Unistused unistused

Tere!

Olen enda jaoks leidnud mesilased ja kohe nii hullusti, et vahel raske öösel magama jääda, sest mõtlen nende peale.See on juba haigus vist. Hetkel oleme mesilasi pidanud nii hobina, kui nüüd on ootamatult tingimused paremaks läinud. Nüüd sooviks, et te natukene minuga infot jagaksite ja mu unistusi ümber lükaksite. Nimelt olen mõelnud minna Olustverre järgmine aasta mesinikuks õppima ja lisaks lähen kevadel korpuste peale üle. Ühesõnaga plaan oleks hakata kutseliseks mesinikuks. Natukene hirmus on seda välja öelda, seepärast tulingi siia, et teie nõu saada. On mõttel jumet? Tingimuste all pidasin silmas seda, et talukoht on mul olemas, maja,kõrvalhooned jne. Pluss maa olemas, ca 25h põllumaad,kuhu meetaimi külvata. Samuti oleks algkapitali viiekohaline arv. 

Ütlen ära, et olen 19 aastane noormees. Plaane mida teha on veel, arboristiks või päästeametisse,aga mesindus on see mis kõige rohkem tõmbab. Kui siis näiteks nii, et esialgu oleks palgatöö ka ja sealt kõrvalt mesindust ning siis paari aasta pärast ainult mesindus. 

Ühesõnaga, mis te arvate kutselise mesiniku ametist või pigem teha hobina. Ma ise näen, et mesindus on valdkond, kus oleks Eestisse noori mehi juurde vaja. 

 

Karl

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Jututoa moderaator

Tervist.

Tore kuulda!

Muidugi hakka, kui tõmbab.

Külvamisele vast rõhuda pole vaja, kui kutseliseks hakkad.....pigem vedamisele (korjemaadele).

Soovin Sulle jõudu ja vastupidavust!

meelis.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kindlasti !

Kui pealehakkamine ja tahtmine on olemas, siis pole pikalt mõelda. Mesindus on pika vinnaga, võtab aastaid aega asja ülesehitamine. Külvamise aeg ja raha suuna otse mesindusse. Sellega pead ka arvestama, et tulevikus oled mõnel õhtul nii väsinud, et lapsele pai ei jaksa teha enam Laughing out loud Arusaadavalt juhtub seda ka teistes ametites.

Jõudu igaljuhul ! Smile

Tänud

Sellist tagasisidet on hea saada, saan kohe julgemalt edasi minna ja asjaga tegeleda. Aitäh teile!

Pronksmedal (100p.)

Mina...

tõmban Sinu unistustele kahjuks veidi külma vett peale. Turg on ülepakkumises ja selleks, et edukalt mett müüa pead alla omahinna pakkuma . Praegu Eestis vähemalt 5 mesilat üle 1 000 pere ja kuulduste järgi trügib turule veel 1-2 entusiasti  kes plaanivad jõuda 2 000 pereni. Kui muidugi rahakott teibaga üle õla siis ehk pead vastu kuid käi Olustveres ära ja veel mingil raamatupidamise kursusel. Siis nende teadmiste põhjal tee enam-vähem reaalne äriplaan.

Algselt pakuks välja min. 200 peret ja müügimee kogus perelt 50-60 kg. Võta ametlik maksutase kus pead riigila ära andma umbes 65 % teenitud tulust Täpseid andmeid ei tea sest ise pensionär juba aastaid ning iga aasta alguses kui olen Maksuametile deklaratsiooni teinud siis vähemalt kuu olen stressis ja vannun, et see aasta jääb viimaseks 

Eeldan, et sellise  kogusega suudad perele 2 täiskasvanut ja 2 last Eesti keskmisel tasemel elu kindlustada ning lapsed ülikoolist läbi tirida.  Ise üle 40 aasta mesilasi pidanud ning  saak perelt min 57 kg ja max 125kg  viimase 20 aasta jooksul ning perede arv 25-60 olenevalt enda ja perede tervisest .

