Kali - Suvekuuma jook

Pronksmedal (100p.)

Avastasin enda jaoks selle aasta kevadel kalja retsepti, mille tulemus on päris lähedalt võrreldav selle vana nõukaaegse kollases tsisternis müüdava Kvassiga.

Peamine asi, mida eelnevatel aastatel valesti tegin, oli see et hapendamise asemel kokkuvõttes ikkagi rohkem kääritasin. Seega oli tavaliselt tulemuseks magusapoolne õlu, mis väga tihti päris korralikuks vikatiks käis. Kuid õllesõber ma absoluutselt ei ole, seega rändas sellisesse etappi jõudnud kraam kraanikausist alla.

Toon siinkohal oma retsepti ära, ehk toimib see ka kellegi teise jaoks.

 

Esimese asjana lasen leivaviilud ahjust 160C juurest läbi. Hoian senikaua kuni konkreetsed kõvad kuivikud saan. Pigem kohati juba õrnalt kõrbemise kahtlusega. Seejärel purustan leiva tükkideks, lisan 7 kuhjaga spl suhkrut ja valan peale 7.5L kuuma vett. Ühest osast veest teen eelnevalt tugeva piparmünditee (kuna oma enda piparmünti mul korjatud ei ole, siis kasutan poest ostetud piparmünditeed, mis ei sisalda peale piparmündi midagi). Piparmünditee valan samuti leivale seltsiks.

 

Nüüd katan kausi pealt rätikuga ja jätan üleöö seisma. Selleks ajaks on kemüüse piisavalt jahtunud, et saan lisada kerge peotäie rosinaid, et nendel elutsevad pärmiseened hakkaksid arenema. Nüüd katan uuesti rätikuga ja ootan üleöö või kuni 24h (kui esimest laari teed, siis vaja kauem oodata) et elu käima läheks. Seda, et elu käib näen vee pinnale, leivatükkide vahele tekkiva valge kirme järgi.

 

Edasi korjan vahukulbiga leivatükid kalja seest välja (350ml purgitäie leivatükke panen kõrvale järgmise laari juuretiseks), maitsen magusust (praeguseks hetkeks peaks tulem suhteliselt hapu olema) ja lisan 5 - 7spl suhkrut uuesti juurde. Segan senikaua kuni suhkur on täielikult lahustunud ja villin kalja pudelitesse. Villimiseks kasutan tavalist sõela ja voolikuga sifoonimist. Sõela hoian kalja sees selliselt, et võimalikud leivatükikesed sõela sisse ei pääseks ja voolikuga sifoonin sõela "kausist" puhta kraami välja. Iga pudeli põhja läheb sutsakas rosinaid (5-10tk). Edasi rändavad pudelid sooja kohta, eelistatult otse päikese kätte, kus piimhappebakterid ja (rosinatelt pärit) pärmiseened neisse süsihappegaasi sisse toodavad. Plastik pudeli puhul ootan kuni pudel on korralikult kõva, klaaspudeli puhul katsun kõrval olevat plastikpudelit. Tavaliselt istuvad nad mul sedasi soojas nii 24h.

 

Seejärel korjan pudelid kokku ja viin keldrisse lõplikku lihvi saama. Külmkappi pistes jääb protsess kiirelt seisma ja tulemus on küll maitsev kuid vähese mulliga. Keldrist saab paari päeva pärast mõnusalt tugeva vahuga ja ilma mingisuguse õlle maitseta kogu perele sobilikku karastavat ja vitamiinirikast jooki nautida.

 

Nautigem sooja suve - seda ei anta meile just tihti.
 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

hüva kosutav juuk

no sjoo kali om kindlasti mekisem kui määrangi poe uma ja rohkem nõukaaegse `kvassi´ sarnane. Esi annas ei tea mida sjoo iist, et saas viil näta tu kaljapütti määrangil tänava nurgal koon sjooman askeldava müüjannaga!

Aga *thucar* ega meega suhkru asemel ei ole proovinud?

Hüva rüüpamist ja jõudu! Serk- Tartumaalt.

Pronksmedal (100p.)

Mesi suhkru asemel

Meega on kindlasti veel kordades parem. Paraku pole mul seda mett veel kusagilt võtta. Siis kui näha on, et mummidel piisav talvevaru olemas on ja kõva ülejääki olema hakkab, siis näpistan miskit oma tarbeks.

Seni pean suhkruga läbi ajama.