Kutse meeleavaldusele

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

 Head tublid mesinikud!

Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumine korraldab 15. dets meeleavalduse - Eestimaa looduseliku mitmekesisuse ja metsade kaitseks.

Kogunetakse kell 15.00 Narva mnt. 7 a ning liigutakse 16.30 Toompeale - Lossi plats 1. Programm on tihe!

Meefestivalil Karksi Nuias võttis meie mesinduse Grand Old Man Antu Rohtla üles mesilaste korjemaa teema - meie metsade liigirikkuse vähenemise murega/suunaga!

Antu Rohtla leidis, et meil on vaja MESILASTE KAITSE SEADUST! Ja esimene punkt selles oleks KORJEMAA!

Meie riiklikus metsanduspoliitikas nähakse ainult puutüve - kuid nektarit metsataimede õites pole märgatud/loodusvaraks kuulutatud - Pole isegi seda märgatud, et alles 10 aastasel puulapsel puhkevad esimesed õied ning lageraie käigus hävitatud poolpõõsad pohla/mustikad/kanarbikud taastuvad aastakümneid. Remmelgad/pajud ja sarapuud pidid olema monometsade viljelejate kõige suuremad vaenlased.. Oluline majandusaru mesindus saab 80% korjest meie loodusest ja lageraie lankidel (oleneb pinnasest) tuleb paar aastat isegi hea korje - kuid hiljem see taandub noorendike ees!

Paakspuud, türnpuud, lodjapuud, kikkapuud, kuslapuud, kukerpuud, viirpuud, vahtrad, tammed, remmelgad, pärnad, pihlakad, mustikad, pohlad jne. jne. ei kuulu uue metsanduspoliitika nimekirjadesse!

Meeleavalduse programm on tihe ning oodatakse igat inimest, kellele läheb vähegi korda meie looduse tuim mitmekesisuse muutmine halvenemise suunas!

Kutsun üles mesinikke osalema NÄOVARJUDE JA SUITSIKUTEGA. Teeme oma grupi! Ning plakatid võiksid ka olla, kuidas kellegi nutikus lubab!

Oleme põldude äärtest mürkide tõttu niigi metsadesse tõrjutud - Aga metsade liigirikkuse säilitamine ei lähe riigi- metsanduspoliitikutele  juba aastakümneid korda!

Näitame, et oleme olemas - näitame, et meie majandusaru ei kahjusta loodust - vaid on loodusele VAJALIK!

Saame kokku 15. dets Tallinnas!

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Levitage seda kutset

Levitage seda kutset nii sõprade, kui vaenlaste hulgas! Austusega, kohtumiseni 15.12..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vastus - ühele kahtlejale!

Tema küsimus: No nende (Eesti Metsa Abiks - liikumise) avalik nägu on küll selline, et lageraie on lubamatu ja peab ajas liikuma 200 aastat tagasi. Lugesin nende meelsust FB grupist. Enam ei viitsi, sest kui luuletajad ja muidu naljaninad hakkavad sõna võtma teemadel, millest nad kuidagi aru ei saa, siis peale huumori sealt midagi ei tule.

Minu vastus: Ei, ajas ei pea tagasi liikuma: 200 aastat tagasi oli Eestimaa põlis-metsadest lage - suurtes metsades paiknesid sajad Tsaari armee kasarmud ja tuhanded miiliaugud - puusöe utmiseks.. Puusöe transpordiks Neevalinna ehitati lausa raudtee - ja puusüsi ei läinud Venemaale samovaridesse - VAID METALLURGIA  TÖÖSTUSESSE! Kuna iga uus valitsus on alati esimeseks meie metsad maha võtnud - ON PÕHJUSEKS, et meil - Eestimaal polegi vanu, põlis metsi - nagu on näiteks samas metsade vööndis Kanadas - kus on 350 kuni 400 aastased metsad.. Meil on vaevalt 2% 70 kuni 100 aastaseid metsi.. Mis ootavad oma lõppu - kuna üle 15 aasta polegi metsi inventeeritud.
2010 oli maailmas liigirikkuse ja loodusliku mitmekesisuse aasta - kuna tänu metsade mahavõtmisele on viimaste aasta kümnetega hävinud/kadunud 40 % maailma liigirikkusest.. HELGED PEAD LOODAVAD - ET VÕIB OLLA ON VÕIMALIK AEGLUSTADA - VÕI MÕNES RESERVAADIS (näiteks Eestis?) PEATADA LIIGIRIKKUSE HÄVING!