Pronksmedal (100p.)

"Kohakaaslusega" mesinik!

Noore mehena õppima mineku mõte tasub sul teoks teha, olgu see siis päevases või õhtuses õppes! Kui keeli oled koolis korralikult õppinud, siis tasub kindlasti hoolega vaadata nii "lääne" kui "ida" mesindusalaseid videoid youtubeśt! Need on väga huvitavad ja annavad teadmiste osas palju juurde! Samuti on hea mõte, et hakata mesilasi pidama esialgu teise töö kõrvalt! Siis on sul sissetulek olemas ja samas arened nii teadmiste kui varustuse osas. Eriala osas püüa silmas pidada, et saaksid mõlemad tööd omavahel sobitada. Arvan, et arboristi töö (kuna võimalik kliendiga aega kokku leppida) võiks paremini sobida kui päästja amet (mis vahetustega "kellast kellani"), kuid kas arboristile on Eestis piisavalt tööd, et ära elada?! Ise tegelen niiöela "kaugmesindusega" hobikorras distantsilt ja tavaline on olukord, et nädala sees kui olen tööl, on ilusad ja soojad ilmad, kuid nädalavahetused kipuvad olema vihmased ja külmad! Nii jäävad pered õigel ajal kontrollimata ja tagajärjeks on sülemite kaotus! Igal juhul edu sulle sinu ettevõtmistes!

Räägiks natukene lähemalt oma

Räägiks natukene lähemalt oma plaanidest ja mõtetest. Praegu olen toimetanud lamavtarudega, kuid nagu juba kirjutasin, tahan minna korpuste peale ikka. Olen hakanud juba varakult valmistuma, kuna esmaspäeval kaitseväkke minek, seega olen juba ostnud raame, neid kokku löönud, traatimislaud tulemas. Kui kevadel vabaks saan, siis kõik olemas ja saab kohe mesindama hakata. 

Esialgu olen plaaninud osta 5 pere (arvatavati buckfast), kes on juba talvitunud ning seega end tõestanud. Viis pere on esialgu paras minu arvatest, sest ei ole mõtet alustada 20 perega kui korpsute kogemus puudub. Mõttetu raha perede ja korpuste peale. Nii, 5 pere ostan kevadel. Hooaja jooksul saab ehk sülemeid osta. Oktoobris läheks Olustverre õppima mesindust lisaks. Esimene hooaeg võiks ideaalis lõppeda nii, et talvituma läheb 10 pere, teoorias... Laughing out loud

Edasi ma praegu veel mõelda väga ei tahaks, sest liiga kaugele pole mõtet ka plaane teha. Aga midagi mul peas juba on. Nt. kui Olustveres lõpetan, prooviks saada nooretaluniku toetust ja lisaks on olemas omal algkapitali omajagu. Nii, teine hooaeg korpustarudega võiks alata nii, et ostan ca 25-40 pere. Teisele saab ehk juba julgemalt vastu minna, sest siis aasta korpsutega kogemust pluss koolis õpin endiselt. Mesindusmaja vastu ma kohe vajadust ei tunne, sest talus on suur maja olemas. See eraldi teema, las see olla hetkel. Minu meelest tundub vägagi reaalne see mis siin lõigus kirja panin. Mis arvate? 

Mis te buckfasti tõust arvate? Mulle endale tundub see hea, et nad talvituvad ilusti ja sülemlemistung on väike. See on loomulikult see, mis ma lugenud olen. Keegi oskab ehk täpsemalt rääkida, kes buckfastiga kokku puutundud.

Natukene toetusest ka. Suurim tingimus on vist ikka see, et peab olema haridus. On keegi taotlenud toetust mesila rajamiseks? Olen lugenud vanemaid postitusi, aga uus informatsioon oleks paljudele teretulnud ma usun. PRIA lehelt saab muidugi lugeda ka, aga äkki on kellegil reaalseid kogemusi soovitusi, kes selle tee läbi teinud. 

