Unistused unistused

Tere!

Olen enda jaoks leidnud mesilased ja kohe nii hullusti, et vahel raske öösel magama jääda, sest mõtlen nende peale.See on juba haigus vist. Hetkel oleme mesilasi pidanud nii hobina, kui nüüd on ootamatult tingimused paremaks läinud. Nüüd sooviks, et te natukene minuga infot jagaksite ja mu unistusi ümber lükaksite. Nimelt olen mõelnud minna Olustverre järgmine aasta mesinikuks õppima ja lisaks lähen kevadel korpuste peale üle. Ühesõnaga plaan oleks hakata kutseliseks mesinikuks. Natukene hirmus on seda välja öelda, seepärast tulingi siia, et teie nõu saada. On mõttel jumet? Tingimuste all pidasin silmas seda, et talukoht on mul olemas, maja,kõrvalhooned jne. Pluss maa olemas, ca 25h põllumaad,kuhu meetaimi külvata. Samuti oleks algkapitali viiekohaline arv. 

Ütlen ära, et olen 19 aastane noormees. Plaane mida teha on veel, arboristiks või päästeametisse,aga mesindus on see mis kõige rohkem tõmbab. Kui siis näiteks nii, et esialgu oleks palgatöö ka ja sealt kõrvalt mesindust ning siis paari aasta pärast ainult mesindus. 

Ühesõnaga, mis te arvate kutselise mesiniku ametist või pigem teha hobina. Ma ise näen, et mesindus on valdkond, kus oleks Eestisse noori mehi juurde vaja. 

 

Karl

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Jututoa moderaator

Tervist.

Tore kuulda!

Muidugi hakka, kui tõmbab.

Külvamisele vast rõhuda pole vaja, kui kutseliseks hakkad.....pigem vedamisele (korjemaadele).

Soovin Sulle jõudu ja vastupidavust!

meelis.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kindlasti !

Kui pealehakkamine ja tahtmine on olemas, siis pole pikalt mõelda. Mesindus on pika vinnaga, võtab aastaid aega asja ülesehitamine. Külvamise aeg ja raha suuna otse mesindusse. Sellega pead ka arvestama, et tulevikus oled mõnel õhtul nii väsinud, et lapsele pai ei jaksa teha enam Laughing out loud Arusaadavalt juhtub seda ka teistes ametites.

Jõudu igaljuhul ! Smile

Tänud

Sellist tagasisidet on hea saada, saan kohe julgemalt edasi minna ja asjaga tegeleda. Aitäh teile!

Pronksmedal (100p.)

Mina...

tõmban Sinu unistustele kahjuks veidi külma vett peale. Turg on ülepakkumises ja selleks, et edukalt mett müüa pead alla omahinna pakkuma . Praegu Eestis vähemalt 5 mesilat üle 1 000 pere ja kuulduste järgi trügib turule veel 1-2 entusiasti  kes plaanivad jõuda 2 000 pereni. Kui muidugi rahakott teibaga üle õla siis ehk pead vastu kuid käi Olustveres ära ja veel mingil raamatupidamise kursusel. Siis nende teadmiste põhjal tee enam-vähem reaalne äriplaan.

Algselt pakuks välja min. 200 peret ja müügimee kogus perelt 50-60 kg. Võta ametlik maksutase kus pead riigila ära andma umbes 65 % teenitud tulust Täpseid andmeid ei tea sest ise pensionär juba aastaid ning iga aasta alguses kui olen Maksuametile deklaratsiooni teinud siis vähemalt kuu olen stressis ja vannun, et see aasta jääb viimaseks 

Eeldan, et sellise  kogusega suudad perele 2 täiskasvanut ja 2 last Eesti keskmisel tasemel elu kindlustada ning lapsed ülikoolist läbi tirida.  Ise üle 40 aasta mesilasi pidanud ning  saak perelt min 57 kg ja max 125kg  viimase 20 aasta jooksul ning perede arv 25-60 olenevalt enda ja perede tervisest .

Pronksmedal (100p.)

"Kohakaaslusega" mesinik!

Noore mehena õppima mineku mõte tasub sul teoks teha, olgu see siis päevases või õhtuses õppes! Kui keeli oled koolis korralikult õppinud, siis tasub kindlasti hoolega vaadata nii "lääne" kui "ida" mesindusalaseid videoid youtubeśt! Need on väga huvitavad ja annavad teadmiste osas palju juurde! Samuti on hea mõte, et hakata mesilasi pidama esialgu teise töö kõrvalt! Siis on sul sissetulek olemas ja samas arened nii teadmiste kui varustuse osas. Eriala osas püüa silmas pidada, et saaksid mõlemad tööd omavahel sobitada. Arvan, et arboristi töö (kuna võimalik kliendiga aega kokku leppida) võiks paremini sobida kui päästja amet (mis vahetustega "kellast kellani"), kuid kas arboristile on Eestis piisavalt tööd, et ära elada?! Ise tegelen niiöela "kaugmesindusega" hobikorras distantsilt ja tavaline on olukord, et nädala sees kui olen tööl, on ilusad ja soojad ilmad, kuid nädalavahetused kipuvad olema vihmased ja külmad! Nii jäävad pered õigel ajal kontrollimata ja tagajärjeks on sülemite kaotus! Igal juhul edu sulle sinu ettevõtmistes!

Räägiks natukene lähemalt oma

Räägiks natukene lähemalt oma plaanidest ja mõtetest. Praegu olen toimetanud lamavtarudega, kuid nagu juba kirjutasin, tahan minna korpuste peale ikka. Olen hakanud juba varakult valmistuma, kuna esmaspäeval kaitseväkke minek, seega olen juba ostnud raame, neid kokku löönud, traatimislaud tulemas. Kui kevadel vabaks saan, siis kõik olemas ja saab kohe mesindama hakata. 

Esialgu olen plaaninud osta 5 pere (arvatavati buckfast), kes on juba talvitunud ning seega end tõestanud. Viis pere on esialgu paras minu arvatest, sest ei ole mõtet alustada 20 perega kui korpsute kogemus puudub. Mõttetu raha perede ja korpuste peale. Nii, 5 pere ostan kevadel. Hooaja jooksul saab ehk sülemeid osta. Oktoobris läheks Olustverre õppima mesindust lisaks. Esimene hooaeg võiks ideaalis lõppeda nii, et talvituma läheb 10 pere, teoorias... Laughing out loud

Edasi ma praegu veel mõelda väga ei tahaks, sest liiga kaugele pole mõtet ka plaane teha. Aga midagi mul peas juba on. Nt. kui Olustveres lõpetan, prooviks saada nooretaluniku toetust ja lisaks on olemas omal algkapitali omajagu. Nii, teine hooaeg korpustarudega võiks alata nii, et ostan ca 25-40 pere. Teisele saab ehk juba julgemalt vastu minna, sest siis aasta korpsutega kogemust pluss koolis õpin endiselt. Mesindusmaja vastu ma kohe vajadust ei tunne, sest talus on suur maja olemas. See eraldi teema, las see olla hetkel. Minu meelest tundub vägagi reaalne see mis siin lõigus kirja panin. Mis arvate? 