Anneli Palu Tartu Ülikooli teadur ütles, et kui me tahaksime Eestimaal päris metsa näha PEAME 200 AASTAT OOTAMA! Praegune rahvas arvab - et 10-20-30 aastane mono tihnik - padrik on mets - kuid enamus meie praegustest metsapuudest on võimelised elama 500-600 aastaseks. JA MESINIK PEAKS TAIPAMA, ET 10 aastasele puule tekib 1 õis ning võiks siis ära lugeda õied 100 aastasel: tammel, vahtral, pihlakal, remmelgal, sarapuul, PÄRNAL, türnpuul, pajul, paakspuul jne. -- mida meie looduses - meie metsades enam ei lasta kasvada! Metsamehed ütlevad, et remmelgad, sarapuud, pajud on nende kõige suuremad vaenlased!

MEIL EI OLE VARSTI ENAM MIDAGI HINGATA!

Pronksmedal (100p.)

?

Faktide moonutamine ja väljamõeldised seavad eesmärgi kahtluse alla. Kas keegi tahab meedias mingil põhjusel omale tähelepanu saada?

Ennne kisa tõstmist võiks ennast ikka teemadega kurssi viia. Lugeda teatmeteoseid või vestelda spetsialistidega sellistel teemadel nagu puude eluiga, kui vanad metsad Eestis on, kui palju on aastane puidu juurdekasv Eestis ja kui palju raiutakse?

Lageraie lube antakse küll mõnikord liiga kergekäeliselt, aga mina isiklikult arvan, et metsade hooldamine on kasulikum kui tuumaelektrijaam või keemiatööstuse arendamine tuulikute ehituseks, et terve Eesti rannajoon tuulikutega katta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Looduses ei ole vaja kisada..

Tagasihoidlik maainimene - eriti üksi toimetav mesinik ei soovi ilmaski kusagil meedias tähelepanu. Need on väga vaprad inimesed, kes julgevad tulla teiste ette! Müts maha nende ees - mesinikele on antud praegu tore võimalus end näovarju taha peita! Millised faktid on moonutatud - kus, kes?? LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAJATEL, LOODUSE VUNDAMENDIL - PUTUKATE MAAILMAL (10 000 liiki) ON RASKE HAKKAMA SAADA MONOPÕLDUDEL... OLGU NEED SIIS umbrohu puhtad kõrreliste MASIIVID, VÕI 1-2 LIIKI PUUPÕLLUD n. ö. "metsas.

Oleme siin kõik ju metsarahvas - kindlasti on 6000 mesiniku hulgas vähemalt 4000 metsaomanikku, võib olla on igal mesinikul ka oma mets. Ja ilma põhjuseta ei raiu keegi - ju mets aitab ellu jääda - kui mesinduses lahja aasta. Eestis on metsaomanikke 116 000 - alates 0,5 ha..

Kuna meie rahvas käib pigem rusikas taskus oma õue all ning mingil juhul kuhugi "kisama" ei lähe... Näidataksegi linnastunud valitsusele, (ja teistele ullikestele) klantspilte liigirikkusest ja leitakse, et kõik on OK.. Juba vähemalt 20 aastat tagasi - tõstatas meie mesinduse üks kuulsusi Mait Mardla (kunagine Lääne-Viru Porkuni metskonna mesinik) üles teema, et RMK-le peaks tegema märkuse, et loodusesse võiks remmelgaid alles jätta.. Kuid mesinikud käivad oma rada ja metsanduspoliitikud omi radu, ei saada kuidagi kokku! Nüüd on see võimalus - et VÄÄRTUSTADA MEIE METSADE LIIGIRIKKUST - juhtida sellele tähelepanu!

Minu hea tuttav mesinik ütles, et tema ümbruses on Ok - raba lähedal ja mahepõllud jne..  Temale ei sobi ka "kisama" tulla.

Pigem on vaja anda praeguses maailmas märku, et oleme veel olemas .. Et mesininduses on agrokeemia tõttu probleemid ja VOT METSI MAJANDATAKSE VÄGA ÜHEKÜLGSELT!

