Postimees: Ulukite hävitustöö korvamine venib

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

16.04.2008
Madis Filippov, Postimees

Riik pole hüvitanud karude, huntide ja ilveste poolt maamajapidamistele tekitatud kahjusid, kuna keskkonnaministeerium ei ole suutnud vastavat korda kehtestavat määrust aastaga kinnitada.

Kahjude hüvitamise paragrahv lisati looduskaitseseadusesse juba eelmise aasta aprillis, kuid avaldusi ei menetleta enne keskkonnaministri määruse jõustumist.

«Vajalikud parandused on määruse eelnõusse sisse viidud ja praegu on esil veel administreerimisküsimused,» ütles keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Egon Niittee.

Niittee pakkus, et määrus saab allkirja hiljemalt kuu aja jooksul ning seejärel võib hakata hüvitisi välja maksma. Praegu koguvad maakondlikud keskkonnateenistused loomade rüüstamiste kohta kahjuteatisi ning teevad ekspertiise. Määrusel on tagasiulatuv jõud, mistõttu makstakse kinni kõik fikseeritud kahjud alates 2007. aasta 1. aprillist.

Hüvitis vaid ettevaatlikele

Looduskaitseseaduse kohaselt hüvitab riik suurkiskjate poolt tekitatud kahjud saja protsendi ulatuses. Siiski on kahjukannatajaile seatud omavastutus 1000–2000 krooni. Kahjude korvamisele ei ole õigus aga kõigil kannatajatel.

Esmalt on vajalik juhtum fikseerida. Keskkonnateenistus võtab hindamisel arvesse kahju saanu ennetavad meetmed rüüstamise vältimiseks. Seadus neid otseselt ei reguleeri.

Pärnumaa mesinik Ardi Asten tõi näiteks, et mesipuu ümber peab olema ehitatud aed ning tarud ei või asetseda asustatud hoonetest kaugemal kui sada meetrit. Karude omavoli all kannatav Asten riigi abile ei looda, sest tema mesipuud ei vasta ennetavate meetmete tingimustele. Mehel on paarsada taru ja mullu aprillist saadik on karud rüüstanud neist 25.

«Tarud on metsades hajali. Kui ma paneksin igale tarule aia ümber, läheks see veel kallimaks kui karude hävitustöö,» selgitas Asten. «Odavam on neid sööta.» 25 taru rüüstamise kahju suuruseks arvab ta olevat 50 000 krooni ümber.

Teine tingimus on tarude asetsemine asustatud hoonetele lähemal. Asten ei pidanud seda oma mesilate puhul võimalikuks, sest mitmesaja taru pidamine kodule nii lähedal ei mõjuks hästi suhetele naabritega.

Mesinik aga ennetavate meetmete tingimusi eelnõu koostajatele ette ei heitnud, vaid pidas neid väiksematele maamajapidamistele mõistlikeks. «Kahe-kolme taruga majapidamistele on kahjude korvamine väga suureks abiks,» ütles Asten.

Loe edasi Postimehest

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Kaitseminister asus

Kaitseminister asus jõuliselt mesinike huvisi kaitsma ja lasi oma autojuhil alla ajada 0,2% eestimaa karudest.
Metsa nad enam tõesti ei mahu, karud ma mõtlen.
Mitte ei mäleta millal hr. Männil Jänedal lubas karude tekitatud kahjusi korvama hakata, oli see 2003 või 2004a.

Nüüd on minu autahvlil juba kaks pilti:
hr Mart Laar oma eduka meetaimede kasvatamisega (takjas, ohakas,paiseleht jne.) meie põldudel ja
hr.Aaviksoo, tema panus on muidugi tunduvalt väiksem.

edu neile!
otu

...oma autahvlile...

pane Reiljanid ja Ryytlid ka koos kõigi kolhoosiesimeestega sõlmitud rahvusliku kokkuleppega, nemad kasvatavad nämmat rapsi ja jagavad toetusi, mesinikud tavaliselt teisest seltskonnast..

Rüütli pilt lisaks

Rüütli pilt lisaks kindlasti soliidsust minu autahvlile, kuid see mees haris kõik põllud puhtaks ja mesilastel polnud midagi võtta. Või siiski, kui suur oli valge ristiku osatähtsus karjamaade taimkattes. On jäänud meelde selline pilt, õitsev valgeristik ja lõugav lehm ristikus mokad paistes.
edu