Mis te buckfasti tõust arvate? Mulle endale tundub see hea, et nad talvituvad ilusti ja sülemlemistung on väike. See on loomulikult see, mis ma lugenud olen. Keegi oskab ehk täpsemalt rääkida, kes buckfastiga kokku puutundud.

Natukene toetusest ka. Suurim tingimus on vist ikka see, et peab olema haridus. On keegi taotlenud toetust mesila rajamiseks? Olen lugenud vanemaid postitusi, aga uus informatsioon oleks paljudele teretulnud ma usun. PRIA lehelt saab muidugi lugeda ka, aga äkki on kellegil reaalseid kogemusi soovitusi, kes selle tee läbi teinud. 

Hetkel peaks nagu kõik olema.

 

Parimat, 
Karl-Steven

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

julgustaks küll mesinikuks hakkama. Arboristi ja päästja ametil ka midagi viga pole. Tulevikus võimalik neid ju omavahel kombineerida. Olustvere plaan hea, ise läksin mesindust õppima 18 aastaselt Olustverre. Konkurente ei maksa karta, näe neid kui ametivendi, julge peale hakkamine pool võitu. Mesinikul võiksid olla järgmised iseloomu omadused - rahulik, kannatlik, suur stressi taluvus ning ettevõtlik. Mul endal puuduvad kõik neli aga nüüd mul hilja juba loobuda :D  Edu!

Pronksmedal (100p.)

Perede ostmine.

Miks sa plaanid peresid osta ...ja veel kümmnete kaupa? Minu arvates on hoopis mõttekam sul neid ise teha! Uute perede tegemine pole esiteks keeruline ja teiseks saad sa nii paljundada just neid peresid, kes oma pärilike omaduste poolest seda väärivad. Ostetud perede kohta sul nende info puudub ja sülemid võivad hoopis pärineda metsistunud peredest, kes juba omajagu  agressiivsed. Mesilaste, nagu iga koduloomagi valik ja tõuaretus on kauakestev töö, ega lõpe iial. Parem on seda silmas pidada kohe alustades.

Pronksmedal (100p.)

Idee on igati kiiduväärt.

Eriti see mõte, et esialgu palgatöö ja mesindus sealt kõrvalt, kuniks tekib kogemus ja arusaamine elust/olust Smile

Palgalise ameti suur pluss on, et keegi teine maksab sinu eest riigimaksud.

Ettevõtluse võid vormistada alguses näiteks fie-na, siis riik ei tapa sind kohe rahanõuetega ära.

Tarud ja raamid jõuad veel sirgeks vaielda, aga kümneid peresid küll osta ei soovita. Osta pigem emad ja duubelda oma peresid.

Kui läheb hästi, siis oled viisaastakuga suurmesinik. 20-40-80-160-320 Smile

Pronksmedal (100p.)

Üks mõte veel:

25ha põllumaad on põld ca 280m raadiusega ringis.

Mesilaste aktiivne korjemaa on 2000m raadiuses, ehk ca 1300ha!

Meetaimede külvamise asemel mõtle peredega rändamisele, sest külvad või mitte, õige pea jääb korjemaad puudu

Huvitav teema

Ise alustasin kolm suve tagasi. Mõned tähelepanekud.

1. Arvan, et töö kõrvalt suudad peale Olustvere lõpetamist ja peale mõne suurmesiniku juures praktikal olemist pidada vabalt 50-70 pere. Ehk algul õpi mõni amet ja otsi töö, mis tooks igapäevaselt kindla kuupalga. Kindel kuupalk noorele inimesele äärmiselt vajalik, et saada nt pangast laenu või maksta liisingut. Kellelgi pole sellist rahapakki, et kõik kohe paugust välja osta.

2. Teiseks asukoht, kus mesilasi pidada. Kui kavatsed Lääne-Eestis või saartel pidama hakata, siis saagid võrreldes Lõuna-Eesti, Virumaaga ja Kesk-Eestiga nigelad. Puhtalt äriliselt peale mee tootmise mõelda, kuidas mesindus saaks veel lisasissetulekut tuua (nt emade müük, perede müük jne). 

3. Hoia asjad lihtsad. Vali üks kindel raamimõõt. Korpused tee lihtsad. Nt täispuidust. Mingeid imevidinaid ja moeasju pole mõtet teha. Silmale võib ilus vaadata olla, aga ajakulu ja raha kulub. Kui on kahe asja vahel valida, siis võrdle aja ja rahakulu. Need kaks peamist faktorit kui teed midagi, mis peaks leiva lauale tooma. 

4. Tõumaterjali tasub investeerida. Osta häid emasi. Lõpptoodangus kajastub see märgatavalt ja ajakulu ka väiksem. 

5. Ise tehes hoiad kõvasti raha kokku. Eriti kui alustad. Nt raamide kokku löömine või korpuste tegemine. Kulub aega, aga rahaline kokkuhoid suur. Kuldsed käed ja tehniline taip toob palju kasu. 

6. Ise ei plaani kutseliseks hakata, kuna palgatööga tuleb kergemini leib lauale. Mesindusega plaanis tegeleda hobina, millele paari aasta pärast enam peale ei peaks maksma. Aga noore mehena  soovitan kindlasti tõsiselt kaaluda mesiniku ametit. Huvitav, pinget pakkuv, nõuab füüsilist aktiivsust, saab palju looduses olla, nõuab tegelikult väga head analüüsimis ja planeerimise oskust, oled enda peremees.

 

Igal juhul jõudu ja edu!

Pronksmedal (100p.)

Meetaimede külvamine.