Kirjutasin eile hommikul jutukese: See on juba igaühe otsus - kas kisan põhjuseta!

Üks mesinike hulgast kahtleb meie looduskodu kaitse vajaduses!

Tema küsimus (tekst muutmata): No nende (Eesti Metsa Abiks - liikumise) avalik nägu on küll selline, et lageraie on lubamatu ja peab ajas liikuma 200 aastat tagasi. Lugesin nende meelsust FB grupist. Enam ei viitsi, sest kui luuletajad ja muidu naljaninad hakkavad sõna võtma teemadel, millest nad kuidagi aru ei saa, siis peale huumori sealt midagi ei tule.
Minu, allakirjutanu vastus temale:
Ei, ajas ei pea tagasi liikuma: 200 aastat tagasi oli Eestimaa põlis-metsadest lage - suurtes metsades paiknesid sajad Tsaari armee kasarmud ja tuhanded miiliaugud - puusöe utmiseks.. Puusöe transpordiks Neevalinna ehitati lausa raudtee - ja puusüsi ei läinud Venemaale samovaridesse - VAID METALLURGIA  TÖÖSTUSESSE! Kuna iga uus valitsus (vallutaja) on alati esimeseks meie metsad maha võtnud - ON PÕHJUSEKS, et meil - Eestimaal polegi vanu, põlis metsi - nagu on näiteks samas metsade vööndis Kanadas - kus on isegi 350 kuni 400 aastased metsad.. Meil on vaevalt 2% 70 kuni 100 aastaseid metsi.. Mis ootavad oma lõppu - kuna üle 15 aasta polegi metsi inventeeritud.
2010 oli maailmas liigirikkuse ja loodusliku mitmekesisuse aasta - kuna tänu metsade mahavõtmisele - n. ö. metsiku looduse kadumisele -  on viimaste aastakümnetega hävinud/kadunud 40 % maailma elu-/liigi-rikkusest.. HELGED PEAD LOODAVAD - ET VÕIB OLLA ON VÕIMALIK AEGLUSTADA - VÕI MÕNES RESERVAADIS (näiteks Eestis?) PEATADA LIIGIRIKKUSE HÄVING!?
Anneli Palu Tartu Ülikooli teadur ütles, et kui me tahaksime Eestimaal päris metsa näha PEAME 200 AASTAT OOTAMA! Praegune (linnastunud)rahvas arvab - et 10-20-30 aastane mono tihnik - padrik ongi mets - kuid enamus meie praegustest metsapuudest on võimelised elama 300-400-500 aastat. JA MESINIK PEAKS TAIPAMA, ET 10 aastasele puule tekib alles 1 õis ning võiks siis ära lugeda õied 100 aastasel: tammel, vahtral, pihlakal, remmelgal, sarapuul, PÄRNAL, türnpuul, pajul, paakspuul jne. -- mida meie looduses - meie metsades enam ei lasta kasvada, kõrvaldatakse esimesel võimalusel! Mono-metsauuendajad ütlevad, et remmelgad, sarapuud, pajud on nende kõige suuremad vaenlased! Kuid just need puud - annavad, peale pikka talve, looduse vundamendile - putukate maailmale esimese elujõu!
 Kas meile on antud õigus pärandada järeltulevatele põlvedele liigivaene, mürgitatud, laastatud  ja tundmatuseni muudetud maa? Kas meile on antud tõesti õigus 1 -2 inimpõlve jooksul sedavõrd tundmatuseni meie looduskodu muuta - “arendada”!
Kas me peame n. ö. järjekordselt läänest “kultuuritoojatele” kaasa koogutama ja iga jupi oma loodusest kiiresti- kiiresti rahaks tegema? Kas me ei võiks enne sügavalt mõelda, ise tunda, oma rahval lasta otsustada - mis on meie maale/looduskodule sobilik? Mis on tegelikud, tõelised, rahvale vajalikud- väärtused! Mõtlen siinkohal kas ikka RB - praegust Eestimaad poolitavat trassi, ei peaks vältima! Mõtlen siin  ka Hiiemetsade raiumist, kust üritatakse kiiresti sandi-sendid kätte saada! Hiiepaigad on maailma vanimad looduskaitsealad. Vähemalt seal võiksid puud rahus mitusada aastat kasvada! Mõtlen siin ka ülepingutatud/mõtlematut “maaparandust - E Liidu toetustega, et kas on vaja kohe joosta - raskete tankidega väärtuslikke rabaääri muutma!

