Maaleht: Lõhutud tarude eest saab lõpuks tõesti hüvitist

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Viio Aitsam, 01.10.2008

Lõpuks on jõudnud õnn nende mesinike ja loomapidajate õuele, kes alates 1. aprillist 2007 on oodanud võimalust saada riigi lubatud hüvitist karu- ja hundikahjustuste eest.

Keskkonnaministeeriumil läks poolteist aastat, et saada valmis kord, mille alusel hüvitisi maksta. Nüüd on see kord kehtestatud keskkonnaministri määrusega, mis jõustus 21. septembril.

Peale suurkiskjate (karu, hunt, ilves) tekitatud kahju hüvitab Eesti riik selle määruse alusel ka hallhülge, viigerhülge, euroopa naaritsa, merikotka, kalakotka ning rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahjustusi.

Suurkiskjate (ka euroopa naaritsa ja kalakasvatuses tegutsenud kotka) kahjustuste puhul on tähtis, et hüvitatakse ka tagasiulatuvalt kahju, mis on tekitatud pärast 1. aprilli 2007 ja mille on fikseerinud aktiga keskkonnateenistus või metsakaitse- ja metsauuenduskeskus.

Tagantjärele hüvitise saamiseks saab esitada taotlusi kuni 31. oktoobrini 2008. Taotlusi võtab vastu looduskaitsekeskus.

"Muidugi tore, et lõpuks asi liikuma läks. Eks nüüd saab vaadata, kuidas see kõik käib," ütles Järvamaa mesinik Tarmo Jaanisk. Tema on üks neist, kelle tarude kallal karud on korduvalt käinud. Keskkonnaametnikud on koostanud kahjude hindamise akte, mis siiani lihtsalt oma aega ootama jäid.

Ministri määruse valmimist on jälginud ka Raplamaa mesinik Eha Metsallik. Alles hiljuti rääkis ta, et kui karukahju hüvitise piirsumma jääb selliseks, nagu oli määruse eelnõus, on suuremate mesinike jaoks lahendus ikkagi poolik.

Piirsumma on tõesti jäänud samaks. Asi on nimelt selles, et kuigi looduskaitseseaduse järgi hüvitatakse suurkiskjate tekitatud kahjud 100%, on ministri määrus selle hüvitise liigitanud eurokeeli "vähese tähtsusega abiks" ja seab EL direktiividele viidates piiri: viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi ühe taotleja kohta koos nüüd taotletava hüvitisega ületada ülemmäära 117 350 krooni.

Näiteks Tarmo Jaanisk on hinnanud üksnes 2007. aasta karukahju 40 mesilaspere ja rohkem kui 100 000 krooniga.

Täpsemalt on määrusega ja selle lisadega võimalik tutvuda aadressil: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13026419.

Allikas: Maaleht

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Kuidas mõista määruse

Kuidas mõista määruse 8-nda paragrahvi punkti 2 ?
Tean mitmeid mesinike, kel pole seda 100m kaugusel olevat asustatud hoonet kuskilt võtta (ja vaevalt sinna on mõtet viia, kui metsamett saada soov... Smile )
Kunagi oli juttu karjustest - kas need siis "tõrje" alla ei lähegi?

Mõtlesid ilmselt §9

Mõtlesid ilmselt §9 p.2
Asustatud hoonest lähemal kui 100m ei ole vaja eraldi kaitsemeetmeid tarvitusele võtta.
Kaugemal kui 100m pead kaitsma tarusid võtetega mis ei ole metslooma tervisele ohtlikud. Signaalraketid , lõhkepaketid, vooluall okastraat, lõksud, püünised, püssid, pussid ja muud tõhusad vahendid on keelatud.
kalle