Olen samuti seda meelt, et põllumaad vaid meekultuuride alla panna pole mõtet, eriti veel mesindamise algusjärgus. Sellele tasub ehk hakata mõtlema siis kui olemas juba üle 50-ne pere ...ja siis ka selle sihiga, et lisaks nektarile põllult ka saaki saada! Selline "topeltsaagi kultuur" võiks olla näiteks tatar. Kui sul on aga lisaks põllumaale ka kasutuid maid, siis võiksid mõelda "oma abistava käe ulatamisele loodusele"! Kui on mingeid kuivi ja viljatuid kraavikaldaid või vanu kruusakarjääre läheduses, siis võiksid kusagilt korjata ussikeele seemet ja puistata sipelgapesadesse või viia ise pinnasesse. Mõni koht kus ei niideta ega karjatata loomi, võiks sobida mesiohaka taimede istutamiseks, et nad seal juba ise edasi "oma elu elaksid" ja tasapisi oma levilat laiendaksid. Hea oleks ka kui leiaksid koha kurgirohule, kus ta saaks metsistuda ja isekülvi teel levida. Nii mesiohakas kui kurgirohi on head meetaimed mitte ainult rohke nektarianni, vaid ka hilise õitsemise poolest, siis kui teisi nektariandjaid looduses enam nii palju ei ole.

Pääste töö kõrvalt saab väga

Pääste töö kõrvalt saab väga eduliselt mesilat pidada. 

Peresi ostma ei kipuks, Olustveres käid ära siis saad aru miksm 

Olemas

Tere! Pole kuhugi kadunud, täitsa olemas, lihtsalt kaitseväes hetkel nii kiire, aga olen kõik vastused läbi lugenud ja palju targemaks saanud. Kui aega saan vastan pikemalt. Aga see duubeldamis mõte on hea, selle peale ma ise kohe ei tulnudki. Arvan et seda ma plaanin teha ka. Meesaak küll siis esimesed aastad suur pole, aga see eest mõne aastaga suur mesila. 

Lihtsus on minu jaoks väga oluline. Raamitüüp on paigas, lanksi peal hakkan tegema. Esimesed raaamid ostetud samuti ja kokku löödud. Traatimislaua sain ka enne kv kätte, kyi esimene linnaluba tuleb kõva traatimispäev.

Meetaimede idee ma jätan siis ära. 

Ma vastan jälle pikemalt kui vaba aega. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hää mõte

Jõudu soovin. Kui tekib küsimusi, siis küsi: tagapagalik@gmail.com

Tagasi

Tere jälle!

Pole siia ammu kirjutanud. Mõned küsimused tekkinud jälle vahepeal. Tean,  et kunstkärgedega saab kevadel kohe laiendamist alustada, aga kas keegi oskaks seda täpsemalt lahti seletada? Üles ehitatud kärjed puuduvad. Ise mõelnud nii, et esimene korpus läheb teiseks ja uus korpus alla esimeseks. Talvekorpusest toon hauet kaks raami alla ja ülejäänud 8 on kunstkärjed. Ülesse aga lisan kahe haudmeraami asemele, kunstkärjed haudmeraamide vahele.  Edasine laiendamine juba ainult kunstkärgedega. Kunagi oli siin foorumis selle kohta teema ka, aga seal laiendati meekärgedega alla.

Teine küsimus oleks see, et mis arvate perede paljundamisest peale peakorjet? Tundub minule mõistlikum, kuna saab saaki ja lisaks peredearvu suurendada. Kas siis pered poolitada või teha kunstpere?

Pronksmedal (100p.)

muidugi

Muidugi kui on niipalju tahtmist et raisata oma noorus ja elu mesilaste poputamiste peale siis edu ja õnne. Aga pühendades oma terve aeg ja hool ,kohusetunne ,loobumised ,mesilastele ei tasu ära. Iga tööga mille valid ja niisuguse pühendumise juures oled palju   palju edukam. Mina olen 50 aastat nendega tegelenud.

Laiendamisest

Mõtteainest, salvestus õppepäevast: https://www.facebook.com/erki.naumanis/videos/10157280681322619/ 
Korraldajaks Tallinna Mesinike Selts. 

Laiendamise skeemid: http://www.linnamesi.ee/materjalid/ ja 13.03 koolituspäev.



Kruss

Küsiksin, kas said kooli

Küsiksin, kas said kooli sisse? 

Kandideerin 2019 aastal, see

Kandideerin 2019 aastal, see aasta alles KVs

Pronksmedal (100p.)

pluff

Pole kuulnud,et Eestis oleks kellegil 1000 mesilasperet, kui ta saab 50 kg pere kohta nagu te väidate, siis saab ta aastas 5o tonni mett, korrutame selle 10 € saame pool miljonit, pole paha !  täielik pluff, ärge ajage noorel algajal pead segi. Proovime algul ikka 10 perega hakkama saada. USA- käivad mesinikud igasugu õlipuid  tolmendamas, seal on see võimalik.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

rahulikult

Eestis on ca 4 mesindusettevõtet, kes opereerivad 1000+ mesilasperega ja toodavad keskmiselt 50kg/tootmispere. Toodavad tõepoolest kümnetes tonnides mett ja elatuvad sellest tegevusest. Muidugi ei saa nad 10.-/kg vaid hulgi müües 3-4.-/kg. 10.-/kg on märg unistus isegi maksuvaba jaemüügi puhul. Maha tuleb arvata veel investeeringud tootmisse ja käitlemisse (sh. töö). Seega - raske töö ja ei too kalluritega raha õue peale, aga elada ja ka areneda on võimalik. NB kõik numbrid on indikatiivsed/illustratiivsed nii et nende kallal norimine on ajaraisk.

Olustvere

Huvitav, et keegi veel maininud ei ole, aga eks siis kirjutan ise. 

Noortaluniku toetus ja Olustvere ei käi kokku. St hariduse saad ikka nii nagu peab ning teadmised on alati kasulikud, aga noortaluniku toetuse saamiseks on vaja omada põllumajanduslikku kõrgharidust või kutsehariduse 5. taset. Olustveres mesinduse lõpetades oled sa 4. kutsetaseme läbi teinud ning lõpetanud. PRIA jaoks sellest ei piisa. Lahendus on 3a ametlikult ja registrites mesilat pidada või tööd teha mõne suurmesiniku juures ning peale 3a kogemust saad alles sooritada 5. taseme kutseeksami ning kvalifitseerud PRIA silmis nortaluniku toetuse jaoks. Toetuse võid muidugi ka varem saada, aga sellega koos kaasneb kohustus omandada vajalik kvalifikatsioon 3 aasta jooksul toetuse saamise algusest.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Unistustest

Oma praeguse analüüsivõime juures arvan, et pikemas perspektiivis suudavad ellu jääda ainult 3 tüüpi mesinikud.

