Mesilased surnud.

Tegin täna ühe taru tühjaks. Kärjed sööta täis ja keskmised täis roojatud,hauegi veel sees. Kas on võimalik
kuidagi aru saada,mis neid mesilasi kimbutas,et ära pidid surema. Kas tõenäoliselt on tegemist mingi mürgitusega? Kas on võimalik ka aru saada,mis seda põhjustas? Suur ilus pere oli,varro ravi oli ka tehtud ja soe oleks pidanud neil ka olema.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

vajaks täpsustamist

Kui suur oli suur pere?
Kui palju oli surnud mesilasi tarus?
Kui palju oli hauet ja millises vanuselises koosseisus?
Kui palju oli neil raamidel mett, millel paiknes haue?
Millega oled tavaliselt varroatõrjet teinud ja millal?
Mitmel raamil paiknes eelmise aasta augusti teises pooles haue?
Kui palju jäi talvesöödaks mett ja kuipalju suhkrut?
Millise korjeaegne mesi jäi talveks tarru?

Hunt Talveks sai 7 raami

Hunt
Talveks sai 7 raami peale. Mesilasi oli paksult taru põhjas ja keskel kolmel raamil üleval oli peopesasuurene kogumik,ühes neist oli ema ka.Haue oli kolmel raamil, kaanetatud hauet oli hajusalt,vähe.Raamid olid rasked(2 kilo ja rohkem) ja ühel neist oli ka suira.Varroravi oli tehtud novembri keskel,oblihappelahuse tilgutamisega. Augustis paiknes haue 5 raamil,võibolla oli vähem(ei mäleta).Suhkrut ja mett umbes pooleks. Augusti algul võtsin mett, septembri alguses veel 3 kärge.Sügisene korje oli tugev. Sama suur pere kõrval oli normis ja pisike pere ka lähedal on normis.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Mõned mõtted

Lestaravi oblikhappega on hea valik, tõrjeaeg samuti õige, samas on ühekordse tõrjega oht, et kogu lesta ei saa maha. Kuna möödunud aastal olid paljud hädas lestade ning nendega kaasnevate viirushaigustega, kas pole äkki võimalik, et nõrgenenud organismidega mesilased, alustades haudmetegevusega 20 veebruari paiku, ei vedanud kevadeni välja. Osa viirustest kahjustatud mesilasi lahkus juba sügisel tarust, teine osa nõrkes hauet kasvatades, viimased aga surid nälga tõmbudes kokku haudme peale saamata kätte paar cm eemal olevat mett. Natuke räägib selle kasuks ka mitte just eriti suur haudmeväli möödunud augustis. Viiel raamil haue on pigem kesisema, kui hea ja virga ema tunnuseks, ületalve elavad enamikus augustis- septembri algul sündinud mesilased, varasemad kurnavad end ära korjega, hiljem koorunud on kasvatatud napi õietolmukorje tingimustes, seepärast on nendegi elujõud tagasihoidlikum. Sügisene tugev korje on tihtipeale ka lehemesi, mesilased saavad sellest toitudes kõhulahtisuse. Ja vaata hoolikalt üle need kärjed, mis roojaplekkidega, on plekkidel sees ohtralt pisikesi valgeid täpikesi, võib kahtlustada nosematoosi.
Kõik need mõtted on muidugi rohkem oletuse laadi, sest Sinu antud andmed ei anna ühtegi kindlat pidepunkti. Seda enam, et väidad kõrvalasuvad samades tingimustes elanud pered korras olevat. Ja just nendele kõrvalolevatele peredele mõeldes pakun ikkagi ühe kõige tõenäolisema järelduse, viga oli emamesilases! Andis vähe, väikese elujõuga, haigustele vastuvõtlikkumaid järglasi.