Võiksime ometi eelnevatelt põlvedelt midagigi õppida, kasvõi metsadesse, või meie loodusesse austusega suhtumist!
Hasso Krull kõneleb looduslikust-kapitalist - nii - ööülikooli loengus, kui konverentsidel..

Loodan, et suudate ette kujutada, milline oli looduslik-kapital näiteks siin tuhandeid aastaid tagasi - kui siia rajasid kodu meie esivanemad - kes tulid siia metsade keskele ! Metsad on meid 10 tuhat aastat juba kaitsnud, toitnud, katnud - sageli, isegi ilma puid maha võtmata - külluses võimaldanud elada. Looduslikku kapitali tohib kasutada just niipalju - kui teda jõuab taastuda/ juurde tulla/kasvada. Oleme ju metsarahvas - siin on meie põlisrahva juured, põlis-kodu! Tuhandete tagused tuuled ja taevas, maa ja meri, fauna/floora on ju samad, kui praegu...
Looduslikku kapitali ei arvestata praegu SKT (sisemajanduse kogutoodangu) hulka, hoopis SKT-d  suurendatakse loodusliku kapitali kiire vähendamise arvelt... Aga meie loodusliku kapitali arvestamine kogu rahva omandiks - ühendaks/tugevdaks ja samas paneks ka igaühe meist vastutama meie oma looduskodu eest!
Loodus ei ole ainult MINU MAJA TAGA KASVAV SUUR PUU, või värske õhk ainult minu akna all! Vastutamist vajav loodus ei ole isegi liigirikas dendropark minu koja ümbruse paradiisiaias.. Meie riigi/rahva looduskapital on kogu meie metsavööndi liigirikkus ja maavarad tervikuna!
Meie kõigi looduslik kapital on näiteks iga koorem kruusa, mis veetakse meie küla maasika ja suusamäelt, või vanalt linnusemäelt RB trassile. Meile öeldakse, et praegu on mägi - varsti on siin jõgi -järveke, no saate suusatamise asemel uisutada - kui on lahke kaevandaja.. Enamasti on silt ees, et territooriumil viibimine keelatud! Nagu keelatakse vahel ka metsades viibimine ära või paigutatakse tarasid aedasid ette, meie kõigi (ka fauna) ühisvarale..
Mart Erikult laenatud näide Üleriigiliselt Metsanduse Infopäevalt: Investor ostis 1 miljoni eest metsa - raius sealt 400 000 tuhande eest.. kuid edasi müües, ei soovi keegi selle metsatüki eest enam 600 000 tuhandet  maksta.
Nüüd üritan mina edasi mõelda, et kui leidub näiteks 300 000 eest ostja, kas siis too raie vähendas looduslikku kapitali 300 000.- metsamajandaja jaoks ?.. KUI SUUR ON AGA TEGELIK LOODUSLIKU KAPITALI PUUDUJÄÄK selles miljoni metsas raie tulemusena? Nii esteetiline, kui ka liigirikkuse kadumine, ümbruskonna elanike jaoks, eriti aga fauna/floora elupaikade hävitamine aastakümneteks - kes selle loodusliku kapitali tasub? See ongi ju võlg  tulevaste põlvede ees!
Mõistliku inimtegevusega võib liigirikkust suurendada: Heaks näiteks on meie niidud, alvarid - karjamaad.. Ka lageraie langil, oleneb pinnasest, võib paar aastat olla liigirikas rohttaimede vohamine, kuid see kaob mononoorendike ees. Kahjuks kaovad monometsandusse ka meie liigirikkad niidud, maaelu vähenemisega..

Meenub, enne E Liiduga liitumist - “EI” poole juhi jutt, et tegelikkuses oleme me jõukamad, kui Sveits - kuna meil on mets.. Mäletate - meie metsad olid krooni tagadiseks..
Olen alati mõelnud, et kuidas maavarad (kruus, turvas, fosforiit) saavad olla MÕNEDE eraisikute omandis - ainult selle tõttu, et neil õnnestus osta ära teatud maatükk . Ja nad maksavad ära riigimaksud (jah, riik on end omanikuna kompromiteerinud..)