1. Hobitajad, kellelle mesindus on lõbu ja kellel on muud sissetulekud, millest seda hobi finantseerida.
2. Pensionärid, keda rahuldab tuhat või paar EUR aastas pensionilisa. Mis ikka niisama passida. Võimalus olemasolev inventar lõpuni amortiseerida.
3 Profesionaalsed mesinikud alates 500 peret, kellel on võimalus saavutada tootmise efektiivsus, mis lubab konkureerida sissetoodava mee hulgihinnaga. Siin kaob ära mesinduse võlu. Pered on tootmisvahendid. Bioloogiline vara. Töö käib konveieril.

Kõik mis sinna vahele jääb ei tundu kasumisse vedavat. 

Vähemalt niikaua kui Hiina maisiirupist valmistatud võltsmee pealetungi ei suudeta peatada.

Pronksmedal (100p.)

Targutaks ...

siis pensionärina ka natuke. Olin nii vana, et pangadja riik mind sammastevääriliseks ei tunnistanud. No alul ikka õnnestus isegi 2 pensioni mesilastega juurde saada kuid praegu ei venita enam ühtki täis. Eriti kui riik kõik mis üle 500 maksu alla pani.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Minu

arvates tasub mesindus ära perefirmadel. Kõige kindlamini tunnevad ennast 100 - 300 perelised mesilad. Saavad oma jõududega hakkama, omavad klientuuri, ei sõltu kokkuostu hindadest ega kokku ostust. Pakendavad ja müüvad ise oma mee, on usaldusväärsed klientide silmis. Suudavad kiiresti reageerida turu muutustele. Need mesinikud moodustavad nö. mesinduse kesklassi, millest mesinikel on võimalus muutuda kutseliseks (500+) või minna hobitajaks või siis pensionile. Nad om meie mesindus sektori selgroog ja tugevus.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Enm-vähm sama seis

Arvutades, mis mesi maksab ''nii viie aasta perspektiivis'', .... siis hind võrreldes praegusega - palju rohkem ei hakka maksma kohalik ja hea, kui sobivam võrreldes  sisse veetavaga ja segatavaga (mitte üks labor eip tee kindlaks ) .. võib ju olla, et ca 10 eurikut kilo (kui miskit kardinaalselt muutumas pole) , siis tulu on ilmselt pisukene ... kuid siiski on. Aga laiendamisest pole mõtet rääkida turuosa suurendamisesks  .. sest, kui vaadata kaubandust, siis pole võimalik odavamalt mett toota ... või on erinevaid arvamusi???

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

.

.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Perefirma

"Pakendab ise oma mee, müüb ise otse tarbijale (5-15 tonni!) ei sõltu kokkuostjatest ega turuhindadest ega millest kuradistki...."

Aimar ära aja teemaalgatajale helesinist udu pähe. Sinul jah võib-olla see praegu õnnestub, aga mtte alustajal enne mitukümmend aastat püsiklientuuri kasvatamist.

Nagu näha, siin mõned juba korrutavadki kümneid tonne 10 euroga Smile (märg unistus)

Pronksmedal (100p.)

mesinikke juba mustmiljon,

mesinikke juba mustmiljon, kõik kohad neid täis, hinnad madalad, räme ületootmine

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Minu

arust, Sepionu, räägid ise siin enda "märjast unistusest. 500+ mesila ja kõik korras? Lubage mul naerda Laughing out loud. Kuhu nad selle mee siis müüvad? Välismaa meega nad konkureerida ei suuda, seega Eestisse. Käisin eile Muhus toidupoes ja isegi selles küla poes on müügil 12 erineva tootja mett. Suurtest kettidest rääkimata. Keegi ju mett kokku ei osta. See tähendab, ta peab mett samamoodi hakkama pakkuma kaubandusse, kus konkurents ülitihe. Lisaks meie tublidele mesinikele on seal sees ka välismaa mesi. Viimastel andmetel on Eestisse see aasta sisse toodud ametlikult 450 tonni mett (kogu eesti oma mee toodang aastas 1200 tonni).Import aga praktiliselt olematu. Lisaks kõik need kes hakkavad 500+ mesinikuks, ajavad oma mesilad püsti 1-2 aastaga. Klientuur olematu seega (huvitav, et siin see ei sega?), sõltuvad täiesti kaubandusest ja hulgi kokku ostust (mida hetkel pole). Kaks päeva olin just eesti mesinduse arengukava koostamise arutelul, kuhu mind kutsuti. Sinna oli kirja pandud nägemus, et aastaks 2030 kahekordistub Eestis mee toodang ja iga eestlane sööb siis 1,6 kilo mett (hetkel 1,1), teisisõnu konkurents läheb 2x tihedamaks ... 

  Kui nüüd siin teema püstitaja alustab oma mesindust näiteks 10 mesilasperega ja suurendab seda iga aastal 2x, kasvavad ta mesindus oskused ja klientuur vastavalt. Niimoodi jõuab ta 5 aastal 150 pereni ning klientuur vastab mesila suurusele. Siis ta ise otsustab, kas minna veel suuremaks. Keegi ei  keela tal vahepeal mõne suurema mesiniku juures tööl käija oma mesila kõrvalt ja kogemusi ning oskusi juurde omandada. 150 perega saab ta ka vabalt oma mett müüa oma kohalikus poes, pakkudes veel lisa konkurentsi 500+ meestele. Edu!

Pronksmedal (100p.)

unistused

15. perelt saan aastas umbes 400kg mett. Hea on, et tutvuringkond ostab selle 10 € kg ära. Ainult mesindusest äraelamiseks tuleks iga päev maha müüa 10 kg , et saada 3000 € kuus.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

vabaturuvastalisus

Tasapisi joonistub siin välja soov tootmist piirata, et oma turgu ja kõrget kilohinda kaitsta. Äratus: EL-s on vaba kauplemine. Kõiki EL ja Eesti nõuetele vastavaid kaupu tohib Eestis müüa ja vastupidi - Eesti kaupu tohib müüa EL-s. See, et mingi lätlane oma laadale ei luba... no ju ei olnud ikka piisavat tahtmist sinna laadale saada. Aga see näitab ka meie väliskaubanduslike unistuste taset - saaks läti laadale ja piiteri turule.