Hetkel peaks nagu kõik olema.

 

Parimat, 
Karl-Steven

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

julgustaks küll mesinikuks hakkama. Arboristi ja päästja ametil ka midagi viga pole. Tulevikus võimalik neid ju omavahel kombineerida. Olustvere plaan hea, ise läksin mesindust õppima 18 aastaselt Olustverre. Konkurente ei maksa karta, näe neid kui ametivendi, julge peale hakkamine pool võitu. Mesinikul võiksid olla järgmised iseloomu omadused - rahulik, kannatlik, suur stressi taluvus ning ettevõtlik. Mul endal puuduvad kõik neli aga nüüd mul hilja juba loobuda :D  Edu!

Pronksmedal (100p.)

Perede ostmine.

Miks sa plaanid peresid osta ...ja veel kümmnete kaupa? Minu arvates on hoopis mõttekam sul neid ise teha! Uute perede tegemine pole esiteks keeruline ja teiseks saad sa nii paljundada just neid peresid, kes oma pärilike omaduste poolest seda väärivad. Ostetud perede kohta sul nende info puudub ja sülemid võivad hoopis pärineda metsistunud peredest, kes juba omajagu  agressiivsed. Mesilaste, nagu iga koduloomagi valik ja tõuaretus on kauakestev töö, ega lõpe iial. Parem on seda silmas pidada kohe alustades.

Pronksmedal (100p.)

Idee on igati kiiduväärt.

Eriti see mõte, et esialgu palgatöö ja mesindus sealt kõrvalt, kuniks tekib kogemus ja arusaamine elust/olust Smile

Palgalise ameti suur pluss on, et keegi teine maksab sinu eest riigimaksud.

Ettevõtluse võid vormistada alguses näiteks fie-na, siis riik ei tapa sind kohe rahanõuetega ära.

Tarud ja raamid jõuad veel sirgeks vaielda, aga kümneid peresid küll osta ei soovita. Osta pigem emad ja duubelda oma peresid.

Kui läheb hästi, siis oled viisaastakuga suurmesinik. 20-40-80-160-320 Smile

Pronksmedal (100p.)

Üks mõte veel:

25ha põllumaad on põld ca 280m raadiusega ringis.

Mesilaste aktiivne korjemaa on 2000m raadiuses, ehk ca 1300ha!

Meetaimede külvamise asemel mõtle peredega rändamisele, sest külvad või mitte, õige pea jääb korjemaad puudu

Huvitav teema

Ise alustasin kolm suve tagasi. Mõned tähelepanekud.

1. Arvan, et töö kõrvalt suudad peale Olustvere lõpetamist ja peale mõne suurmesiniku juures praktikal olemist pidada vabalt 50-70 pere. Ehk algul õpi mõni amet ja otsi töö, mis tooks igapäevaselt kindla kuupalga. Kindel kuupalk noorele inimesele äärmiselt vajalik, et saada nt pangast laenu või maksta liisingut. Kellelgi pole sellist rahapakki, et kõik kohe paugust välja osta.

2. Teiseks asukoht, kus mesilasi pidada. Kui kavatsed Lääne-Eestis või saartel pidama hakata, siis saagid võrreldes Lõuna-Eesti, Virumaaga ja Kesk-Eestiga nigelad. Puhtalt äriliselt peale mee tootmise mõelda, kuidas mesindus saaks veel lisasissetulekut tuua (nt emade müük, perede müük jne). 

3. Hoia asjad lihtsad. Vali üks kindel raamimõõt. Korpused tee lihtsad. Nt täispuidust. Mingeid imevidinaid ja moeasju pole mõtet teha. Silmale võib ilus vaadata olla, aga ajakulu ja raha kulub. Kui on kahe asja vahel valida, siis võrdle aja ja rahakulu. Need kaks peamist faktorit kui teed midagi, mis peaks leiva lauale tooma. 