Me ei oota looduselt armuande - inimene kangelane - kes paneb jõed teistpidi voolama - ja külvab enda järel surma!

Kuid selleks, et seda maailma ka meie lastele ja mesi(lastele) jääks on viimane hetk  oma vajadused üle vaadata...
MEIL EI OLE VARSTI  ENAM NIIMOODI EDASI MINNES - MIDAGI HINGATA!


​15.detsembril korraldab Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumine meeleavalduse Eestimaa loodusliku mitmekesisuse ja metsade kaitseks.
Kogunetakse kell 15.00 Narva mnt. 7a Keskkonnaministeeriumi ees ning liigutakse 16.30 Toompeale.​
Meeleavalduse programm on tihe ning oodatakse iga inimest, kellele läheb vähegi korda meie looduse tuim mitmekesisuse muutmine halvenemise suunas.



 

 

mets

Minu aknast saan vaadata mida RMK teeb. 1980 a. peale. Selle aja joksul ontehtud minu läheduses 4 lageraiet pimdaladega 3-10 ha. Peale lageraiet paari aasta jooksul hakkavad seal kasvama metsvaarikas, , pajud  ja peale selle muud rohttaimed. RMK on sinna paari aasta pärast  kuuseistikud istutanud. 1980 ,a metsas on korra tehtud ka harvendusraiet See mets on nüüd nii suur , tihe ja liigivaene mesilastel sinna sisse enam asja pole. Viis aastat tagasi tehti selle metsatüki taga uus lageraie. Praeguseks on kuuseistikud seal polve kõrgused. Vohab metsvaarikas ja muu taimestik. Minu mesilast on näha mesilaste tugev lendlus selles suunas.Seda niikaua kui kuused varjavad metsvaarikad ja all kasvavad madalad taimed nagu põdrakanep jne ära. Mesilased saavad sealt 10 aastat nektarit koguda. Ja edasi 70-90 aastat pole mesilastel küll sinna kuusikusse asja.  Minu arvates on mesinikud huvitatud kuni 10 aastastest lageraie lankidest kus ärkab ja vohab uus elukeskkond .

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Pean vajalikuks kirjutada ...

Metsamumm kirjutas siia laiemat mõtlemisvõimet evivatele inimestele, mitte nendele, kes on orjenteeritud tänanesele kasumile ... ja pärast neid tulgu või pussnuge ja pisikesi poisse nii maa alt kui taivast ....,

kirjutasin selle ka lõustaraamatusse sellisel moel .. panen siiagi ...

Kui analüüsivõimet pole, siis pole miskit teha ja kui pole nägemust seitse põlve edasi siis pole miskit, sest ''inimlikuks'' peetav hariduslik piiratus seab piire ette kirjutatud süsteemi kohaselt. ...

Laduge siis miinuseid, kuid esmalt analüüsige ja tooge välja mõni argumenteeritud põhjendus, miks on vaja külvata ''ellujäämise nimel'' hävingut.

Lõustaraamatust pisut ka siia ...

https://www.facebook.com/groups/108065015894483/

Mõned juba teavad.

Kai Künnis-Beres

Siin ka informatsioon doktoritöö kohta, kus on tõestatud seosed tolmendajate hukkumise ja pestitsiidide vahel siin samas meil Eestis. kuna aeg on edasi läinud p...