Mis juhtub siis, kui Eestis meetootmist piirata? Kas mesi läheb kaubanappuse tõttu kallimaks? Ei lähe, sest turg valgub ühendatud anumate põhimõtet järgides täis mujal toodetud mett, mis peab olema ainult natuke odavam, kui kohalik. Meetoodangu piiramine (vägivaldne või vabatahtlik - pole vahet) toob niimoodi kaasa eesti mee turuosa langemise ja ekspordi edasise kasvu. Kah üks viis enesetapuks.

Väljapääs on meetootmise kasvatamine ja tõhustamine - rohkem mett odavamalt. Ainult nii saab eesti mee osakaalu kodumaisel turul tõsta. See toob kaasa veel kaks asja - protektsionistid, kes unistavad kõrgest kilohinnast kaitstud turu ja ebatõhusa tootmise tingimustes, "surevad välja" ja teised on lõpuks sunnitud seljad kokku panema ning käima panema mee kokkuostu ekspordi eesmärgil. Kuni püsib praegune "ei ela ega sure" seisukord, puudub ühistegevuseks piisav motivatsioon.

Seega - andke tuld ja tootke rohkem odavamat mett. Kui teie seda ei tee, teeb naabrimees Wink

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

olen

Tagoga nõus, et kunstlikult piirata ei anna midagi. Kahjuks tundub, et me ei suuda toota odavalt. Ma ei pea silmas siin 15 perelisi mesilaid, vaid just neid 500+ mesilaid. Toon jälle näite poest. Hiinamesi (sildil ilusti kribukirjas peal, et hiinast) poes riiulil välja müügi hind 7 euro/kilo. Selle kõrval täpselt samasugune kilone purk eesti meega eesti suurtootjalt (1000+ pere,karupilt peal) 11 euro kilo (ümardatud mõlema hinnad täis eurodeks, kummalgi paar senti täis eurost puudu). Hinna vahe 4 euro ehk 36 % odavam on hiinakas. Minu küsimus on ikka üks ja sama, kas meie suured suudavad toota mett odavamalt? Praeguse turusituatsiooni juures suureneb pidevalt välismaa mee import ehk mee kaotame eesti mee turgu välismaa meele. See tähendab, et hetkel meie suurtootjad toodavad liiga kallilt ikka veel. Kas neil on aga realselt võimalik veel odavamalt toota? Äkki, Tago selgitad, kas see on võimalik? Ma kahjuks ei tea hetkel mis on ketipoodide juurdehindlus aga arvutame - Oletame, et mee kokkuostu hind on 3 euro/kilo. Nii pakendame mee ära, lisame juurde 1 euro (seal sees ka transa igale poole) .Saame kilohinnaks 4 euro pakendatult. Nüüd on purk poes, lisame KM ja oletuslikult poe 20% lise juurdehindluse (mul ühes poega on nii) ja saame hinnaks 5,76 euro kilo.  Mis näitatab, et miski on ikka väga valesti selle 11 eurose eesti mee hinna juures. Kui mu poe % on õige (mõõnan, et võib vale olla), siis on välja antud mee kilohind mitte 4 euro vaid 8,3 euro ca. Saan aru, et ei pea müüma  mett välja minimum kasumiga aga rääkida, et tuleb muudkui toota madalama hinnaga on antud juhul silmakirjalik. Kuna poes on välismaa meel ja eesti meel nii suured käärid, siis rahvas ostabki hiinakat. Ma saaksin aru, kui minusugune vähese korje tingimustes ja väikese perede arvuga annan mee poodi 7-8 euroga. Ma loen siit välja 2 versiooni - selle 11 eurose poe hinnaga (1 kg ämber) saadakse ikkagi oma meest lahti ja välismaine mesi ei sega või sellega hakatakse tegelema siis kui on juba hilja. Teine variant on see, et ei suudetagi odavamalt toota ja odavamalt tootmise jutt on lihtsalt uute tulijate hirmutamine ning siit saab tõesti välja lugeda soovi oma kõrget meehinda kaitsta ehk suured meetootjad ongi protektsionistid nagu Tago õieti kirjutas. Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hirm...

... on hea motivaator ja eristab poisikesed meestest Wink

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lõplik selgus.

 Nüüd siis tasuvus teema lõplikult selge. Nagu Tago kirjutas, on tegemist vaid hirmuga ja selle külvamisega. Võtame siis kokku mis on mis:

1. Eestis on ruumi veel paljudele mesinikele. Lihtsalt on püütud hirmutada, et peab hirmus odavalt tootma, et uued ei tuleks mesindusse või kui tulevad, siis püütakse neile teha selgeks, et kui toota, siis nii, et müüvad mee hulgi maha (odavalt muidugi), et nad ise ei omaks turgu, siis on neid hea vajadusel üle parda heita, mis teha, äri on äri Wink

2. 100 - 300 ehk perefirmad tasuvad ära. Lihtsalt on püütud hirmutada, et ei tasu jne.

3. Importmee juurdekasv on vaid ilusioon, ei maksa ennast numbritest heitutada lasta, tegelt on kõik kontrolli all (kahjuks me ei tea, kelle kontrolli all) Wink

4. Head mesindamist, sest kõik siin elus muutub  :) 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Rumal jutt suhu

Aimar... segi oled pööranud. Lollidega vaielda või vasikatega võidu joosta. Jutu lõpp. Ela hästi ja teeni prouhenit truilt

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

:D

Kes või mis "prouhenit" veel on? Mul ka tihti selline tunne, et lihtsam ikkagi vasikaga võidu joosta. Loogikat ju ei usuta ja tõele näkku ei vaadata.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Amicus Plato, sed magis amica veritas

etc

Nii targalt keeruline  lause

Nii targalt keeruline  lause  tulbki vaid Tago sulest????

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Loogika

Has, kas oled mesinik olnud vähem kui 5 aastat või on sul peresid rohkem kui 300, et oled sunnitud odavallt mett hulgi müüma? 
Aimar kinnitab, et tavapäraselt kuni 300 perega meetootja "omab klientuuri, pakendab ja müüb oma mee ise". 150 pere toodangu suurune klientuur kasvab taha juba 5 aastaga. 

Eile lugesin

ühte baka tööd mesila rajamisest nullist ning seal tuleb üldse välja, et mesindamine enamus perede arvu juures 10-400 on kahjumlik tegevus. Pani kohe mõtlema, et mis on plaanis või analüüsis valesti kui 400 perega hulgi müües on aasta kasum ainult 5000€ ning enamus perede arvuga on hulgimüügil pea alati miinus ees.

