on künataru jaoks väheste plusskraadidega ruumi ja pakun, et ostke apteegist automaatse (kehasooja) temperatuuriregulaatoriga elektrisoojenduskott, ~4 W kuni ~6 W ja pange pesalaele soojustuse alla, et saavutada pesas ~+8 o C.

Järelikult oli selle kobarakese sees veel ~+8 o C, et mesilased liigutasid. Mesilasemale on munemisvõime säikitamiseks vaja ~+12 o C (kuskilt on nagu meelde jäänud, et külmetunud mesilasema võib hakata viljastamata lesemune (isamesilase mune) munema, kui on külma saanud või üldse mitte munema). Edu.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kuidas pakasest päästetud künataru-mesilasperekesel läheb?

Missugused on järgmised abistavad sammud? Smile
Kellel veel soovitusi on?

Mitmes kärjetänavas talvekobara mesilasi järel on?
Kui taru liiga soojas ruumis ei ole ja mesilased kobarasse kokku hoiavad (ruum olgu vaikne ja pime või punase valgusega), siis on mesilasema elus.
Paberkäterätikust vette ulatuva "sillaga" saate Te mesilasi joota, sest et soojas ruumis mesilaste pesas kondensvett ei teki.

Temperatuure katsetatavas künatarus alates eile K.28.02.2018 kella 16:30-st enam ei näe: http://static.raitwebs.com/chart.html

Pronksmedal (100p.)

Lahkamistulemused

Temperatuuriandur ei suuda läbi kahe paksu betoonseina ja põranda infot edastada. Sellest ka näitude hangumine. Peale taru puhastamist ja korrastamist viin ta uuesti omale kohale, siis taastuvad ka temperatuurinäidud.

Paraku mesilasi päästa ei õnnestunud. Kuigi vahetult peale sooja garaaži toomist arvasin nägevat mõnevõrra aktiivsemat liikumist, oli see tunne arvatavasti petlik või siis mesilaste viimane surmaeelne korin. igatahes hommikuks valitses tarus jätkuvalt vaikus ja sisse piiludes mitte mingisugust liikumist ei tuvastanud.

Tund aega tagasi teostasin lahkamise, hukkumise põhjuste täpsemaks välaj selgitamiseks. Usun, et võib 99% kindlusega väita et põhjuseks oli söödavarude lõppemine. Terve taru peale on alles veel vaid ühel kärjel pisike lapike mett. Mitte rohkem kui poole peopesa jagu ning nagu mainisin, oli see kõige kaugema kärje välimisel, ehk kobarast eemale vaataval küljel.

Mesilasi oli palju. Põhikobar ise oli umbes 20cm läbimõõduga ja ulatus üle 4 kärje. Kõik kannud tihedalt mesilasi täis, lisaks kärjevahed. Taru eesotsas kärgedel leidus samuti nii kannudes mesilasi, kui ka väiksed peopesa suurused kobarakesed sisuliselt igas kärjevahes. Taru põhjal ühtlaselt umbes 5cm paksune kiht mesilasi.

Nädalavahetusel asun taru puhastama. Ühtlasi küsimus - mida peaksin tegema kärjekannudes olevate mesilastega? Kas peaksin üritama neid sealt kuidagi välja saada või jätan tulevase pere puhastada?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Künataru mesilaspere hukkus. / Minu kaastunne.

Söödanappus oli üks künataru mesilaspere hukkumise põhjustest, aga mitte ainuke. Neil oli pakaseliste ilmadega pesas talvekobara ümber selgelt ka liiga külm.
Horisontaalsuunalises pikas tarus ei teki mesilaste talvekobara ümber vajalikku soojema õhu kuplit, nagu mesilastel looduses puuõõnes on.
Ka kärje kõrgus (ehk antud künataru pesa kõrgus) on vajaliku söödavaru kärge mahutamiseks veidi napp. Ilmselt saab välja tuua veel kriitilisi tegureid.

Võite surnud mesilased koos kärjekannude välimiste seintega kärjepeitli otsaga maha lükata (kärjepõhi püüdke alles jätta), et nad roiskuma ei hakkaks. Õues külm n.ö. desinfitseerib kärjed - alla ~-10 o C hävitab näiteks kärjeleedikute (kärjekoide) munad, tõugud ja talvituvad liblikad. 
Uus mesilaspere (sülem) taastab kärjed. Varakevadeks, enne sülemite lendu, pange vast lennuavad (tuulutamiseks peenema võrguga) kinni, et herilased sinna elama ei koliks. Kui sülemite lendamise ajal lahti teete, siis on suur tõenäosus, et uus mesilaspere sülem künatarru ise sisse kolib.

Teen ettepaneku, et tulevikus võiksite temperatuuriandurid lasta (läbi kärjekandeliistu küljele lõigatud sälgu või otsa alla viltu lõigatud kalde) kärgede vastu rippu, ~10 cm pesa laest ja samuti ~10 cm taru (taga-)seinast. Saate enam infot andvad andmed ja selliselt paigaldatud anduri juhtmed ei sega mesilaspere läbivaatust. Mesilased ehitavad need andurid kergelt kinni, aga temperatuure näitavad õigesti.
Künataru mittelennuavaga otsa soovitan, nagu hea Metsamumm´gi pakkus, ~5 o kuni ~10 o ülespoole tõsta ja esimese lumega üritada katuseni lume alla kaevata või taru täiendavalt soojustada. Sel juhul, kui söödavaru on piisav, on ~3/4 tõenäosust, et mesilaspere selles (liiga madalavõitu kärgede variandiga) künatarus (Aafrika Keenia tarus) Eestimaa karmi talve üle elab.

Minu kaastunne Teile. Kahju, et künataru mesilaspere hukkus, Sad kuid suur-suur aitäh Teile huvitava katse korraldamise eest, mille reaalajas muutuvaid temperatuuri, niiskuse ja õhurõhu näite huvilised läbi neti jälgida said, vt: http://static.raitwebs.com/chart.html

Papa Lauri - Mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Edasised plaanid

Tänan Teid lahkete sõnade eest, Lauri.

Üritan sel aastal rohkem kui ühe sülemi tabada. Loodetavasti mõni neist ka see esimene, koos paarunud emaga sülem. Valmistan hetkel selleks sülemikaste mida siis hakata välja riputama. 

Selle praeguse taru jätan selliseks nagu ta on - justnagu mõõdupuuks või nii. Ainukese muudatusena kinnitan katuse hingedega taru külge, et oleks mugavam toimetada. Teine taru valmib samade mõõtmetega kuid 38mm paksusest puidust. Loodetavasti suudan selle taru puhul teoks teha ka oma plaani tarukaal kohe sisse ehitada. Kui õnn naeratab ja rohkem kui kaks sülemit leiab tee minu juurde, siis kaalun järgnevate tarude puhul erinevaid soovitusi. Selle ühest otsast kõrgema taru seisaku puhul on endiselt probleemiks kärgede ehitamine. Sisuliselt ehitatakse siis ju kõik kärjed 5-10 kraadise nurga all, mis omakorda muudab võimatuks kärje ringi pööramise kui selleks vajadus peaks tekkima.