Vaata veel

MeeldibVeel reaktsioone

Kommentaar

Kommentaarid

Ain Aavik

Ain Aavik Otsekoheselt ja ausalt ... Viis aastat on möödas ja poliitäritsejad mäluvad lööklauseid (lükkavad tatti ühest suunurgast teise tehes mõtlikult tarka nägu) , mis meil kõigil teada ja tuntud on ehk siis nende suust kukub populaarsuse edetabeli kõrge koha saavutamiseks ''briljantidega pärjatud kuldmune'' mida kantakse ette hõbepeegel kandikul. Kõik paistavad olevat rahul, sest see lubadustega äritsejate bande ''tegeleb'' probleemile lahenduste ''otsimisega'' .. vähemalt nii näib meile kõigile ... Tegelikkuses aga toimub see, et põldudele külvatakse ''parema'' saagi saamiseks järjest tõhusamalt pestitsiide ja herbitsiide, millede mõju on alles kas uurimisel või siis läänepoolsete riikide poolt ülimalt ohtlikuks kuulutatud. Siin ja veel mujalgi on kõigil poohui, kes seda mürki laialt külvavad ja meile seda rekorditega pärjatud saadust/saasta sisse söödavad. Peaasi, et hunnikuga pappi + toetust rammusalt tuleb. Ja peaasi, et kõvahäälselt vinguda saab, ''kui rasked ajad'' neil on ja nii jätkuvalt edasi. Mida teha selleks, et see ametkondade ja valitsuse tatinämmutamine lõpetada .. kus kohalt leida see jõud, et nood müüdavad ja üles ostetavad odratolgused sealt ladvast minema pühkida ja täiel määral vastutama panna kokku keeratud sita eest. See on küsimuste küsimus laiadele inimeste kihtidele, kes olelusvõitluses ellu peavad jääma ja seda tatinämmutajate armeed üleval peavad pidama ..

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ma ei viici seda teksti hariduslikult söödavamaks teha nende jaoks, kes on ''piisavalt'' või ''üle haritud'' ja otsest otsekohesmalt/ropumalt kõlavat kommentaari välja ei kannata. Piisavalt on s***junni ilustamiseks leiutatud erinevaid sõnu, kuid öeldu mõte on otse ja omadega/ilustamata sama .. nii et kannatage mu labasuse ilmingud välja ...

 


Kahtlejaid on ikka rohkem kui üks.

Õnneks elame maal kus igaühel on õigus enda arvamusele. Jamaks läheb asi siis kui keegi väidab, et arvamusi on kahesuguseid- tema arvamus ja vale arvamus. Üllatus, üllatus aga mesinike hulgas on ka metsamehi. Kui metsatöö alguseks lugeda lapsena taimeaias rohimist võin varsti väita, et olen metsas töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Teie jutus on mitmeid väiteid,  millega ma nõustuda ei saa. Samuti on seal lausvalet, näiteks üle viieteistkümmne aasta polegi metsi inventeeritud!!! Aga see selleks , läheneme asjale Teie vaatenurgast. Mina olen üks neist ahnetest maaomanikest kes on enda kinnistu servast servani lagedaks raiunud. Ja kuna elan selle kinnistu keskel, näen igapäevaselt mis kõigil neil lankidel aastate jooksul toimub. Kuna mets algab 50m kauguselt koduakendest, tean ka tunnet- kui seda metsa ühel päeval enam pole. Samuti tean seda miks oli õige see mets maha raiuda. Täna kakskümmend aastat peale esimese lageraide tegemist on mul siiralt hea meel vaadata enda noorendike sirgumist. Eriti heaks läheb tuju veel siis kui vaatan enda naabrite"põlismetsa", milles loodus on omasoodu toimetanud ja mida minu kodused "nõiametsaks " nimetavad. Eriti teravalt torkab see silma neljakümmne viie aastases kuusikus , mille küll raske südamega pidin lagedaks tegema. Teisel pool piiri aga laiutab  tõeline puude surnuaed sama vanas kuusikus. Vaatamata enda"eriti massivsele raietegevusele" pole mul õnnestunud enda metsast ära hävitada ei vaarikaid, pihlakaid, vahtraid, muid õitsvaid rohttaimi, sarapuust rääkimatta. Isegi kuldkinga levik on peale lageraie suurenenud. Ma ei taha väita, et lageraie on üks hea ja ilus asi. Paraku on meie vanemate metsade olukord selline- kui tahad säilitda ära torgi üldse, kui ei siis tee parem lagedaks. Nüüd veidi ka mesindusest. Mõni aasta tagasi küsisin Teilt koondamise kohta nõu. Vaatamata sellele, et minu teadmised ja kogemused on Teie omadega võrreldes nulli lähedased julgesin soovitatus kahelda. Kindluse mõttes helistasin Aivo Sildnikule ja Ülo Lippale. Meest vastus oli sisuliselt ühene- ise nii ei teeks ja sulle ka ei soovita. Sellel suvel Mai Endlat külastades tuli toonane lugu meelde. Küsisin kas tegu on lihtsalt " Metsamummu" jutuga või ongi lood niimoodi. Igal juhul sain kinnitust Sildniku ja Lippa soovitatule. Nagu näha, niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Puudutagu sees siis metsa või mesilasi.