Reaalselt on vasti ikka nii, et kui toodad, siis ära elad ka 100 perega põhitööna. St kuu lõikes keskmiselt peaks suutma 1000€ netopalka endale maksta. Laiendamiseks ja investeerimiseks muidugi sealt väga palju üle ei jääks. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Siin

aastaid tagasi ringles üks soomest pärit exeli tabel, kuhu sai omad kulud ja tulud sisse panna. Selle järgi oleksin pidanud juba 15 aastat tagasi uue ameti otsima. Tegelikult on tegemist kahe erineva lähenemise mesindusele. Kumbki pole vale. Üks on elatusviis. Inimene peab mesilasi, et ennast ja/või oma pere ära toita. Teine on puht äriline tegevus, kus eesmärgiks on kasum.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Matemaatika

Ära elada ja peret toita saabki ju ikkagi ainult kasumi arvelt. Kui kogu sissetulek kulub tegevuskuludeks ja kasumit ei jää, siis millest sa elad? Ega siis kasumi või töötasu või muul moel väljavõetava raha ümbernimetamine "äraelamisrahaks" matemaatikat ei muuda. Raha juurde sellest ei teki.

Äkki tood välja äri ja elatusviisi peamised erinevused, et sellest "loogikast" aimu saada.
Ise oskan välja mõelda, et ainuke enda äratoitmiseks mitteäriline mesilaste pidamise viis on kõk mesi ise ära süüa. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Lihtne.

Elatusmesila omanik elab tasust, mis ta mesindusest saab. Ta ei pea veel mingit "kasumit" lisaks teenima. Äris on palk kulu, elatustalus tulu. Mis siin keerulist. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Arvudes

Toome näite: 150 mesila. Saab aastas 38 kg/pere kohta mett ja müüb 7 euroga/kilo maha. Saab 39900 euro käivet. Kulud maha - 60 (1 pere kulu aastas) x 150= 9000 euro. Alles jääb 30 900 euro. Kasutades palgakalkulaatorit - 1500 eurose palga kätte kuus. Äkki see näide aitab veidi kaasa.

Jututoa moderaator
Kasutaja PriitN pilt

huvitav lugemine

Huvitav lugemine ja see arutelu on kestnud päris mitmeid aastaid. Tean lugematuid infopäevi kus on hoiatatud ja löödud hingekella 150-300 taruga mesinikele ja ennustatud, et vaid suured tootmismesilad on lahendus. Mina arvan, et kui inimesel raha on siis võib investeerida kuhu iganes inimene tahab eks aga mingi eeldus võiks olla, et inimene saab aru kuhu ta sukeldub. Täna meil oma kodumaine tarbimisvajadus kaetud ( selles vist on kõik sama meelt) ja lisaks on mitmed mesinikud investeerinud/ kohe seda tegemas tootmisvahenditesse mis toob lähiajal mett veel juurde turule. Nüüd siis peaks olema selge, et turul läheb kitsaks ja algab taplus eks.

Nüüd on muidugi teooria, et keegi tahab oma tootmise effektiivsemaks teha ja müüa välismaale mee ära. See oleks väga hea lahendus kuid selgelt siis hind peaks olema maailmaturu hinnale kohane. Selleks on ju võimalused olemas ja ka täna kui suured seda tahaks teha siis see peaks olema igati võimalik. Ka omavahel näiteks kopereerudes? Miks nad seda siis ei tee?

Alguse juurde tagasi minnes siis loomulikult ja Sepionul õigus - igal juhul see klientuuri tekkitamine võtab aega. Aga reaalselt sa ei saa ka oma mesindust mingi nipiga alla 5a püsti. Aga selle teooriaga, et toodad hulgimüüki oled sa ikka päris saba ja karvadega kokkuostja meelevallas ja kuuldavasti on ka tänavu on neid kellelt lubati kevadel mesi ära osta aga sügise poole taganeti diilist.  Seega ega ühest tõde pole ja  tasub mõelda riskid ja eelised läbi - ja tuld!

viimane postitus

viskas suht segase teksti õhku ning ma nüüd ei teagi mida mõtlema peaks. Ainult küsimused, aga vastuseid 0.

Kuidas saab olla kodumaine tarbimine kaetud kui sadu tonne on mett imporditud?

Miks suured ei paku välismaale? Isegi mitte kopereerudes?. Pakun ise puusalt, et miks nad peaks kui siin saab kaubast palju kõrgema hinnaga lahti. Eespool oli juttu, et tootja saab kaubandusse müües 6 ringis kätte. maskud siia sinna, poes reeglina juurdehindlus 30% juures ning ükski eesti mesi ei ole poes saadaval alla 10€/kg. Miks siis poole odavamalt maailma toodang laiali saada.

Viimase lõiguga üldiselt nõus ainult, et kes need nn kokkuostjad on? Keegi ennast sellena välja ei reklaami. Oleks endalgi huvitav teada. Ärilisest poolest on ka kokkuostjal võimalik oma toore välismaalt saada ning siin müüa sama hinnaga mis kohalik kraam. Lahendus oleks kui nn mesinduse keskklass ühineks ning tegeleks ühisturustamisega-poleks ühtegi kokkuostjat vaja kes pool võõrast kraami sisse segaksid ja eesti mee pähe maha müüksid. Ühistegevus on mesinduses ja ka siinses foorumis teatud kontingendile nagu härjale punane rätik. Tolmu keerutatakse, aga tegevust ja lahendust ei paista kuskilt. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mesindusega

on lihtne. Kui meeldib, hakka aga pihta. Kui ei meeldi, siis vali endale sobiv vabandus - näiteks : turg täis, ei tasu ära, kõik petavad, noored saavad toetust, pensionäärid rikuvad turgu, mee kokkuostu pole, välismaa mesi laiutab, vale raam, nõme naabrimees, sitt kliima, must turg, ühistegevust pole jne Laughing out loud

tootmine ja omahind

Tere

Paar mõtet arutelule lisaks. Omahind on ikka selline asi, mille "tekitab" tootja ise. Miski ei keela ühel tootjal optimeerida oma kulusid ja viia omahind alla niipalju kui see võimalik on. Ma ei saa aru, miks seda isiklikku/ühe äriettevõtte tegutsemismustrit/võimalust peaks terve sektor ühiselt tegema? See ikka  vabaturumajanduses igaühe oma asi, kuidas ja millise marginaaliga ta soovib toota.