4. Tõumaterjali tasub investeerida. Osta häid emasi. Lõpptoodangus kajastub see märgatavalt ja ajakulu ka väiksem. 

5. Ise tehes hoiad kõvasti raha kokku. Eriti kui alustad. Nt raamide kokku löömine või korpuste tegemine. Kulub aega, aga rahaline kokkuhoid suur. Kuldsed käed ja tehniline taip toob palju kasu. 

6. Ise ei plaani kutseliseks hakata, kuna palgatööga tuleb kergemini leib lauale. Mesindusega plaanis tegeleda hobina, millele paari aasta pärast enam peale ei peaks maksma. Aga noore mehena  soovitan kindlasti tõsiselt kaaluda mesiniku ametit. Huvitav, pinget pakkuv, nõuab füüsilist aktiivsust, saab palju looduses olla, nõuab tegelikult väga head analüüsimis ja planeerimise oskust, oled enda peremees.

 

Igal juhul jõudu ja edu!

Pronksmedal (100p.)

Meetaimede külvamine.

Olen samuti seda meelt, et põllumaad vaid meekultuuride alla panna pole mõtet, eriti veel mesindamise algusjärgus. Sellele tasub ehk hakata mõtlema siis kui olemas juba üle 50-ne pere ...ja siis ka selle sihiga, et lisaks nektarile põllult ka saaki saada! Selline "topeltsaagi kultuur" võiks olla näiteks tatar. Kui sul on aga lisaks põllumaale ka kasutuid maid, siis võiksid mõelda "oma abistava käe ulatamisele loodusele"! Kui on mingeid kuivi ja viljatuid kraavikaldaid või vanu kruusakarjääre läheduses, siis võiksid kusagilt korjata ussikeele seemet ja puistata sipelgapesadesse või viia ise pinnasesse. Mõni koht kus ei niideta ega karjatata loomi, võiks sobida mesiohaka taimede istutamiseks, et nad seal juba ise edasi "oma elu elaksid" ja tasapisi oma levilat laiendaksid. Hea oleks ka kui leiaksid koha kurgirohule, kus ta saaks metsistuda ja isekülvi teel levida. Nii mesiohakas kui kurgirohi on head meetaimed mitte ainult rohke nektarianni, vaid ka hilise õitsemise poolest, siis kui teisi nektariandjaid looduses enam nii palju ei ole.

Pääste töö kõrvalt saab väga

Pääste töö kõrvalt saab väga eduliselt mesilat pidada. 

Peresi ostma ei kipuks, Olustveres käid ära siis saad aru miksm 

Olemas

Tere! Pole kuhugi kadunud, täitsa olemas, lihtsalt kaitseväes hetkel nii kiire, aga olen kõik vastused läbi lugenud ja palju targemaks saanud. Kui aega saan vastan pikemalt. Aga see duubeldamis mõte on hea, selle peale ma ise kohe ei tulnudki. Arvan et seda ma plaanin teha ka. Meesaak küll siis esimesed aastad suur pole, aga see eest mõne aastaga suur mesila. 

Lihtsus on minu jaoks väga oluline. Raamitüüp on paigas, lanksi peal hakkan tegema. Esimesed raaamid ostetud samuti ja kokku löödud. Traatimislaua sain ka enne kv kätte, kyi esimene linnaluba tuleb kõva traatimispäev.

Meetaimede idee ma jätan siis ära. 

Ma vastan jälle pikemalt kui vaba aega. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hää mõte

Jõudu soovin. Kui tekib küsimusi, siis küsi: tagapagalik@gmail.com

Tagasi

Tere jälle!