Kui välismaa mesi rikub turgu, nagu siin juttu, siis on ju selge, et piire kinni panna ei saa. Kui ikka keegi kangesti tahab hiina või ukraina mett sisse tuua ja siin ümber pakendada- no eks see ole vist rohkem maksu-ja tolliameti ja vetameti asi. Kui miskit kontrollimist vajab. Selge see, et odava mee sissetoomine suurtes kogustes solgib meie oma mee turgu. Alustatagu siis sellest.

Samas on eesti inimene suhteliselt truu oma tuntud-teatud mesinikule. Siin jääb üle tegeleda siis veelgi enam selle teavitamise poolega- et ikka oma mesi  on umbe hää ja kogu lugu.

Minu jaoks ei ole mesindamine ainult tootmine, kindlasti on see elustiil ja elatusallikas, nõus siinkohal Aimariga. Ettevõtluses saab ka seada erinevaid eesmärke. Kellelegi on eesmärk pidevalt suurendada oma turuosa ja kasumit. Aga Eesti mastaabis on minu arust vägagi hea ärimudel see, kui saad oma kulud (kaasa arvatud amortisatsioon) kaetud. Nende kulude hulgas on su enda ja oma pere töötasud samuti, mis garanteerivadki sinu mesindustalu toimimise. Saadki endale ja oma perele sissetuleku. Pole vaja suurusehullustust põdema hakata, aina rohkem ja kaugemale  jne jne. Mesinik minu arvates müüb ikka suuresti usaldust. Usaldust oma mee väärtusesse.Ja kui ta seetõttu jääb oma külla elama ja pakub endale ja oma naisele tööd siis ongi väga hea kõik. Rõõm mesindamisest jääb ka alles, sest konveieri mutrike ei taha keegi meist olla. Ma arvan, et mesilane on samuti rohkemat väärt Wink

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Omahinnaga

veidi keerulisem. Üldiselt on taru hind ja perede hind ja inventaari hind üle eesti ühesugune(hulgi loomulikult odavam). Ehitus ka. Võib õelda, et kõik mesinikud panevad ühe mesilaspere alla enam vähem sama pappi, et ta mett toodaks. Erinevus on selles, palju toodangut tuleb. Näiteks kui saad 30 kg mett perekohta, siis on sul väga raske konkureerida 50 kg meestega (sisendid ju samad). Täpselt sama moodi on 50 kilo meestel raske konkureerida 100 kilo meestega. Lõpuks teeb keeruliseks asja veel see, et keegi ei tea ette, kas ta antud aastal on 30 kilo mees,50 kilo mees või 100 kilo mees. Mida rohkem mett, seda madalam omahind. Teistpidi jälle see, kui saad poole vähem mett, ei tähenda, et peaksid saama poole vähem raha. Üks müüb hulgi mee maha näiteks 3,5 euroga/kilo, teine aga müüb ise ostjale 9 euro/kilo ja kokkuvõttes koorib paksema koore.

 Veelkord, kui sul on viidud tootmiskulud miinimumi aga loodus sinuga koostööd ei tee, siis ikkagi kõrbed. Ning vastupidi, kuigi sa pole  peensusteni oma tootmist timminud aga loodus viskab sulle mett tünnidega siis see katab kõik rumalused Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Elatustalu

Aimar kitjutas 3. dets "Äris on palk kulu, elatustalus tulu. Mis siin keerulist." 

Juurdlasin tükimat aega selle üle mis nipiga ühe eelarverea ees miinusmärk asendub plussmärgiga ainult ettevõtte pealkirja muutes. Nüüd siis lõpuks sain pihta.
Aimar tahab vist öelda, et äris tuleb ettevõttest palk välja maksta ja see on kulu. Elatustalus seevastu käiakse lisaks veel palgatööl ja saadakse palgatulu. Seega elatustalus on eelarves tulude poolel realiseeritud toodangu kõrval veel ka palgatulu.
Asi selge! 
 

Jututoa moderaator
Kasutaja PriitN pilt

elatustalu

Mõtle nüüd natuke veel. Oled valedel jälgedel.

Pronksmedal (100p.)

meenutus

Olid veneaja lõpuaastad, soomlane kutsuti rääkima Soome mesindusest ja pakkus ühtlasi mee pakkeliine. Küsis palju me pere kohta mett saame, vastasime, et plaan on 7 kg pere kohta, imestas kas elame sellega ära? vastasime, et meile makstakse pere pealt 1 rub kopikatega kuus. Koormusnorm oli 60 peret, minul oli 140 peret. Hiljem kui sai teada, et meil on 30 või 60 peret ühes kohas siis ta enam ei imestanud, et nii vähe mett. Ütles, et Soomes on 3 peret iga 3 km tagant. Me isegi ei julgenud talle ütelda palju mee suhkrut aastas mesilastele söödame. Pered olid tihti suvel näljas.

Idepere

Rõõm näha, et selline aktiivne arutelu käib. Kahjuks ma ei oska nendel teemadel veel kaasa rääkida. Aga mul hoopis teised küsimused. Hetkel käib mul kõva teooria õppimine ja olen jõudnud idupere tegemise juurde. Suvel tahan iduperesi kindlasti proovida teha. Just juuli keskpaigas, kui peakorje läbi. Kui teha/osta spets kuueraamilised tarud idupere jaoks, võtta põhiperest üks kinnise haudmega raam, üks söödaraam, kas siis edasine laiendamine tuleks teha ikka kärjepõhjadega, et sügiseks oleks mul pere kuuel raamil? Kas talvitumiseks võiks viia idupere tarud nt kuivati või küüni alla talvituma? On nö. seestalvitumisel omad nõksud? 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Sepionule.

Elatustalus ei pea (võib) käima kuskil väljas palgatööl (näiteks riigikogus), vaid tulu, mille saad maksad endale palgana välja ning loomulikult on see pluss poolel, sest selleks mesindataksegi, et see töö meeldib ja sellest elatutakse. 

 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Valel teel?

Priit N Tegelikult oleks nii mõnelegi vaja finantsilist algharisust. Mis on tulu ja mis kulu. Aktiva ja passiva. Palgatulu saab ainult ja ainult palgatööline! Ettevõtja jaoks on ka iseendale välja makstav tasu alati kulu. Seda enam, et kaasnevad tööjõumaksud.

Kallu. Sisetalvitumisega on kogemusi. Sisetalvitumise mõte on suurte temperatuurikõikumiste tasandamine ja pere väga madalatest temperatuuridest säästmine. Selles mõttes küünialune ei ole sobilik. Ruum peaks hoidma talvel sooja ja kevadel külma. Soovitavalt olema kottpime. Külma selleks, et liigne soojenemine kevadel ei sunniks peresid liiga vara välja viima. Kui temp tõuseb üle 8 kraadi, siis pered muutuvad rahutuks, alustavad haudmetegevusega ja hakkavad välja kippuma. Siis tuleb nad välja viia. Kui siis väljas tuleb külmaperiood hääbuvad ja hukkuvad väikesed pered. Sisetalvitumie probleemiks on tarusisene ventilatsioon, sest tuult ei ole. Talvitatakse lausa ilma põhjadeta.  Sellises ruumis ei tohi olla hiiri ja kui nugis sisse pääseb, siis on pered kutud. Isegi kui ta tarudesse sisse ei pääse, siis korraldab piisava mürgli. Pered ärrituvad üles, psandavad täis ja hukkuvad.

Tundub tülikas

Kuna juttu hetkel idu varu kunst peredest kuidas iganes selle kohta öelda, siis tegu on viiel kuuel raamil oleva perega, pole just kõige tugevam. Kuidas oleks siis tema talvitumisel õige käituda? Teha idupere tarudest tarurivi, et nad siis koos tihedalt oleks ja sooja hoiaks? 

Jututoa moderaator
Kasutaja PriitN pilt

Kallis Sepionu

Sa ei pea kohe isiklikuks minema kui sa teise inimese mõtekäigust aru ei saa. Aimari mõte lühidalt oli, et taoline elatusmesila kui ettevõte ei taotle kasumit üldse ja on rahul palgakuluga. Kas see on Sulle vastuvõetav seletus?

Mesilased on olemas, inventar on olemas, teadmised ka ja nüüd majandad ja teenid niipalju et saab mesinikule ( endale ) mingi sissetuleku ja katad igapäevased kulud.  Kas see on mõeldav? Samas kui klassikalises raamatupidamislikus mõtes on tegemist ju mõtetu tegevusega eks?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Võrsikperede

jaoks pole neid küll tarvis ritta seada, et soojem oleks. 5-6 raamil pere talvitub ilusti iseseisvalt. Ma ise kasutan ühes 10 raamises korpuses kahte 5 raamist pere. Muide, vastupidi minu ootustele, teevad nad talvekobarad täiesti eraldi, mitte ei kobardu ühiselt vastu neid eralduvat vaheseina. Neid rohkem huvitab lennuava (õhk) pool. Ma ei näe põhjust sisetalvitumiseks. See minu arvamus.

Selge jälle targem. Kui juba

Selge jälle targem. Kui juba talvitumine ja lennuava teemas on, siis kohe uued küsimused puusalt võtta. Selle kohta on siin foorumis olnud juttu palju, aga kui mul on soojustatud korpused ja täisvõrk põhi, kas siis talvitumisel oleks mõistlik jätta võrkpõhi täies ulatuses lahti ja lennuava teha kitsamaks? Katuselt kile maha aga soojustus jääb? Olen lugenud ja leidnud, et neid variante on nii palju. Kuna mesilane külma ei kardan siis mulle tundub selline kõige mõistlikum. Või mis?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kui

mul oleks võrkpõhjad, siis teeks küll nõnda nagu kirjutad. Lennuava aga kitsendama talveks ei hakka. Pole ju mõistlik, et kui teed akna ristseliti lahti, siis õhuakna sulgemine selle sees mingit efekti ei anna, lihtsalt lisa töö. 

Pronksmedal (100p.)

hr karl

Kui sa oled juba natuke mesilasi pidanud siis ole ju näinud kui palju need pered sulle mett on andnud. siin pakutud 50-60 kg pere kohta on liialdus. korje hakkab eestis aprillis- paju, sarapuu, paiseleht,lepp, kui ilma on saavad elatuskorjet, maikuus- võilill, jne. ah ma ei viitsi siin pikalt seletada, tahan väita, et eestis on väga vilets korjebaas mesilastele- pered on tihti suvel näljas, tulge pilvepealt maapeale tagasi.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Eestis

on väga erinev korjebaas mesilastel. Hakkab sealt 5 kilost ja lõpeb 100+ saakidega. Nõustun eeskirjutajaga, et 50-60 pole kindlasti keskmine vaid see arv on väiksem. Otsest nälga on ikka harva aga olen ka seda 1x näinud. Ühesõnaga oleneb palju kohast kus mesindad. Uuri oma piirkonna mesinike käest järgi, mis neil keskmised saagid on. Väike spikker kaasa sõnaseletusi mesinike vastuste kohta: "Ei saanud mitte muhvigi" - kilodes teeb see 45 kg; "Ega mesilane pole lüpsilehm" - kilodes väljendudes 65 kg; "enam vähem" - 30 kilo; "oma pere jaoks jätkub" - 20 kilo ; "kõva saak, sain ämbri täie" - 14 kilo; "hakkab looma" - 93 kilo jne. Kõik näited elust võetud.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

korjebaas

Aimaril muidugi õigus, et Eesti lõikes viskab mesila/mesindusettevõtte toodang mesilaspere kohta servast teise: korralik saarlane/läänlane korjab 30kg/pere ja Jõgeva kandis samal ajal 100kg/pere on kah asi. Imelik on see, et eesti keskmiseks kujuneb korralike mesinike puhul ikkagi ca 40-60 kg/pere. Mittekorralikest on ebaviisakas rääkida või saad kohtuasja kuklasse. Ja mis Euroopas toimub? Kõik arvavad, et seal voolavad meejõed Alpidelt alla ja jääb ainult pakendamise vaev. Dudki, brat! Lõuna-Euroopas korjatakse hooaja jooksul meiega samavõrdne või väiksem toodang pere kohta, sest neil on hoopis teine kliima, mis lajatab hoopis teistmoodi. Taani tarkus siinkohal ei aita, sest Taani pole meetootmises miski tegija,

Eestis on super-korjebaas. Eestis on, tänu kohalikele tõuaretajatele, väärt biobaas tootmisele. Eestis on super-kliima mesilaste pidamise jaoks (tapab talvel külmaga vähemaid haigustekitajaid). Ainult mesinik on meil s...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Nii

ta on. Tõesti, ei aita siin vene, kanada, usa ega soome tarkus - ikka meie endi oma. Käies viimane kord kreekas, siis sealset mesindust vaadates meeldib mulle üha enam talv.

   Mis puutub mesilaste tõuaretusse, siis siin meil küll millegi üle uhkustada pole. See meil nö õhinapõhine ja praktiliselt olematu. Eks selle koha pealt tuleb Taani poole kiigata Wink