Pole siia ammu kirjutanud. Mõned küsimused tekkinud jälle vahepeal. Tean,  et kunstkärgedega saab kevadel kohe laiendamist alustada, aga kas keegi oskaks seda täpsemalt lahti seletada? Üles ehitatud kärjed puuduvad. Ise mõelnud nii, et esimene korpus läheb teiseks ja uus korpus alla esimeseks. Talvekorpusest toon hauet kaks raami alla ja ülejäänud 8 on kunstkärjed. Ülesse aga lisan kahe haudmeraami asemele, kunstkärjed haudmeraamide vahele.  Edasine laiendamine juba ainult kunstkärgedega. Kunagi oli siin foorumis selle kohta teema ka, aga seal laiendati meekärgedega alla.

Teine küsimus oleks see, et mis arvate perede paljundamisest peale peakorjet? Tundub minule mõistlikum, kuna saab saaki ja lisaks peredearvu suurendada. Kas siis pered poolitada või teha kunstpere?

muidugi

Muidugi kui on niipalju tahtmist et raisata oma noorus ja elu mesilaste poputamiste peale siis edu ja õnne. Aga pühendades oma terve aeg ja hool ,kohusetunne ,loobumised ,mesilastele ei tasu ära. Iga tööga mille valid ja niisuguse pühendumise juures oled palju   palju edukam. Mina olen 50 aastat nendega tegelenud.

Laiendamisest

Mõtteainest, salvestus õppepäevast: https://www.facebook.com/erki.naumanis/videos/10157280681322619/ 
Korraldajaks Tallinna Mesinike Selts. 

Laiendamise skeemid: http://www.linnamesi.ee/materjalid/ ja 13.03 koolituspäev.



Kruss

Küsiksin, kas said kooli

Küsiksin, kas said kooli sisse? 

Kandideerin 2019 aastal, see

Kandideerin 2019 aastal, see aasta alles KVs

Pronksmedal (100p.)

pluff

Pole kuulnud,et Eestis oleks kellegil 1000 mesilasperet, kui ta saab 50 kg pere kohta nagu te väidate, siis saab ta aastas 5o tonni mett, korrutame selle 10 € saame pool miljonit, pole paha !  täielik pluff, ärge ajage noorel algajal pead segi. Proovime algul ikka 10 perega hakkama saada. USA- käivad mesinikud igasugu õlipuid  tolmendamas, seal on see võimalik.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

rahulikult

Eestis on ca 4 mesindusettevõtet, kes opereerivad 1000+ mesilasperega ja toodavad keskmiselt 50kg/tootmispere. Toodavad tõepoolest kümnetes tonnides mett ja elatuvad sellest tegevusest. Muidugi ei saa nad 10.-/kg vaid hulgi müües 3-4.-/kg. 10.-/kg on märg unistus isegi maksuvaba jaemüügi puhul. Maha tuleb arvata veel investeeringud tootmisse ja käitlemisse (sh. töö). Seega - raske töö ja ei too kalluritega raha õue peale, aga elada ja ka areneda on võimalik. NB kõik numbrid on indikatiivsed/illustratiivsed nii et nende kallal norimine on ajaraisk.

Olustvere

Huvitav, et keegi veel maininud ei ole, aga eks siis kirjutan ise. 

Noortaluniku toetus ja Olustvere ei käi kokku. St hariduse saad ikka nii nagu peab ning teadmised on alati kasulikud, aga noortaluniku toetuse saamiseks on vaja omada põllumajanduslikku kõrgharidust või kutsehariduse 5. taset. Olustveres mesinduse lõpetades oled sa 4. kutsetaseme läbi teinud ning lõpetanud. PRIA jaoks sellest ei piisa. Lahendus on 3a ametlikult ja registrites mesilat pidada või tööd teha mõne suurmesiniku juures ning peale 3a kogemust saad alles sooritada 5. taseme kutseeksami ning kvalifitseerud PRIA silmis nortaluniku toetuse jaoks. Toetuse võid muidugi ka varem saada, aga sellega koos kaasneb kohustus omandada vajalik kvalifikatsioon 3 aasta jooksul toetuse saamise algusest.